UK FEST 2025 TAASKASUTUSFESTIVALIST OSA VÕTMINE MEIE ESIMESE ETTEVÕTTE TOOTEGA

Armas blogilehe lugeja!

Meieni jõudis kuulutus taaskasutusfestivali UK Fest 2025 kohta, kus pakuti võimalust 17. mail minna ostma teiste või müüma oma kappidesse seisma jäänud esemeid. See suurejooneline festival oli ellu kutsutud selleks, et inimesed saaksid oma kappidesse vaba ruumi juurde tekitada ning seismajäänud või mittevajalikud esemed uuele ringile saata. 

Meie MA GISK liikmeskonna kapid vajasid samuti tuulutamist ning tegime ühise otsuse, et võtame pakutavast üritusest osa. Plussiks oli veel see, et üritus toimus Tartus, Lõunakeskuse parklas, kuhu oli meil hea kohale minna, sest on enamusele meist nüüdseks ka kodulinnaks saanud. 

Vaatasime kapid üle, korjasime kokku seisma jäänud ja endale kasutust mitteleidvad esemed ning koostasime nendest nimekirjad. Tegime plaane, kuidas ja kuhu oma esemeid müügiplatsil sättida. Kellel oli selleks anda stange, kellel laud, kellel pesukuivatusrest. Angletoriumist saime kaasa veel mõned esemed ja kokkupandavad toolid. 

ARIEL: Jõudsin festivali platsile kella kümneks ning asusin otsima meile eraldatud müügiplatsi. Armas Rafaela märkas mind ning tuli mulle vastu. Magdalena oli juba oma asjadega kohal ning hakkasime vaatama, kuidas müüki korraldada. 

Võtsime armsa Magdalena kaasatoodud kokkukäiva laua lahti ja leidsime sellele õige koha, millele panime kena tumepunaste triipudega laudlina ning sellega sai selgeks, et siia tuleb asetada ka meie esimene toode - teeküünlaalus, sest oli selline esinduslik. Hiljem sättisime sinna juurde ka armsa Juno kenad ehtekarbid. See laud tõmbas huviliste tähelepanu, eriti siis, kui päike ehetele peale paistis ning hea meel oli, et mõned ehted leidsid ka uue omaniku.

 

Peagi jõudsid kohale ka armsad Hypatia ja Juno. Aitasime asjad autost välja tuua ning hakkasime oma müügiplatsi kujundama: kuhu üles panna stange, laud ja pesurest? Kuhu paigutada peegel ning kuhu jalanõud? Armsal Magdalenal oli kaasa võetud plastikust linik ning sellele sättisime jalanõud. 

Jätsime väikese koridori meie mõlemal pool pakutavate esemete vahele, mis hiljem, selgus, oli õige lahendus, sest niimoodi esemeid paigutades oli inimestel hea kaupa lähemalt vaatamas käia. 

Ka peegli saime tugevama toega laua kõrvale sättida ning Rafaela ja Magdalena kruvisid valgele lauale jalad alla, kuhu asetasime pluusid-džemprid. 

Tühjaks jäänud kotid panime kokku ning asetasime stangele raskuseks alla, sest suurema tuulega oli oht sellel ümber kukkuda. Ilm oli küllalt tuuline ning mitmed müügikohad olidki selle probleemiga kimpus, et stange koos riietega pikali kukkus. 

Meie müügiplats paistis lõpuks päris kena välja, nagu “Maainglite Elustiilile” kohane. 

Meil olid kaasa võetud ka kolm kokkupandavat tooli, kus saime vahelduseks istuda ja ka näputööd teha, sest meie ettevõtte 1. tootele - teeküünlaalustele mõeldud kinkekottidel olid puudu veel sangad ning saime siis üheskoos neid pabernöörist valmistada.

 

Meil avanes seekord võimalus välja minna meie oma esimese Töölabori etiketiga tootega, milleks oli teeküünlatopsidest ja CD plaatidest kokku liimitud lootoslilleõie sarnane küünlaalus ning selle juurde, samuti taaskasutusmaterjalist valmistatud kinkekotike. Oleme alati seda meelt olnud, et kui millestki annab veel midagi uut välja mõelda, siis seda ka teeme ning niisama ei viska me midagi ära. 

Toote valmimise juures andsid panuse kõik meie hingeravikooli liikmed, mille üle oli eriti hea meel ning tänan siinjuures kõiki selle eest! Suur tänu armsale Ingliterapeut Maryale, kes selle lihtsa, kuid omanäolise idee meieni tõi!

  

 
Ingliterapeut Marya: “Toode on meie jaoks tegelikult lausa uhkus, sest väljendab elegantsi, loomisvõimet ja Valguse poolt ette näidatud ettevõtlikkuse arenduse tulemust ning ka pakend oli sellele tootele vastav ja meile meeldis, et Ariel võttis selle paela tegemise mõtte loomulikuna vastu, mida angletoriumis katsetasime.”

 

 

Vahepeal pakkus armas Magdalena meile termosest kuuma teed ning armas Rafaela enda tehtud maitsvat rabarberikooki, mis kulus kehakinnituseks marjaks ära. Suurimad tänud teile! 

Ka ilm oli meie poolel ja sadama ei hakanudki, kuigi ilmateade lubas. Vahepeal paistis isegi hea soe päike pilve vahelt välja. Korraldajate poolt olid ka etteasted ning intervjueeriti inimesi, kes olid igati seda meelt, et inimesed mõtleksid tänapäeva tarbimisühiskonnas rohkem just taaskasutusmaterjalide kasutamise ja nendest uue tegemise peale. Oleme ju samuti olnud seda meelt oma hingeravikooli ja ettevõtluse juures, et olla säästlik ja igal võimalikul moel eelistada erinevaid looduslikke ja taaskasutusmaterjale, millest midagi uut ja huvitavat luua. 

Oli vajalik kogemus ja kena ühisettevõtmise päev meile kõigile. Olen tänulik korraldajatele selle võimaluse eest! Armastusega, Ariel.

HYPATIA: Oli väga tore, täiesti uutlaadi kogemus. Mina ei olnud selliselt laadal kunagi müünud ja enda esemeid ka kusagil müüki pannud, pigem viinud taaskasutusse tasuta. Ega selliseid müügivõimalusi palju ei olegi, aga oli tore tunnetada nüüd laadamelu müüja poolelt ja ühtlasi Marya Angletoriumi esindusena ka endid reklaamida. 

Jõudsime armsa Junoga kohale suure autokoormaga, kus olid minu ja tema müügile minevad rõivad ja jalanõud ning Marya Angletoriumist võetud peegel ja sirm selleks, et inimesed saaksid rõivaid proovida. Lõunakeskuse juurde jõudes said armsate kaaslaste abiga asjad kenasti kohale viidud ja seadsime kõik paika. Kohe saime selle kogemuse, et ostma tuldi 50-eurostega, näiteks ka 2-euroseid pükse. Käisin Lõunakeskuses raha vahetamas, aga ega väikestes poodides ei õnnestunud. Lõpuks siiski vahetati keskuse infoletis. 

  

Huvitav oli jälgida, mida meie kauba hulgas vaadatakse. Panin tähele, et ehtekarp tõmbas enim tähelepanu. Sellistes kaunistes karpides toodete esitlemine andis palju juurde, hakkas laual kohe silma. Mitmeid kordi prooviti suure kiviga sõrmust, mitmed ehted osteti. Muid esemerühmi uuriti pea võrdselt.

Käisime kordamööda ka laadaplatsil ringi. Oli huvitav jälgida, kuidas oli esemeid välja pandud. Kellelgi olid tooted massaažilauale asetatud, meie vastas olid kunstlillede potid boksi kaunistuseks rohelise laiguna riiete ees. See oli teistest taas erilisem ja kaunis lahendus. Laada programmis oli otsimismäng, kus osaleja pidi leidma endale selga mitmest riideesemest sobituva komplekti ning aksessuaarid. Üks osaleja jõudis otsingutes ka meie ehetekarbi juurde, proovis üht kui teist, aga siiski sobivat ei leidnud. 

Vali tuul tegi parasjagu palju pahandust. Stanged kukkusid aina ümber. Saime kõigepealt mitmekesi naabrit aidata. Julgustasime teda laadaplatsil olevatest rasketest, kuid liigutatavatest postidest üht enda stange juurde tõmbama ja armas Juno pakkus ka kinnisidumist meie nööriga, nii tehtigi. Me ise tõmbasime stange hoopis posti juurde. Viimane tuuleiil lükkas siiski selle uuesti ümber, nüüd hoopis teisele poole ja see omakorda lükkas ka kuivatusresti, millel ka rõivad rippusid. Rest kahjuks ka purunes. Korrastamistega oli parasjagu tegemist. Aga suhtlemised olid meeldivad ja vahepeal saigi räägitud ka niisama juttu naabriga, sest aega selleks oli. Saime endid ka tutvustada. 

Meeldis väga armsa Ingliterapeut Marya idee meie oma toote kinkekoti paela otsad lehekesteks vormida. Kotid olid minu valmistatud ja Tallinnast kaasa toodud, siinsamas laadaplatsil siis kinnitasime ja kujundasime üheskoos paelu. Mudisin tugeva pabernööri otsad sõlme sidumiseks ka pehmemaks, muidu ei olnudki võimalik sõlme teha. Kuna meil hingeravikoolis on päevakorral Muumide teema, olime samal ajal valmistumas Muumide rollis lastekaitsepäeva ürituse läbiviimiseks, siis oli mul kaasas Muumiorgu ja tegelasi tutvustav raamat. Armsad kaaslased said sealse eluolu ja enda tegelaskujude kohta uurida. 

Väga head olid ja marjaks kulusid ära tee ja küpsetised, mille eest olen väga tänulik armsatele Rafaelale ja Magdalenale. Huvitavad olid ka jutud, mida taaskasutuse eestvedajad laval rääkisid. Eriti jäi kõrvu kellegi unistus, et inimesed võiksid toimida täiesti ümberpöördult niipidi, et kui taaskasutusest endale vajalikku ei leia, siis alles läheb tavapoodi uut asja ostma. Liigne tarbimine on suur probleem ja seetõttu on väga tänuväärsed sellised üritused ja tarbimise vähendamise ideed. 

Suur tänu kõigile! 

Armastusega, Hypatia.

MAGDALENA: Müügiplatsile jõudes oli rahvas juba sagimas ning igaüks oma ala valmis sättimas peagi algavaks müügiks. Kõigepealt hakkasime kokku panema laudu ja stanget, et kaasa võetud riided ja muud tarbed saaks kenasti teistele pakkumiseks välja panna. Vaatasime ühiselt koos, kuhu väljapanekud sättida, et kliendil oleks piisavalt ruumi tooteid uudistada ja ka selga proovida. 

Keha kinnitamiseks võtsin kaasa termosega tee ja õhtul valmis küpsetatud kaerahelbeküpsised, mida jagasime lahkelt ka naabritele.

 

Müük edenes. Tore oli kogeda kogukonna tunnet ja sõbralikku suhtlemist ning üksteise toetamist. Aeg-ajalt lennutas tuul mõne stange pikali nii meil kui naabritel, kuid ühisjõul saime need taas püsti ning loovalt mõeldes ka nutikalt kinnitada.

See omavaheline suhtlus ja kogemus ise olid niivõrd rikastavad ning tõesti inimesed on hakanud paljuski ikkagi tarbima taaskasutust. Inimesi käis palju vaatamas ja eks turg oli suur ning kirju. Tore oli osaleda. Suur tänu kõigile äärmiselt toreda, õpetliku ja kogemusterikka päeva eest! Armastusega, Magdalena 

JUNO: Uuskasutusfestivalil osalemine oli meie kõigi jaoks tore kogemus, sest sellel oli ka sügavam mõte, kui lihtsalt asjade müümine. Oli tunda osalejate omavahelist kogukonnatunnet ning korraldajate soovi anda enda panus ringmajanduse elavdamiseks, mille üheks osaks on kindlasti ka riiete taaskasutus.

Ka mina sain enda kappe tuulutada ning nii mõnegi eseme müüki panna, mis tegelikult ootasid juba ammu uut omanikku. Olen varasemalt viinud riideid lihtsalt tasuta Uuskasutuskeskusesse, kuid sel korral oli võimalik neid väikese summa eest ka müüa. 

Kohapeal oli huvitav vaadata, kuhu mida paigutada, et riietele oleks võimalik ligi pääseda ning milliseid asju inimesed üldse vaatavad ning ostavad. Meie saime müüki panna ka esimese taaskasutusmaterjalidest valminud toote, teeküünlaaluse, mille valmistamise protsessis oleme kõik erinevatel etappidel osalenud. Kui ilm kippus tuuliseks, siis pidime tegema koostööd, olema leidlikud ja teisigi aitama, aga õnneks lõppes müügipäev siiski kenasti. 

Tänud toote valmistamise meeskonnale, Ingliterapeut Maryale idee ja juhendamise ning ürituse korraldajatele ettevõtmise õnnestumise eest! Armastusega, Juno. 

  

INGLITERAPEUT MARYA: “Armas kooligrupp ja Marya Angletoriumis tegutsev, Valguse sõdalase treeningmeetodil arendatav maaingliteks vormuv meeskond! 

Tänasega saime kogeda meeskondlikkuse vettpidavust ja kaastöö tegemise õiget suhtumist. Osalemisega Tartu Uuskasutusfestivalil anno 2025 saime jala maha oma esimese Töölabori etiketiga tootega väljaminekul, ent samas ka enda kappides tehtud tuulutuse tagajärge turustades. 

Päev oli päikseline ja kevadvärske, ehkki tuulisevõitu, kuid ühistegevuses ja kindla eesmärgi nimel väljas olles polnud see ei pingsalt häiriv ega meeleolu mõjutav tegur. 

Täname kõiki teid meie märgi au sees hoidmise eest ja valmistume siit edasi nüüd oma ravimeetodi ja teenimise tulemuse toote esitlemiseks, kelleks olete ju teie kõik ise! 

Vanasõna: "Kui asi pole katki, siis ei ole seda vaja parandada". Teisalt, kui asi vajab parandamist, siis võib seda vahel ka teistmoodi luua ja/või uuel eesmärgil teenima panna. 

Jätku ressursisäästlikule ja loovalt huvitavale eluviisile! Armastusega, Ingliterapeut Marya”

Meie kooli osavõtust UK Fest 2025 üritusest on valminud ka lühivideo: 

Suur tänu korraldajatele, MA GISK juhile armsale Ingliterapeut Maryale ja meie meeskonnale! 

Armastusega, Ariel Raudsepp, MA GISK 3. taseme õppur

MA GISK esimese toote valmimine (MA GISK katsekooli algõppe esmatasandi grupitöö test)

Armas lugeja! 

MA GISK hingeravikooli juht ja terapeut on meile õppetöös edasi andnud mõistuloo, mis inglite juhitud koolis treenimise mõtet selgitab ja mis Suures Valguses toimunud sündmusena meid innustama peaks.

"Suures Valguses eksisteerib lõpmatu arv ingleid, mis viibivad pidevas tingimusteta armastuses ja mis on sealses olemise riigis loomulik eksistents ja olemise mõte. Kord kutsus Jumal oma parimaid hingi enda juurde ja ütles: "Te olete siin meie juures pidevas Valguses ja hoituses, te ei ole teadlikudki sellest, et on olemas ka Valguse vastaspool, pimedus ja et see teeb väga paljudele ilmas raskusi ja viib elumõtteid madalale. Me saadame teist mõned nüüd Maa peale, olemaks Maa hingedele selleks Valguseks, küünlaks, mis aitaks neil püsida õigel teel ja teha elus seda, mida nad inimesena elama asudes olid Looja Plaanis lubanud teoks teha. Nii juhtuski. Inimhingede sekka saabus ka Taeva saadikutest ingleid. Neid hakati maaingliteks kutsuma. Õige pea tundsid aga ka needsamad inglid, et Maa pimeduse pool teeb neile raskusi ja nii mõnigi pööras pea kurvastuses Taeva poole, et "oh kallis Jumal, miks oled Sa meid maha jätnud?" Sealsamas aga saatis Jumal neile oma kaastundevastuse, et "ole see, kes oled ja olla saad, ole Valgus ja küünal, kes näitab maaslamajaile teed ja sisendab masendunuile usku elu võimalikkusesse ka üsna lootusetus olukorras, sest elus pole seisakuid, on areng ja pidev ühisjõul uue loomine!"

Seega ei ole juhus, et meie ettevõtte esimeseks tooteks on saanud just taaskasutusmaterjalist tehtud küünlaalused. Küünlad ja küünlavalgus on MA GISK hingeravi koolis ja Marya Angletorium teraapiakodus olnud alati olulisel kohal, sest see aitab sagedust tõsta ja hoida ning loob hea meeleolu. Seetõttu süütame angletoriumis tegutsedes või siis ühistel kokkusaamistel alati küünlad ning laseme sellel ühisenergia loomisele kaasa aidata.   

Läheme aga ajas korraks tagasi sinna, kust see mõte alguse sai. Oleme juba mitmeid aastaid kogunud teeküünlatopse, mida on varasemalt üleriiklike kampaaniate käigus olnud võimalik ka ära annetada. 2024. aasta lõpus tuli kooli ja teraapiakodu juhi Ingliterapeut Marya poolt aga suunamine, et neid võiks kasutada millegi uue loomiseks. Kätte oli jõudnud talv, peagi ka jõulud ja sellele ajale iseloomulikult kujuneski maainglite elustiili üheks uueks näiteks lootoslillega teeküünlaalus. Töölabori perenaise armsa Ariel Raudsepa juhendamisel valmisid need jõulude ajal meie ettevõtte poolt kingitustena jagamiseks, aga seda loomist tegid nii mõnedki meist ka pereringis. 

  

Loomisprotsess ja algmaterjalid on aja jooksul vähesel määral muutunud, sest esialgu said lehed kinnitatud puidust ketastele, mille tõi kasutamiseks Töölabori perenaine armas Ariel Raudsepp, aga kõige viimases nö tootearenduse etapis kasutasime alustena aga hoopis CD plaate. Ülejäänu on jäänud loomise mõttes algversioonile truuks.

Just sellest viimasest loomise etapist see blogipostitus räägibki, kus me kutsume MA GISK liikmetena küünlaaluste tegemise töögrupina videoklippide kaudu loomisprotsessi sisse elama ning märkama,  milliseid oskusi ja iseloomuomadusi selle kaudu treeniti. 

MILLISEID MATERJALE JA TÖÖRIISTU ON LOOMISEKS VAJA?

Krista Kommer: Selleks, et teeküünalde topsidest valmima pidanud teeküünla aluste loomisega algust teha saaks, oli eelnevalt ühiselt arutelu käigus mõeldud läbi ja armsa Juno poolt sellel päeval Angletoriumi Töölabori vahentide ja materjalide seast välja vaadatud ja valmis pandud vajalikud töövahendid - teeküünlatopsid, puupulgad, haamrid, CD plaadid, puidust küünlatopside töötlemise alused, silikoonliim CD plaatide liimimiseks, põlled. Kuna pika kasutusajaga toote leidmisega oli omajagu otsimist, siis tõi Rafaela katseks kaasa ehitustöödeks sobiva liimi, millise kasutamine oli meil esmakordne kogemus.

KUIDAS KOGU PROTSESS ALGUSE SAAB?

Krista Kommer: Esimeseks etapiks oli tarvis esmalt puhastada teeküünla metallist kestad. Selleks olime kokku leppinud, et kasutame seekord puust pulka. See õpetas mind sellel korral olema kannatlik, sest varasemast oli kogemus, et näiteks lusikaga on ka võimalik metallist kesta seest hõlpsasti puhastada. Lisaks õppisin puhastama teeküünla topse korralikult ja olema hoolas, kuni kõik kaheksa teeküünlatopsi said korralikult puhastatud. Ka õpetas see käesolev tegevus mul ka siis tagasihoidlikuks jääma, kui olen käelises tegevuses tugev ja ei vaja väga palju selgitusi, kuidas ja mida täpselt teha. Ma usun, et kuna me inimestena oleme erinevad, siis kohe kindlasti ei pruugi teised inimesed treenida sama tegevust tehes samasuguseid iseloomuomadusi. Seega läbi enda kogemuse ütleksin, et loovus on just niisugune nagu olen ma ise, läbi uute kogemuste ajas pidevalt muutuv. Ma õpin ka teistega koos tegutsedes enda loovust erineval moel ja teadlikumalt kasutama, nii avardub ka arusaamine sellest, mis on loovus tegelikult. See pole siis minu jaoks ju pelgalt käeline tegevus, vaid see on iga harjumuspärase mõtte või tegevuse uutmoodi ellurakendamine. 

KUIDAS LOOVTEGEVUS TEGIJALE MÕJUB?

Krista Kommer: Ka käesolev loomine on minuga ja minu kogemusega seotud, sest eelnevalt oli võimalus armsa Töölabori perenaise Ariel Raudsepa käe all esmased võtted selgeks saada ja siis iseseisvalt ka kodus õpitut ellu rakendada. Kindlasti andis mulle varasem kogemus kindlustunnet juurde, et valmistatav teeküünlaalus on ka siis teostatav, kui sama tegevust tuleb pisut teistel tingimustel läbi teha. Ma olen Inglikoolis õppinud seda, et vahel on loovtöid tehes tarvis mitu etappi läbida, kuni oleme jõudnud välja tulemuseni, mis on Inglite vääriline. See aitab mul olla avatud selle suhtes, et ma ei jääks kinni selgeks õpitud oskuste juurde, vaid oleksin aldis järjepidevalt arendama enda oskuseid ning lahendama etteantud loovtöid mitte ainult pea abil, vaid ikka sisemist tunnetust selleks kasutades. Seda teadmist siis ka enda igapäevaelus kasutades, kui mõelda loovusele avaramalt. Ma mõistan nüüd, et loovtegevus õpetab minule ennekõike olema paindlik, sest olles käeliselt tugev, siis ka teistes elu osades tuleb mul enda loovust turgutada ehk siis asjade teisiti tegemist tegema õppida. 

Ma tunnen endas alati rahu, kui ma saan midagi oma kätega luua ja veel suurem on minu rõõm siis, kui ma saan luua midagi koos teistega. Kui on tegemist loovuse või loomistega, siis olen enda elemendis. Ma olen siis sellisel juhul teadlikult keskendunud tegevusele. Minu jaoks tähendab teeküünalde topsidest loodud teeküünlaalus sümboolselt meis olevat hingevalgust, selle hoidmist ja teistegagi jagamist, kuid ilma enese puhastumiseta pole see võimalik, sest hing meis ei pääse nähtavale, et seda kõike head endast siis ka teistega jagada. Kõige enam õppisin kogu loomise juures ka seda, et kui palju paremini ma suudan kohanduda muutuvate oludega, kui mõtlen enda varasemate loomiste peale. Kogesin ka seda, et teistega koos luues on võimalik tundma õppida ja läbi katsetada mitmesuguseid erinevaid võimalusi.

KUIDAS KUJUNES TAASKASUTUSMATERJALIDE KASUTUSSE VÕTMINE?  

Krista Kommer: See idee kujunes CD plaatidega nii, et armsa Töölabori perenaise Ariel Raudsepaga esimesi töövõtteid õppides pakkus armas Ingliterapeut Marya välja oma seisma jäänud CD plaadid. Armas Ariel leidis, et see võiks toote edasiarenduseks sobida. Siiski see pole meil esmakordne taaskasutusel baseeruv loomine, kus oleme CD plaate kasutanud. Toona kaunistasid CD plaadid üht punutud vaipa, mis asus pikalt Pangodis kahe puu vahel, mille aitasid meie Inglikooli õppurid loodusravilaagri ajal koos oma lastega valmis punuda. Just selle sama vaiba peale siis kinnitati CD plaadid. Taaskasutusmaterjali kasutamine muutis seda tööprotsessi lihtsamaks, sest tööks vajalike tarvete ostmiseks ja otsimiseks pole tarvis kulutada aega, rahalisi vahendeid ning nii oleme ka omalt poolt panustanud sellesse, et oleme vähendanud tarbimisest tingitud koormust meie planeedile. Seega sain ka mina tegelikult üsna kiiresti asuda küünlaaluste loomist katsetama, kui armas Töölabori perenaine Ariel Raudsepp oli meid pühendanud teeküünla aluse loomise protsessi. Nii oleme jõudnud välja selle tooteni, mida ka videos näha on. Loomulikult, kuni meie esimese toote müüki jõudmise hetkeni peab see igatepidi katsetatud saama, sest Inglikooli märk tähendab ka antud juhul korraliku lõpptulemust. Selles töölõigu osas õppisin ma seda, et alati pole vaja osta kalleid vahendeid tööks ja kulutada palju aega töövahendite ostu peale, sest tegevuse juures kaasa mõeldes võid avastada, et otsitav asi võib Sul enda koduski kasutuseta seista. Ma sain treenida endas seda, et ma õpiksin siis ka teisi kuulama, kui esialgne tegevusmuster muutub ja meil tuleb üheskoos otsustada, kuidas nendes oludes on õige tegutseda. 

KUIDAS KÄIB KÜÜNLAALUSTE LEHTEDE LOOMINE?

Rafaela Kristerson: Kui küünlaaluste topsid olid puhastatud, siis sai hakata lehti looma. Selleks tuli need esialgu keskelt kokku keerata ja siis haamriga omakorda vaikselt toksides kujundada õhukeseks leheks. Esialgu juhendas ja näitas ette Töölabori tegevusjuhendaja armas Ariel ja siis läbi enda töö ja kogemuse sai lehti haamriga kodus valmis toksida. Selline tegevus andis enesekindlust, et ma oskan midagi ja mind ka usaldatakse. Samuti tundsin, et see oli vaimsele tervisele väga teraapiline, sest tuli kohalolus olla, keskenduda ja samas kenasti see tööosa valmis teha ning sai ka loominguliselt tööle läheneda, et küünlaaluse lehed nikerdada sarnaseks puulehtedega. Koju usaldatud ülesanne andis ka võimaluse, et võtan vastutuse ja teen ettenähtud kooliülesanded valmis, et suudan  ka oma antud lubadusi täita. See osa andis võimaluse treenida pühendumist ja järjepidevust:  “MÕTE LOEB, TEGU MÄÄRAB”! (MA GISK testkooli logolause)

Rafaela Kristerson: Mulle endale väga meeldis triipude tegemine lehtedele, sest sai ka kasutada oma loomingut, kus tegin kõigepealt ühele poole lehele vaba käega triibud ja siis paralleelselt vastakuti asetsevad triibud. Kodus oli hea teha, sest sain endale vastavalt vabal ajal nokitseda ja kuulasin samal ajal televiisorist näiteks "Ringvaadet" või mõnda muud huvitavat saadet, kus tuli kuulata, mitte niivõrd vaadata. Kodus kasutasin naaskli asemel kruvikeerajat, mis oli terava otsaga, sest naasklit ei olnud. 

MIS TÄHENDUS ON LOOTOSEÕIEL KUI SÜMBOLIL?

Juno Mandre: Küünlaalust luues tuli meil kõne alla see, mida lootoseõis sümbolina tähendab, sest MA GISK hingeravikoolis ei ole midagi juhuslikku ning see sümbol on armsa Ingliterapeut Marya poolt teadlikult valitud. Meie kooli toote jaoks on see oluline ja õige märk just seetõttu, et meie tegevuse ja õppimise eesmärgiks on alati olnud seesmine valgustumine ning enda Kõrgmina kehastunuks kasvamine, mida lootoseõis sümboliseerib.

Lisaks sellele, mida juba ka videost kuulda saab, lisan siia ka viite artiklile, kus on lootoseõie tähendusest kirjutatud väga erinevate vaatenurkade alt: https://kikudisain.ee/lootose-sumboolika/  Aitäh artikli loojale info jagamise eest!

KUIDAS KUJUNES LEHEKESTE VIIMANE VIIMISTLEMINE?

Rafaela Kristerson: Huvitav ja loominguline kätetöö oli lehekeste vormimine. Armas Ariel näitas enne ette, kuidas saab puulehe kuju kujundada ning siis sai juba oma loovusega lehti näppude vahel painutada, mis nõudis samuti keskendumist  ning samas oma kätetöö pakkus ka palju rõõmu endale, et midagi oma kätega loon ja teen asju, mis teistele rõõmu pakuvad. Tegevusjuhendaja armsa Arieli juhendamisel lehekeste vormimine nõudis tähelepanelikkust, kannatlikkust, kuulamisoskust ja usaldust ning ka allumist töökorraldusreeglitele. Seda illustreerib hästi meie kooli kuldreegel: "SELLEKS, ET OLLA HEA JUHT JA ÕPETAJA, TULEB OLLA HEA ALLUV JA ÕPILANE" (universaalne elu reegel) 

Mulle on meeldinud õppimise juures kogu õppimisprotsess, mis arendab teadvustatult ka palju omavahelist suhtlemist, asjadest arusaamist ning kuni lõpptulemuseni välja, kus koostöös valmivad vahvad asjad. 

KUIDAS ON SEDALAADI TÖÖ VEEL LISAKS SEOTUD INGLIKOOLIS ÕPITUGA? 

Rafaela Kristerson: Jah, selle punkti peale mõeldes ja tegevuses sees olles meenus armsa Ingliterapeut Marya öeldu, et kogu angletoriumi töö ongi suur palve ja meditatsioon, kus treenitakse rahu ja tasakaalu loomist eelkõige enda sees ning kasvatatakse ka iseloomu. MA GISK koolijuht armas Ingliterapeut Marya on ka öelnud: “Nende kätega oleme loonud omanäolise teraapiakodu, mille testtöös oli aluseks Loomiskoja algne mõte, et igaüks saab maailmale toeks ja abiks olla  oma jumaliku ande ja isetu suhtlemisega, mida võimendab meie kooli tegevuses peamine raviline mõtlemisprintsiip, et igaühe iseloomust sõltub lõpuks ikkagi kogu maailma ühisloomus ja kestmajäämise tulemus”.  

KUIDAS LEITI TEGEVUSE JAOKS ÕIGE LIIM JA TÖÖVÕTE? 

Rafaela Kristerson: Alguses armas Ariel juhendas liimimise tööd angletoriumis Töölaboris, kus ta kasutas seal vastavat liimi ning liimisime valmis tema näpunäidete järgi kohapeal olles esimesed küünlaalused. Kerge see ei olnud, sest oli vaja kannatlikkust, et hoida lehti vastavas asendis, ja oodata, et liim ära kuivaks. Koju jõudes panin kohe küünla värskele alusele põlema ja ka järgmine päev põletasin seal küünalt, kui avastasin, et lehed tulevad järjest lahti. Tekkis küsimus, et kas see liim, mida kasutasime, ei sobinud, sest kui küünal kaua põleb, siis lööb kuumusega liimi lahti. Kuna mul oli kodus remondi järgselt järel sanitaarsilikooni, siis tekkis mõte sellega katsetada ja huvitaval kombel see toimis ning lehed kuivasid kenasti ära ja lahti ei tulnud ning oli ka kena, sest silikoon oli läbipaistev. See katsetus andis enesekindlust ja julgust, et alati on abi teel ning lahendused olemas. Samas oli ka vaja teada, kuidas liimipüstolit sedalaadi liimimisel tehniliselt õigesti käsitleda ning see protsess õpetas, et tehniliste asjadega tuleb ka ettevaatlik olla ja ohutusnõudeid järgida. “MILLEGI TEGEMISEL OLE TEADVUSEL!" (MARIA&ANGELS). Seda enda jaoks selgeks õpitut sain ka armsale Kristale näidata, mille protsessi järgnev video kajastabki. Samas sain treenida ka tegevusjuhendaja oskusi.  

Rafaela Kristerson: Lehtede liimimisel tuli ettevalmistustööna lehe alumised otsad esmalt liimiga kokku teha ja siis liimipüstolit niimoodi osavalt kasutada, et vastav liimikogus peale saaks ning tuli enda iseloomu kannatamatust jälgida, et liimi palju ei vajutaks. 

Rafaela Kristerson: CD plaadile tuli ka väikesed liimitäpid teha, mis nõudis tähelepanelikkust ja rahulikku tegemist, et liimitäpid saaks õigesse kohta. Peale selle tuli oodata, et liim rohkem taheneks ja see protsess nõudis kannatlikkust, et ei kiirustaks. Kuna minu loomus on püsimatu, siis tuli ennast teadlikult taltsutada ning treenida ootamist, kuna kodus tehes kiirustasin ja lehed ei jäänud õigesti kohale, nagu “libisesid” ära, sest liim ei olnud veel piisavalt tahenenud.

Rafaela Kristerson: Viimase etapina tuli lehed paigutada ja liimida CD plaadile. Siin oli ka vaja säilitada enda sees teadlikult rahu ja tasakaalu, et 5 lehte saaks ühe kaupa kenasti ära liimida esimese ringina. Kui need olid natuke aega tahenenud, siis sai järgmised 5 lehte esimeste lehtede vahele paigutada. Proovisin ka kodus katsetada vähese ja rohke liimiga meetodit, aga rohke liimiga ei jäänud tulemus kena, sest oli liigselt silikooni näha ja liiga vähese liimiga lehed ei olnud kindlalt kinnitatud. Tuli katsetada ja leida paras silikooni kogus, mis liimib kinni ja tulemus oleks ka kena ning esialgu see lahendus toimis. Siin protsessis oli ka palju katsetamise julgust ja rõõmu ning ka oskust mitte alla anda, kui kohe ei õnnestu mõni asi. Pigem treenida järjepidevust ja ettevõetud tegevus lõpuni viia. Õigete lahendusteni jõudsime katsetamise käigus ning üsna pea pidid valmima esimesed tooted Tartu Uuskasutusfestivalil osalemise ajaks. Kuna silikoonliimiga töö toimis, siis esimesed 8 küünlaalust sai teha seda liimi kasutades ja samas oli jälle odav lahendus, sest silikoon oli kodus olemas ja sai ära kasutada taaskasutusena.  

  

Hiljem läksime koos armsa Arieliga ehituspoodi ja sealse töötaja käest küsisime juba teadlikumalt, et millist liimi võiksime kasutada, kes soovitas nüüd juba silikooni asemel spetsiaalset liimi. Iga uus katsetus viis järgmiseni ning esialgu sai kasutada olemasolevaid vahendeid. Hiljem poodi minnes juba teadlikult sai ka vaadatud toote hinda ja valida ka soodushinnaga liim. Liimimise ja liimi leidmise protsess õpetas, et tasub alati olla uutele lahendustele avatud ning mitte kinni jääda olemasolevasse, sest elu on pidevas arengus. Lisaks seda, et küsida ikka nõu ja abi erinevatelt inimestelt. Nagu ütlevad ka meie inglikooli elureeglid: "KÕIKE EI OLE VAJA ETTE TEADA, ELU PEAB ÜLLATUSI KA PAKKUMA" ning "ISETU KOOSTÖÖ LOOB SÜNERGIAT" (Marija&Angels)

Juno Mandre: Selleks, et toote saaks päriselt müüki panna, oli vajalik luua ka sobilik kinkekott. Selle loomise ülesande sai MA GISK õppurliige armas Hypatia Hübner, kes valmistas esimesed näidised enda kodus Tallinnas, kus ta igapäevaselt elab ja töötab. Seegi oli omamoodi huvitav protsess, kuidas loomiseks vajalik materjal temani jõudis ning sealt siis ka valmistamine edasi kulges. Sellest räägib aga armas Hypatia lähemalt juba järgmises videoklipis. Tänan teda väga ilusa ja vajaliku panuse eest!

Juno Mandre: Ühiselt tegutsedes saime küünlaaluse valmis, mille liim pidi veidi veel kuivama,  enne kui seda pakendada oli võimalik. Meie kooli - ja teraapiakodu juht Ingliterapeut Marya oli aga öelnud, et kui saame ühistööna mõeldud videod valmis, siis on minule kui töö koordineerijale ja blogiloo toimetajale 1 küünlaalustoode tegevuse tasuks mõeldud, sest teised kaks grupiliiget tegid või saavad teha selle meie materjalidest endale ise. Selle üle olin väga tänulik, mida väljendan ka meie viimases videoklipis. 

Küünlaaluste loomise protsess on olnud õpetlik alates sellest hetkest, kui ideed teostama hakati, kuni selle ajani, mil toote viimased versioonid on valminud. MA GISK hingeravikooli õpet iseloomustab just kogemuslik teadmiste saamine ning iseloomuomaduste lihvimine, mille heaks võimaluseks on olnud ka see tööprotsess, mida me siin postituses kirjeldasime ning mis ajalaines kindlasti ka edasi kulgeb. Iga toode on seeläbi loodud suure pühendumuse ning armastusega, mis teeb sellest omakorda veelgi erilisema kingituse endale või siis kellelegi teisele. Suur tänu kõigile MA GISK õppegrupi liikmetele panustamise eest ning armsale Ingliterapeut Maryale idee andmise ning kogu protsessi juhtimise eest! 

 

Armastusega, MA GISK õppurliikmed

Juno Mandre

Rafaela Kristerson

Krista Kommer