Armas blogilehe lugeja! 

Südamekuul, so aprillikuul 2025, toimus Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli (MA GISK) õppurliikmetel toolide tuunimise aktsioon. Sellest pidi saama senise eksperimendi lõppakord ja algülesande järk-järgulise ülesehituse skeemi järgimise võimekuse tasemetöö, lihtsamalt öeldes pidi sellest saama hingeravikooli õppurite koolilõpu arvestustöö. 

Ariel Raudsepp: 

MA Töölaboris tegevusjuhendaja rolli kõrval ka angletoriumi dekoreerija ja vajadusel parandustööde eest vastutaja.

MA GISK juht ja meie kõigi tegevuste koordinaatorist terapeut ja suhtlemistreener, teenimisnimega Ingliterapeut Marya oli pikemat aega alal hoidnud ideed hakata Töölaboris ühe tegevussuunana arendama kasutatud toodete tuunimist ehk siis korda tegema ja uuendama meie endi tarbeid või kellelgi seisma jäänud ja meie juurde jõudnud mööbliesemeid, andmaks neile uut välimust. 

Töölabori jaoks on see nüüd üheks väljatöötatud teenuseks ka olemas. Olen selle tegevuse eest vastutajaks antud, sest olen saanud oma varasemas elus remonttööde ja dekoreerimise alal mitmekülgseid kogemusi, mis kuluvad nüüdses rollis marjaks ära.

Vanast uue loomine annab sealjuures ka tegijale palju põnevust, rõõmu ja hea tunde, kui töö on valmis saanud ja vastab antud ootustele või ületab lausa mitmekordselt. Selliseid emotsioone olen saanud väga tihti kogeda ka meie teraapiakodus toimetades, kus erinevaid asju tuunides ja kokku sobitades saadakse ühtäkki tulemus, mis üllatab ja rõõmustab kõiki.

Tänaseks on Töölabori tuunimistöödega saadud algust teha juba mõnda aega tagasi, kui koos klientidega valmisid taaskasutusest leitud ja teraapiakoju transporditud vanemad, kuid hästi säilinud ja tugevad toolid. Ideid, kuidas mõnda tooli tuunida, saab sellele peale vaadates ja lähemalt uurides, kus midagi parandamist vajab, milline on selle tooli kuju. Suurt rõõmu valmistas ühe kliendiga koos korda tehtud ja sini-must-valgeks värvitud tugevast puidust tool, mis praegu on asetatud Töölabori ruumis oleva meigilaua ette, kus meil kõigil on võimalus ennast tööpäeva eel ja kestel korrektseks ja pidupäevil kauniks sättida.

Teraapiakodus tekkis vajadus aga toole juurde saada, sest grupitööde ja suuremate kogunemiste jaoks jäi neist ikkagi puudu. Järgmisena leidsidki 4 tooli meie juurde tee. Toolid olid kenad ja valged, kõrgema seljatoega, kuid vajasid siiski vähest parandamist ja üle värvimist. Angletoriumis ei ole mõeldav, et miski on jäänud parandamata, pole puhas või korras. Need 4 valget tooli olid juba mõnda aega seisnud selliselt, nagu nad kohale olid toodud ning aprillikuus, mida me oma alal käsitleme alati ka südamekuuna, anti armsate treenerite poolt meile juhatus, et need 4 tooli tuleb selle kuu jooksul korda teha ja seda tehakse Töölabori tuunimistöö nimetuse all ning töid hakkan Töölabori tegevusjuhendajana koordineerima mina.

Juhtus aga nii, et sellel päeval, mil teised meeskonnaliikmed olid teraapiakodus ja said toolidega tegelema asuda, mina kahjuks kohal olla ei saanudki. Sain aga edasi anda juhtnöörid, kuidas midagi teha ja kus vajalikud töövahendid asuvad. Järgmisel korral teraapiakoju minnes olin põnevil, et kuidas toolide tuunimine õnnestus ning nähes 4 ilusat valget tooli Töölabori toa seina ääres reas seismas, olin ülimalt õnnelik, et töö sai meeskonnaliikmete poolt kenasti tehtud ka ilma minu juuresolekuta. Vahepeal oli teistele antud idee teha südamekuu raames valgete toolide istumiskohale roosa värviga süda, mis sümboliseerib meie alal südamega elamise põhimõtet, tingimusteta armastust ja sooja ning avatud suhtlemist ja mida ka meie hingeravikooli ravilises protsessis kaastegevuses olles treenime ja endast väljapoole jagame. Protsess jätkus ning nüüd tuli kõrgemalt poolt idee teha südame sisse ka mandala joonis. Selleks avanes võimalus ideid ammutada värviraamatust “Romantilised mandalad”. Selle tööga sai igaüks oma loovust üles näidata ning tulemused olid kaunid ja omanäolised.

Selliseid ühesuguseid valgeid toole oli neli ja need said meie nelja hingeravikooli liikme poolt üle värvitud ning tundsin, et oleksin soovinud ka sellest tuunimise aktsioonist osa saada. MÕTE LOEB! Armsal Ingliterapeut Maryal oli varuks veel üks variant, mille nad olid leidnud Fb kuulutuse kaudu ning selle korraliku ja täispuidust tugeva tooli angletoriumi toonud. See tool antigi nüüd minule tuunimiseks. Tegin valmis värvikavandi. Kuna varem meil juba oli üks täispuidust tool, mis sai Eesti lipu värvides värvitud, siis hakkas ka selle puhul mõte sinnapoole liikuma, et kujundada ka see tool sini-must-valgeks.

Plaan sai tehtud ning ühel vabal päeval alustasin tööga. Kõigepealt lihvisin tooli vanast lakist puhtaks, isegi parandusi polnud siin vaja teha ning asusin värvikombinatsioonide juurde, kust mida värvida. Meil oli valge ja must värv olemas, juurde tuli osta sinine värv. Kolme erineva värviga värvides lisandub ka teipimistöö ja tuleb vahepeal oodata värvide kuivamist. Kui selle kõigega valmis sain, siis asetasin ka enda tooli teiste, valgete toolide, kõrvale ritta.   

  

Sellega aga polnud protsess veel lõppenud ning taevaste juhatuste kaudu anti uus juhis, et igale valge tooli seljatoele tuleb kirjutada meie kooli logolausest “MÕTE LOEB, TEGU MÄÄRAB” üks sõna. Et teksti kiri oleks kõigil enamvähem ühesugune, sain korralduse see toolide seljatoele pliiatsiga ette kirjutada, mille järel iga liige kirjutas oma toolil oleva sõna veekindla markeriga üle. Kahjutundega mõtlesin algul, et ilmselt minu toolile sõna ei tulegi, kuid äkki anti taevaste poolt edasi info, et minu tooli seljatoele tuleb “JUST DO IT”, mis on üheks osaks meie Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli (MA GISK) igal senisel lipul olevast peamisest logolausest ja mille algdisain on olnud tegelikult varem minu kujundada. Lipu logolause meenutab kooli peamist ravilist suunda järgmiselt: “TÕUSE, SA SUUDAD! JUST DO IT, YOU CAN RISE UP!”. Armas Ingliterapeut Marya ütles selle peale, et see on just õige moto selle tooli seljatoele. Nii saigi tehtud ja toolile vastav lause kirjutatud: “JUST DO IT”.

Vahepeal siiski sain armsale Rafaelale, kes jäi teistest töödega natukene maha, oma nõuandeid jagada ja teda toetada, kus parajasti vaja ning ka temal valmis imeline südamemandala toolile.

Kuna minu tool oli teisest puust ja teistsugune, siis selle koha pealt juhised puudusid, kas saaksin ja kas sobib ka sellele toolile kaunis süda koos mandalaga peale maalida. Siin anti mulle aga vabad käed ja kuna ma kuidagi seda mõtet enam peast välja ei saanud ja selle idee hakkas järjest enam küpsema, siis valmiski mandalajoonis, mis sobis hästi kokku just selle tooliga ja mille kavandi ka armas Ingliterapeut Marya heaks kiitis. Selle tegemine nõudis kannatlikkust ja kindlat kätt ning tulemusega saan ka ise rahule jääda.

Olimegi igaüks valmis saanud kenade ja omanäoliste südamekuu toolide tuunimisega ning nüüd kaunistavad need meie Marya Angletoriumi teraapiakodu.    

                  

Tänan kõiki tuunijaid! 

Olen tänulik armsale Ingliterapeut Maryale jagamast meiega huvitavaid ideid, kus on võimalus ikka ja jälle oma andeid arendada! 

Armastusega, MA GISK õppurliige/ Töölabori juhataja Ariel Raudsepp 

Hypatia Hübner:

 Marya Angletoriumis loodusterapeudi ja massööri teenuste kõrval ka taimede istutamise ja võimalusel taimede valikute eest vastutaja.

Tooliga tegelesin angletoriumis kahel erineval korral. Esimesel korral, 28.03., kui armsad Magdalena ja Juno MA Töölabori ruumis toolide lihvimisega alustasid, olin mina ülesandeks saanud suure puu tapeedipaanile joonistamise, millest kujunes hiljem Elutee Hariduspuu. Tegin seda teises ruumis, meie angletoriumi salongis.

 

Kui sellega valmis sain ja Töölabori ruumi läksin, sain aru, et tegeletakse toolide lihvimise ja värvimisega ning et minul on ka 1 tool teha, et igaüks teebki oma. Liivapaberiga lihvimine on tuttav maakodus toimetamistest. Olen lihvinud vana värvi maha ühel toauksel ja kuuri alt leitud vanal riiulil, mis mõlemad ongi kasutuses sellisena talumajja sobivalt pooleldi lihvitult. Toolil oli nüüd vajalik tasandada vaid konarused, mida oli vähe, põhiliselt seljatoel. Rulliga ja ka pintsliga aidates sai tool üle värvitud. Ei meenu, et oleksin mööbli või mingi puidupinna värvimisega varem kokku puutunud. Sealsamas maakodus olen küll korduvalt linaõliga palkseina töödelnud, siis ka ikka pintsliga. Kui toolid olid kenasti valge värviga kaetud ja kuivanud, siis pidime istme peale looma südame. Joonistasin ajalehepaberile paraja šablooni ja lõikasin välja, mida siis kasutasime järjest kõik. Meil oli ka muid värvivalikuid, aga kui armas Magdalena oli enda südame juba roosaks värvinud, tundus see ikka ainuõige valik minulegi, kui värvisin teisena. Selle toimetamise ajal tegutsesimegi ruumis armsa Magdalenaga kahekesi, sest armsal Junol oli tulnud teraapiasse klient. Armas Ingliterapeut Marya andis ideid ja toetas. 

Teisel Tartus angletoriumis käimise korral olid toolide seljatugedele kirjutatud pliiatsiga meie kooli logolause "MÕTE LOEB, TEGU MÄÄRAB" sõnad. Mina sain tooli sõnaga “TEGU”. Kõigepealt värvisime veekindla markeriga endi sõnad. Nüüd seisis ees südamete kujundamine ja olin esimene, kellel muude tegevuste kõrval seda teha oli võimalik. Esialgu oli juhatus selline, milleks armas Ariel selle tuunimisprotsessi juhatajana oli ka ette valmistunud, et igaüks valib mandala-raamatust välja endale meelepärase mustri, joonistame selle kalkale ja seda joonist üle tehes kopeerime mustri kopeerpaberi abil südamele. Valisin mustri välja ja olin peeni jooni järgides kalkale joonistamise lõpul, kui selgus proovides, et sellele värvile kopeerimine üldse näha ei jää. Suund muutus nii, et tuli ikkagi otse toolile joonise alusel joonistada või üldse midagi ise luua. Armas Ingliterapeut Marya andis suuna süda pooleks ja siis sektoriteks jagada. Mina sain aru sellest suunisest nii, nagu tegingi. Väljad tuli erinevalt kujundada. Juhist kuulsin ja alustasin ka kujundamist üksinda, siis liitus ka armas Juno. Edastasin talle ka sellise suunise, aga tema, küll veel sektoreid piirates, tegi teisiti, südant poolitamata. Viimastel maalijatel üldse enam sektoreid ei olnudki. See kujunes huvitavalt nagu telefonimäng, kus ütlemise järel juba miski muutub, aga saan aru, et tulemus ei pidanudki olema kõigil ühesugune, vaid oligi omanäoline põnev loomisprotsess meil kõigil ja tulemused ongi huvitavad. Ongi hea, et ei ole kõik sarnane. 

Tegin esmalt paberi peale mingi visandi, aga tulemus ikka tublisti muutus sellega võrreldes. Kõike tuli katsetada: pliiatsiga joonistamist värvile, kustutamist, mis ei olnud väga võimalik, aga pidin tegema. Sellise lille, millega olin juba mandalaraamatust tegelenud, joonistasin vaba käega esimesse lahtrisse. Kui eelmisel korral tuli jutuks südamete kujundamise vajadus, siis, sektoreist veel teadmata, olid mul silme ees kohe inglilained. Sellest kujutluspildist inspireeritult täitsin teise, vasakpoolse alumise sektori. Parempoolses ülemises järgisin üht mandalaraamatu mustrit, meeldis selline südamete kujunemine. Parempoolses alumises väikeses lahtris järgisin samuti raamatu fragmenti, spontaanselt, aga sellest oksakesest kujuneski selline ehe looduse element, mis minu metsakümbluse teenusele viitab. Kõige rohkem peatusin paremal keskmisel lahtril. Esialgu olin sinna plaaninud mandalaraamatust teatud kujul lained, aga see tulemus ei jäänud ikkagi hea, pidin kustutama ja täiesti muutma. Siis tuli silme ette lootoslill, mille pilti otsisin esmalt telefonist, et järgi teha. Korra paberi peale joonistamise järel visandasin vaba käega toolile. Ümbrus oli esialgu liialt tühi ja kogu kompositsioonil ei olnud õige tasakaal. Kui lille ümber tähekesi hakkasin tegema, ütles armas Juno, kes kõrval oli enda töö just lõpetanud ja vaatas: “Enne tähti taevas ei näe, kui ei ole pimedaks läinud!” Jah, kujunes selline sõnum, mis siin hingeravikoolis ikka kasutusel on. Töö sai minu vaates tasakaalu. On selline vaba käega stiil võrreldes mõne muu tööga, aga selliseid töid olime ka Pinteresti keskkonnas palju näinud, kui armas Ingliterapeut Marya suunas meid eelnevalt toolikaunistusi vaatama ja inspiratsiooni ammutama. Sõna “TEGU” tooli seljatoel oli ka kindlust andev ja inspireeriv. 

 

 

 

Kuigi hilisemaid armsate kaaslaste toolide loomisi ei näinud, siis oli väga põnev näha tulemust, kogu lause “MÕTE LOEB, TEGU MÄÄRAB!” südamemustrilist kokkusaamist.

 

Aitäh kõigile! Olen väga tänulik sellise juhatuse, võimaluse ja kogemuse eest! 

Armastusega, MA GISK õppurliige Hypatia Hübner

Magdalena Kalev: 

MA laagritööde korraldaja ja tegevusjuhendaja ameti kõrval toidutöötubade  ja muusikaliste kavade eest vastutaja.

Marya Angletorium teraapiakodu üks ruum nimetusega "MA Töölabor" on see koht, kus inimesed saavad teha teraapilisi tegevusi taaskasutusmaterjalidest, luues vanast uut ja tehes ka teisi erinevaid käelisi ja loovaid tegevusi. Meil olid enda tarbeks kasutuses valged toolid, mis said kunagi toodud ühest kodust, kus neid enam ei vajatud, kuid pandi üles kuulutus, et sümboolse hinna eest antakse nad uuele ringile. Ingliterapeut Marya juhatusel, kes seda kuulutust märkas, saime toolid meie teraapiakodule soetada. Mõne aja nad seisid ja ootasid oma õiget aega ja nüüd selle aasta südamekuuks tuli treeneritelt mõte just need toolid uueks tuunida sel korral mitte Töölabori klientide, vaid teraapiakodu õppurkonna poolt. 

Igasugune käeline tegevus on väga mõnus, sest aitab keskenduda, rahuneda, midagi luues näha enda kätetööd ja juba see mõte meeldis. Töid pidi juhatama MA Töölabori perenaine Ariel Raudsepp, kes on tegevusjuhendaja ja käeliselt osav tegija. Esimese tööna tuli ette võtta toolide lihvimine. Tegime koostöös meeskonnaga plaane ja sobiva päeva leidmisel saimegi hakata toole lihvima. Töötuba oli ette valmistatud, ajalehed maha laotatud ja olime koos Junoga toole lihvimas. Väga tugevat lihvi ei olnud tarviski, piisas mõnede kohtade kergelt üle tõmbamisest, et lahtist värvi eemaldada. See toiming tehtud, hakkasime värvima. Tegime seda nii pintsli kui ka rulliga. Ettevaatlikult ja õhukese kihina värvi peale kandes muutus tool aina kenamaks. Kuna värv kuivas kiiresti, siis sain teise korra ka veel kohti üle värvida. Järgmisena lõikasin südamekujulise šablooni ja joonistasin selle hariliku pliiatsiga õrnalt toolile. Südame kandsin pinnale pika varrega pintsliga ja olin ise ka üllatunud, et see mul nii kenasti välja tuli. Eks käsi ka natukene värises, aga see ei olnud probleemiks ning värvisin südame seest roosaks, nagu plaan ette nägi. 

Edasi oli tarvis uurida mandala-raamatuid, et teha südame sisse ka muster. Siin oli igaühele antud vabad käed. See mustri loomine aga nii lihtsaks ei osutunudki.

Samal päeval ma seda teha ei saanud, vaid leidsin uue aja, millal tulla. Kõigepealt joonistasin paberile mustri, kuid tuli liiga keeruline ja natuke ebaühtlane ning armsate treenerite suunamisel võtsin ette uue mustri loomise. Tookord oli armas Juno ka minuga teraapiakodus ning ma sain kaaslase toel ja ühisel nõul uue loomisega hakkama. Mõtteis lihtsana tundunud ülesanne seda reaalselt siiski ei olnud. Olen kogenud, et eks nii meil enamasti ongi ja samas tean, et Ingliterapeut Marya suunamised ja ülesanded on meile enese egopiiride ületamisel kasvuks ja varasema arvamuse ületuseks mõeldud treeningtööd. 

Viimaks tuli toolidele maalida üks sõna meie MA GISK hingeravikooli logolausest "MÕTE LOEB, TEGU MÄÄRAB". Minule jäi sõna "MÄÄRAB". Pikk sõna ja rahulikult sain ka selle tooli seljatoele maalida. Väga kena jäi. Südamemustrite loomisel oli igaühel meist oma lugu ja loomise aeg ning lõpuks olid kõik valmis. Kui uueks tuunitud toolid olid salongi viidud, siis saime näha, kui hästi mõjusid kõik toolid koos.

Üks täispuidust tool jäi tuunida Töölabori perenaisele ja tema osavate käte all sai sellest väga kaunis tool oma iseseisva lausega, millest ta siin juba ülevaate on andnud.

Suur tänu teile teraapilise meeskonnatöö ja ühisloomisele suunamise eest! 

Armastusega, MA GISK õppurliige Magdalena Kalev

Juno Mandre: 

Marya Angletoriumi loovterapeudi rolli kõrval täidab veel ka lastetöö ja sotsiaaltöö koordinaatori ülesandeid. 

Sain toolide tuunimisest osa nii ettevalmistamise protsessis kui ka südamete värvimisel ning mustrite tegemisel. Toolide lihvimise võtsime ette angletoriumi teenimispäeval ning minulgi oli võimalik sellesse töösse panustada. Töölabori perenaine armas Ariel oli sellest teadlik ning vajalikud asjadki olid olemas, aga ta ise sel päeval kohal olla ei saanud. Alustasime lihvimist koos armsa Magdalenaga. See oli väga mõnus teraapiline tegutsemine, mida nautisin kogu südamest, aga kuna mul oli sellel päeval teraapiakodus ka teenusepäev, siis toolide valgeks värvimise juures ma olla ei saanud. Väga hea meel oli aga selle üle, et armsad kaaslased jätsid võimaluse maalida hiljem enda poolt roosa süda. Kuigi oli olemas šabloon, siis vajas see ikkagi täpsust ja kindlat kätt, et südame ääred ning sisemus tuleks ühtlane. Tundsin, et käsi veidi värises, kuid tulemus sai enamjaolt ühtlane. Värvi kuivamise järgselt kujundasime armsa Ingliterapeut Marya suunamisel ka mandalate pilte inspiratsiooniks võttes südame sisse mustrid. Tegime seda ühel ajal koos armsa Hypatiaga ning seegi vajas omajagu täpsust, eeltööd ning julgust tekkinud idee ka reaalselt toolile joonistada. Kavandi tegin esialgu paberi peale, aga toolile mustrit luues sai esialgne versioon ka veidi täiendust. Minu loodud tooli seljatoele kirjutasin logolausest sõna "MÕTE". Saan aru, et see on väga sümboolne, sest mõttest saab kõik alguse, kuid edasi määrab loomulikult ka mõttest sündinud tegu. Tänan armsaid kaaslasi meeskondliku toimetamise eest, mille ajal saime teha oma osa nii individuaalselt kui ka üheskoos üksteist kuulates ning vajadusel aidates!

  

Armastusega, MA GISK õppurliige Juno Mandre 

Rafaela Kristerson: 

Sotsiaaltöö ande ja tugeva hooldajaloomusega tegevusjuhendaja liitus eksperimentaalse hingeravikooliga teistest hiljem ega oma veel kindlat meeskondlikku kuuluvust. 

Ma olin väga tänulik ja rõõmus, kui sain MA GISK koolijuhilt, armsalt Ingliterapeut Maryalt, loa ja meeskondliku võimaluse osaleda toolide tuunimise arvestustöö aktsioonis. Esimesel korral, kui angletoriumisse jõudsin, siis teistel õppuritel olid juba toolid valgeks värvitud ja roosat värvi südamed toolile tehtud, mis samas oli hea näidistöö ja eeskuju. MA Töölabori tegevusjuhendaja, armas Ariel, oli mulle juhendajaks ning sain alustuseks eelnevalt värvitud tooli, kus tuli alguses veel natuke lihvida liivapaberiga ühtlaseks mõned kohad ning valge värviga need uuesti üle värvida. Kuna värv kuivas kiiresti, siis sain ka juba teiste õppurite poolt varem valmis tehtud šablooniga samal päeval joonistada tooli keskele südame kuju, mida asusin ka värvima. Kuna armas Ariel jättis üsna vabad käed mulle värvimise osas, siis tegin esialgu roosa värviga südame äärejooned valmis, et süda jääks ka kena sujuvate joontega. Siis sain asuda südamekuju seest roosaks värvima ning siin tuli jälgida, et ühes suunas värviks, et jääks ühtlasem tulemus. Peale värvimist jäi tool kuivama. Senikaua vaatasime koos Arieliga järgmiseks korraks mandalaraamatust mustrit ning sain järeltööna jätkata mustri kokkupanekut kodus. 

Kodus tegin mustri kavandi valmis ja saatsin ülevaatamiseks armsale Ingliterapeut Maryale, kes suunas lihtsamat mustrit tegema, sest tuli ka arvestada, et tööpind ei olnud suur ja liiga keerulist ning peenikese kirjaga mustrit on raske toolil olevale südamele teha. Joonistasin mustri uuesti ümber ning kasutasin armsa Ingliterapeut Marya eelnevaid tähelepanekuid ja mõtteid mustri loomisel, saades ka inspiratsiooni mandalamustrite erinevatest osadest. Teist korda minnes angletoriumi Töölaborisse, siis kirjutasin armsa Arieli juhendamisel esimese tööna tooli seljatoele sõna "LOEB", mis ka mind paljus puudutas, sest meeldib rohkem tegutseda füüsiliselt ja mõtlemine on mulle alati raske olnud. Samas, "Tark ei torma" ja tuleb tegu ning mõttetööd tasakaalus hoida ja see loeb. Ka meie koolialal öeldakse: "MÕTE LOEB, TEGU MÄÄRAB!"

Enne toolile kirjutamist palus armas Ariel paberil katsetada erinevas suuruses kirjutusvahenditega, et vaadata, milline kirja suurus sobib. Kui oli vastav pliiats välja valitud, siis tuli asuda kirjutama. See oli kõige raskem, sest kartsin, et tähed ei tule korralikult välja ning tükk aega istusin tooli ees ja käsi värises ning ei julgenud alustada kirjutamisega. Minu enesekindlus tõusis, kui olin esimese tähe kirjutanud ja kirjutasin ka teised tähed järgi, mis andis jälle kogemuse, et “hirmul on suured silmad”. Tuleb aga sellele julgelt otsa vaadata ja hakata sammhaaval liikuma ning ka ennast ületama. Järgmine ülesanne oli saada muster toolil asuvale südamele ühtlaselt. Mandalamustritel on oma seaduspärasus ning tuli joonisel musta värviga ka üle värvida. See oli raske. Esiteks ei tahtnud muster läbi kopeerpaberi peale jääda, kuid sain põhilised jooned siiski tehtud ning tuli asuda rahulikult neid üle värvima. Minu koleerilise iseloomu jaoks ei olnud see kerge töö. Teiseks, tuli säilitada rahu ja keskendunult olla kohalolus, et muster saaks ka mõlema südame poolele samasugune. Kogu see tegevus ja keskendumine mõjus ka teraapiliselt, sest tuli enda temperamenti teadvustatult taltsutada ja ka endast parim anda meeskonnatöösse. Tooli tegemine oli küll enamuses individuaalne töö, aga see oli osa meeskonnatöö plaanist ja sellega tuli arvestada, et tool haakuks ka tervikuga.

Töö käigus tuli järgida ka erinevaid reegleid, mis oli minu jaoks ka iseloomuravi treening. Minu sees on palju isepäisust, mis toob kaasa reeglitest kõrvale hiilimist.  Selline töö seadis kindlad raamid ja andis arusaamise, kui tähtis on reeglitest kinnipidamine, et meeskonnatöö sujuks. Olin veel hädas mustril oleva keskmise lilleosa ühtlasel joonistamisel toolile, aga armas Ariel aitas ka sealt kohast üle oma kindla kunstniku käe abil.

 

Sellised iseloomu kasvatavad kooli treeninguülesanded on mind palju aidanud erialases töös ja ka eraelus, et hoida rohkem tasakaalu ja rahu endas ning olla hea meeskonnatöötaja. See töö juhendaja käe all õpetas kuulamisoskust, järgima reegleid, avama enda loovust. Samas hingama koos meeskonnaga ühises rütmis, sest toole ühendab logolause "MÕTE LOEB, TEGU MÄÄRAB!" 

Olen tänulik mõtte ja idee eest MA GISK koolijuhile, armsale Ingliterapeut Maryale ja tänan ka oma kannatlikku juhendajat, armsat Arieli! 

Armastusega, MA GISK õppurliige Rafaela Kristerson