Taimede tervistavast mõjust

Armas blogilehe lugeja! 

Suvine pööripäev on peagi käes. Päikest on küllaga ning talvine pime aeg on üle elatud, kevadväsimusest ilmselt ka juba üle saadud. On mitmeid põhjuseid, miks kevadväsimus tekib. Nende hulka kuuluvad nii valguse ja pimeduse tsüklilised muutused, D-vitamiini puudus, füüsilise aktiivsuse muutused ja kindlasti ka psühholoogilised tegurid. Kevadel janunetakse kõige värske ja uue järele ning tärkav loodus pakub hulgaliselt võimalusi enda keha-hing-vaim aktiivsemaks turgutamiseks.

Viibimine looduses, selle tundmaõppimine, ravimtaimede kogumine ja kuivatamine, nende omadustega tutvumine pakub küllaga võimalusi tervislikumate eluviiside harrastamiseks. Iga haiguse korral ei pea alati tablette ja ravimeid kasutama, seda saab teha ka ravimtaimede toel. Ravimtaimi saab kasutada ka teistmoodi, kui lihtsalt suu kaudu tee joomisega või ekstrakti kasutamisega. On erinevaid teraapiaid, kus kasutatakse ravimtaimi või üldse taimi, mis on kasulikud tervisele. Laialdaselt on levinud õieteraapia, puuteraapia ja aroomiteraapia, mida kasutatakse üsna sageli, kuna abivahendid on kättesaadavad ja kasutamine lihtne. 

                                                   

11. juunil toimus Marya Angletoriumi teraapiakodus üritus, kuhu olid kutsutud ka külalised. Kohtumise läbivaks teemaks oli armsa Ingliterapeut Marya juhtimisel kultuuripealinn Tartu 2024 kandev juhtmõte - “Ellujäämise Kunstid”. Selle raames viisime läbi erinevad töötoad ning kehastusime muumitrollideks, kes on soomerootsi lastekirjaniku Tove Janssoni teoste muumilugude keskseteks tegelasteks. Muumitrollid on Skandinaavia trollide pere liikmed, kes on valged, ümarad ja suure nina tõttu meenutavad jõehobuseid. Muumipere tegelaste avatud, lahkes ja sõbralikus suhtlusstiilis leidsime palju ühiseid jooni ka meie hingeravikoolis kogetuga ning see lähendas meid ka külalistele. Tekkis soe ja sõbralik õhkkond.

Mina sain suunamise kehastuda Muumipapaks. See mõte meeldis mulle väga ning kuna mul olid kodus olemas ka vajalikud aksessuaarid, kepp ja musta värvi müts, millele sai peale kinnitatud silt “MUUMIPAPA”, siis oligi tegelaskuju valmis. 

Minu töötoa läbivaks teemaks olid “meeled”, mis on üheks oluliseks ellujäämisoskuse osaks. Kes suudab eristada erinevaid lõhnu ja teab, mis seda tekitab, oskab ka ohte vältida ja teisi selle eest hoiatada, sest kriisiolukorras sõltub meist igaühest palju ja iga oskus tuleb vaid kasuks.

 

Lõhnad mõjutavad meid rohkem, kui me arvame. On tõestatud, et inimesi mõjutavad mitmed meeleelundid ja haistmismeel lausa 75%. Lõhnasid on erinevaid - mõned teevad meid õnnelikuks, mõned ärritavad, mõned toovad esile lapsepõlve mälestused, mõned rahustavad jne. Igal inimesel on oma seos lõhnadega, mis tuleneb tema meeltest ja läbielatust. Lõhnateadus on väga vana teadus ja seda on kasutatud erinevatel viisidel, et inimesi mõjutada. Lõhnade ja taimedega oleme tutvunud ka MA GISK hingeravikooli loodusravilaagrites ning mis on toonud hingeravile palju kasu ning andnud hulgaliselt lisateadmisi lõhnade ja taimede maailmast.

Töötoa jaoks olin korjanud erinevaid ravim-, lõhna- ja maitsetaimi, nii kuivatatult kui ka värskelt, mis parajasti loodusest kättesaadavaks osutus. Saime taimi nuusutada ja neid ära arvata ning sealjuures ka enda kogemusi jagada. Töötoast osavõtjate meeled läksid valla ning avatud suhtlemise käigus said kõigil valmis ka enda tehtud kenad lõhnakotikesed. 

Üks oluline aspekt, millele viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pööratakse, on taimede mõju meie meeleolule ja vaimsele tervisele. Inimesed, kes viibivad rohkem looduses ja on ümbritsetud erinevatest taimedest, kogevad vähem stressi ja ärevust. Loodus aitab kaasa keskendumisvõime suurenemisele ning parandada meeleolu, tunda ennast õnnelikumana ja rahulikumana ning võib öelda, et loodus on tõeline ravim meie meeltele. On ammugi tähele pandud, et suhtlemine taimedega mõjub hästi inimese psüühilis-emotsionaalsele seisundile. Tugevaimat mõju avaldab taimede värvitoon. Külmad violetsed, sinised, helesinised ja rohelised toonid rahustavad närvisüsteemi. Sinakate õitega kompositsioonid mõjuvad eriti hästi õhtuti, une eel. Need stimuleerivad lihaste lõdvestumist, soodustavad head und, kiiremat töövõime taastumist. Soojad punased, oranžid, kollased toonid aitavad virguda. Tumepunaste õitega taimed muudavad reipaks, tõstavad töövõimet ja pidurdavad väsimust. Neid on hea tuppa tuua hommikuvõimlemise jaoks ja tööaja lõpul. 

Rohelus meie ümber elab, hingab, toidab ja ravib. Meie rahva ürgne vajadus on olnud oma aias varakevadel käed mulda pista ja taimeriigiga suhelda, sest inimene tunneb ära, mis talle headmeelt valmistab. Aed on ka pikaealisuse, jõu ja viljakuse - seega tervise allikas. Ammustest aegadest on tervist parandatud aed- ja puuviljade, marjade ja õitsevate taimede toel. Ka raviva roheluse poolest mets on meil veel olemas. Sageli astutakse üle või mööda taimest, teadmata, kui väärtuslik ta on. Meie pärandkultuuris leidub hulgaliselt esivanemate tarkusteri ja nõuandeid taimede raviomaduste kohta, mida oleks hea aeg-ajalt endale meelde tuletada. Väga palju on mitmete taimeteadlaste poolt välja antud kirjandust, kust saab vajadusel kõige lihtsamal moel abi leida. 

Oleme MA GISK teraapiakodus olnud tihedalt seotud loodusega ning ennast kurssi viinud ka Jaapani professor Yoshifumi Miyazaki “Shinrin-yoku. Jaapani tervistav ja lõõgastav metsakümblus” raamatuga. Metsakümblus ehk shinrin-yoku on üks loodusteraapia vorme, kus kasutatakse kõiki viit meelt ja mis viitab rahulikule jalutuskäigule metsas, eesmärgiga parandada üldist enesetunnet, tervist ja rahulolu. Lõik raamatust: “Kuigi selline lihtne tegevus nagu jalutuskäik metsas ei pruugi tunduda ebatavalisena, siis positiivne mõju, mida inimesed metsateraapia seansi käigus ja pärast seda kogevad, seda on. Kasutage seda osa loodusest, mis teile meeldib, et nautida täisväärtuslikku ja õnnelikku elu.”  

Eeterlikud õlid on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise, kuidas tuua metsa positiivne mõju oma koju. Kui te olete kunagi nautinud roosi lõhna, olete kogenud eeterlike õlide aroomiomadusi. Neid looduslikke aroomiühendeid leidub taimede seemnetes, koores, varres, juurtes ja õites. Eeterlikud õlid annavad taimedele nende iseloomuliku aroomi ning neid on pikka aega kasutatud toiduvalmistamises, iluhoolduses, ravimina ning lõõgastavates teraapiates. Roosi ja apelsini eeterlikud õlid avaldavad psühholoogiliselt lõõgastavat mõju.

Meie looduses pakub kevadist turgutamist üks väga tuntud taim, nimelt VÕILILL. See kuldkollase õiega taim on väekas tervendaja ning teda nimetatakse ka organismi jääkainetest ja negatiivsest energiat puhastava toime tõttu lausa elu eliksiiriks. Oma toitainete rikkuse poolest ületab võilill ükskõik missuguse aedvilja. Võilillel süüakse kõiki osi - õisi, varsi, lehti, juuri ning ta on väärtuslik meetaim.

Sirvides erinevaid taimetarga raamatuid, jäi silma Aili Paju raamatust “Aed ja mets kui apteek” lõpusõnades välja toodud ühe vanamemmega seotud lugu, mis läks hinge ning mille arvasin pasliku ka blogiloole lisada: “Kui ilmusid esimesed inimesed Maale, võtsid neid vastu hiiglaslikud sõnajalad, põõsad ja puud. Inimesed tegelesid loomade küttimisega, olid metsikud ja julmad kõige suhtes. Nad võõrastasid ilu, miski ei pehmendanud nende hinge. Metsaema kõndis kurvalt ringi, kuidas ta ka ei püüdnud muuta inimesi sõbralikumaks, saates nende juurde oma saadikuid, hävitasid inimesed nad hoolimatult ja trampisid omasoodu edasi. Siis tulid Metsaema juurde väikesed päkapikud, salapärased maa-alused ja küsisid, miks ta nukrutseb. Kuuldes põhjust, palusid nad Metsaemalt luba minna inimeste juurde. Metsaema ei tahtnud lubada, nii oleks ta neistki ilma jäänud. Siis palusid väikesed võlurid muuta nad lilledeks. Juhtuski ime. Kuhu nad ka ei läinud, kust nad nina poleks välja pistnud, puhkesid kõikjal õied. Sellest ajast peale on Maa kaetud õitsvate taimedega, erineva kuju, lõhna ja värviga. Neid kõiki ühendab vaikne armastus ja side inimestega. Taimed on tõeliselt elavad olendid, usalduslikud ja abitud kui lapsed, saates inimest sünnist surmani. Õitsev taim on hinge eliksiir, igavese elu ja armastuse sümbol. Kuigi inimene mõnikord hävitab neid, kõnnivad nad alati ta kannul, kinnitades ikka, et oleme su sõbrad, meie armastus aitab sind.”

Vanarahva aastaring on seotud ikka kasega: kevadel koguti kasemahla, suvistepühadeks ja jaanipäevaks toodi kased tuppa ning enne jaanipeole minekut tuli värske kasevihaga saunas käia. Nii on ka meil ikka toimitud, et enne jaanipäeva, tuli kasevihtasid tegemas käia, et sellega ennast saunas puhtaks vihelda. Saunas vihtlemine vabastab pingetest, kiirendab ainevahetust ja vereringet ning teeb naha pehmeks ja puhtaks. Leiliruumis olevat võimalik kõik halvad asjad endast välja hingata: sisse hingates mõtled haigusele või halvale ning välja hingates saadki sellest vabaks. Nii puhastub lisaks ihule ka hing. Kaseviha leil paneb sauna ka imeliselt lõhnama.

Kasutatud kirjandus: Aili Paju “Aed ja mets kui apteek”.

Ilusat jaanipäeva ja hüva leili ning väärtustagem loodust ja selle väge! 

 

Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste instruktor - tegevusjuhendaja Ariel Raudsepp

 

 

 

 

JÕULUJOOKSUST JALGSI, LIFTIGA JA BUSSIGA.

 

Armas, blogilehe lugeja!

MA GISK hingeravikoolis saab inimene jõuda enda iseloomu treenides kõrgema potentsiaalini ehk leida üles enda anded, mida ellu rakendada ja jagada maailmaga. Koolijuhi, armsa Ingliterapeut Marya juhendamisel on valminud sotsiaalne ühishoolekande programm, mis vastavalt aastaajale muutub ja vastavalt igale olukorrale ennast kohapeal loob. Koos armsa Rafaelaga oleme saanud oma andeid rakendada ja juba teist aastat järjest käia AS Hoolekandeteenused kodudes, mina Jõulumemmena ja armas Rafaela minu tütre rollis jagamas rõõmu, lugemas mõtlemapanevaid ja koos arutlemist nõudvaid lugusid, milles on alati midagi õpetlikku inimese iseloomuomaduse või hakkama saamise kohta oma igapäevaelus.

Läbi lugude on lihtsam inimestel avaneda ja rääkida enda elu sündmustest või siis tuua näiteid, kuidas nendel on olnud elus, mis on raskusi valmistanud, kus on tulnud ennast ületada ja kuidas ennast motiveerida olema kannatlik või vähem tormakas. Sellest pajatas lugu “Igavene ime” meie loetud raamatust Andry Ervald “Unenäorong”, kus loo üheks kandvaks teemaks on kannatlikkus. “TARK EI TORMA JA IGA ASJA JAOKS TULEB OMA AEG”, mis ühtib ka meie hingeravikooli õpetusega. Inglitarkused on sügavad ja nende mõistmiseks on vaja inimesel õppida tundma iseennast, mis on ajamahukas töö ning mida inglikoolis ilma Ingliterapeut Maryalt saadud elukäiguravita teha ei saa. Meil öeldakse hingeravikoolis ikka, et “IME EI OLE MITTE ÕHUS LENDAMINE, VAID MAA PEAL KÕNDIMINE.” (Hiina vanasõna)

Niisiis, oleme sellel aastal taas MA GISK teadvushariduse koolis treenitud ühishoolekande hoiakute jagamisega ja käinud jõulujooksul AS Hoolekandeteenused erivajadustega inimeste kodudes. Tänavuse aasta Jõulujooksud said alguse juba 6.12.2023 Püha Nikolause mälestuspäeval: Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele (ingliskeelsetes maades Santa Claus, mis tuleneb Saint Nicolaus'est) Nikolaus – Vikipeedia (wikipedia.org) 

Rafaela: Alustasime oma teekonda Kvartali toidupoe mõnusast kohvipausi istumiskoha juurest, kus saime veel oma tegevusplaani üle vaadata ja sealses kaubanduskeskuses ka liftiga sõita. 

Magdalena: Milline tore üllatus oli mõnus istumiskoht Kvartalis, kuhu me ennast sisse seadsime ja saime omavahel veel kava läbi arutada ning termosega kaasa võetud jõulumemme teed juua! Elasime rollidesse kenasti sisse.

Rafaela: Edasi sõitsime bussiga Annelinna, kus saime ka väikese jalutuskäigu teha. Bussis saime juba toredat tagasisidet nagu et “vahva on näha päkapikke liikumas”. Samuti tegi meie nägemine jõulukostüümides paljudel inimestel näod naeruseks ja rõõmsaks. 

Magdalena: Üks kena naine, kes bussis meie vastas istus, oli väga rõõmus meid nähes ning härdusest tuli naisel pisargi silma, et nii tore, et päkapikud juba liiguvad. Veel rääkis ta, et loodus on kinkinud sellel aastal imeilusa talve, nagu muinasjutus.

Magdalena: Mina sain sealsele elanikule õpetada selgeks loo “Väikene kuusepuu” ja me mängisime seda süntesaatoril koos, kahel käel. 

Rafaela: AS Hoolekandeteenused Tartu Jaama kodusse jõudes oli meid vaid üks klient koos juhendajaga ootamas. See aga andis võimaluse keskenduda ainult ühele inimesele, mis oli õpetlik kogemus. Saime kohalolus suhelda ja rõõmu tunda laulmisest ning pillimängust, mida sealne elanik meile põhjalikult tutvustas, sealjuures ise pilli mängides. Tore oli ka väikeses seltskonnas arutada armsa Jõulumemme Magdalena ette loetud mõistujuttu Andry Ervaldi raamatust "Unenäorong". Keskendusime teemadele nagu "kannatlikkus", "kuri versus headus" ja "aeg".

Mul oli väga hea meel, et me saime pöörata rohkem tähelepanu ka juhendajale, sest tema on see isik, kes on aitaja rollis, aga teinekord vajab ka ise mõistmist ja toetamist.

Ühest kodust teise liikumisel oli meil aega ja astusime sisse Annelinna raamatukokku. Tervitanud pererahvast, võtsime istet toredas nurgas, kus seisis klaver ja olid juba päkapikud istumas. Raamatukogutöötaja aga muheles, et kus juba on päkapikke, sinna tuleb neid juurde.

Rafaela: Kuna olime päkapiku kostüümides, siis meid käisid uudistamas ka lapsed, kes mingil hetkel ka palusid abi helistamiseks lähedastele. Lapse telefoni aku oli tühjaks saanud ja saime abistada, et laps saaks vanematega kontakti. Selliselt saime päkapikuabi ka anda. Nagu ka MA GISK mõttevaramus on kirjas: “ABI ON ALATI TEEL” ja oma töödes ja tegemistes elus endas ikka oleme kogenud. 

Magdalena: Edasi viis meie teekond Kaunase koju. Prügikastide äärde oli pandud selline kena karu ja ma ei saanud kuidagi temast niisama mööda minna ning tegin koos temaga pilti. Inimestel on kombeks panna selliseid asju, mida keegi saab veel kasutada niimoodi prügikastide äärde ja tegelikult on see väga hea, et inimene saab võtta sealt, mida vajab. Igatahes, kui me tagasi tulime Kaunase kodust, siis oli karu kadunud, ilmselt leidis omaniku.

Rafaela: Kaunase kodusse jõudes oli südantsoojendav kogeda, et sealsed elanikud juba ootasid meid ja võtsid lahkelt vastu ning nad mäletasid, et ka eelmisel aastal käisime neil külas. Alustuseks tegime tutvustusringi ja laulsime jõululaulu. “Kes elab metsa sees?” ja “Üle laia lageda”.

Magdalena: Väga laululembeline seltskond oli selles kodus koos. Siin kodus oli sel korral kohal rohkem elanikke, kes ka huviga kuulasid mõistujuttu, nimega “Igavene Ime”. Jutt oli õunapuust ja selle kasvatamisest, aga sisu rääkis eraldi ka ühest õunast. Loo pausikohtadel sai iga elanik oma arvamust avaldada, kuidas tema on kogenud kannatlikkust ja mis nippe kasutanud, et kannatlikult midagi oodata. 

Vahepeal pakkus pererahvas ka meile sooja teed juua ja piparkooke. Mina lugesin raamatut edasi ja juba järgmisel vahepausil saime arutada "kuri versus headus" teemadel, mille käigus selgus, et Kaunase kodu elanikud käivad vabatahtlikena kudumas varjevõrke, mis on mõeldud Ukraina toetuseks.

Rafaela: Jutu lugemise lõpus arutasime koos elanikega, et kuidas nii on: “Et vahel on aeg aeglane ja vahel lippab” ja et kas siis aeg saab nii erinevalt liikuda. Kohtumise lõpuks mängisime sõprusele pühendatud ringmängu "Šooder" ja laulsime veel ühislaulu "Talve võlumaa". Magdalena: Eks jõulumemm kuulas ka seda, mida inimesed aasta jooksul olid teinud, milliseid tundeid kogenud ja kuidas nad selle kõigega toime on tulnud. Avameelselt räägiti, kes on nende abilised ja toetajad. Inimesed olid koos olles avatud nii mures kui ka rõõmus ja seda oli äärmiselt tore kogeda. Headuse seemned on tugevamad, kuid neid tuleb kogu aeg kasta ja nende eest hoolt kanda.

Meil olid kaasas korviga õunad, suured ja punased, sest meie loetud jutt oligi õunapuust. Jagasime kõigile klientidele õunu. Lõpetuseks sai jalgagi keerutatud laulu saatel ning head tunnet ja rõõmsat meeleolu jagus kõigile. Eks järgmisel aastal on juba uued lood ja jutud selles kodus.

Magdalena: Järgmisena külastasime Nõva kodu. Sealsed kliendid mäletasid meid ja ootasid pikisilmi, kuna me tuleme. Oleme sellel aastal käinud klientide juures bussiga, liftiga ja jalgsi, sest imeilustel talveilmadel oli hea jalutada ja looduses toimuvat imetleda.

Mul oli kaasas alati jõulumemme tee, mida siis bussijaamas ja ka erinevates kodudes jõime. Kaunis talveilm oli imeline, seega selline jalgsi ja bussiga seiklemine andis mõnusa energia, mida jagasime ka klientidele. Nõva kodusse jõudes saime näha klientide erinevaid joonistusi, mida nad jõulude eel olid joonistanud. Siit on näha, kui suur oli jõuluootus ja meid ootasid nad ka.

Kaunis kuusk seisis toas ning tuppa astudes oli tunda ootusärevust. Meid võeti lahkelt vastu ja mäletati, et eelmine aasta olime ka käinud. Tundsime huvi, kuidas klientidel läheb ja peale jutuajamist nendega, istusime koos lauda ning saime hakata raamatut lugema.

Taas saime jutu lugemise vahepeal kaasata inimesed vestlusesse ja kes hea meelega oma mõtteid jagasid ja kuulasid, mida kaaslased räägivad. Äärmiselt huvitavad jutuajamised olid meil klientidega. Igaüks sai ennast väljendada, kes jutu, kes laulmise teel, kes pilli tinistades.

Rafaela: Käisime Nõva kodus peale lõunast aega ja meil oli rahulikult aega sinna minna ning sealne tegevus enne läbi mõelda. Jõudsime ka eelhäälestada ennast triangli helinaga ja lauluga "Kes elab metsa sees". Selle laulu saatel helistasime uksekella ja meid võeti oodatult ja sooja südamega vastu. Alustuseks vestlesime majaelanikega ja laulsime "Kuusepuu" laulu. Siinsed elanikud olid tõesti väga laululembesed. Kogunesime nagu üks suur sõbralik pere laua ümber ja saime alustada loo kuulamisega. Arutelude kohal mõeldi sügavalt kaasa ja üks elanik palus lausa aega, et rohkem mõelda teema üle nagu “hea versus kuri”, mis oli paljudele oluline. Jah, elanikud tõid ka näiteid, et midagi oodates käiakse aja sisustamiseks näiteringis ja ka õues jalutamas ja tööl. Kuna elanikud armastasid laulda palju, siis laulsime ka koos "Püha ööd". Kõigile meeldis ka kaasa lüüa ja laulda "Kui Sul tuju hea, siis käsi kokku löö" Olen väga tänulik, et saime nii toredalt viia kohale rõõmsat jõuluootuse meeleolu ja koos laulda, mis teeb ka meele rõõmsaks ja toob hinge palju valgust ning armastust.

Magdalena: Peale meeldivat jõulujooksu, saime taas bussipeatusesse jalutada ja kuuma teega ennast turgutada. Äärmiselt meeldivad tunded olid sellest, et saime nii palju rõõmu jagada ja vestelda erinevatel elulistel teemadel, mida meiega jagati. 

Väga positiivse laengu annab meile endile sellises sotsiaalses programmis osalemine. Valmistasime ka tänuvideo, millega täname AS Hoolekandeteenuste Tartu kodude kliente ja tegevusjuhendajaid, kellega oli hea koostöö selles ühishoolekande projektis: https://www.youtube.com/watch?v=EGPWi-QQ_Vs  Oleme väga tänulikud Kaunase, Jaama ja Nõva kodudele ühiste arutelude, laulude, tantsude ja koos veedetud aja eest! Oleme tänulikud Ingliterapeut Maryale sellist laadi sotsiaalse programmi koostamise eest!

Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste instruktor - tegevusjuhendaja Magdalena Kalev ja MA GISK õppurliige Rafaela Kristerson