Pühapäev, 25. september 2022

Noorteprojekt "Elutarkused Juhanilt Jukule". Arieli tagasivaade

 


Armas blogi lugeja! 


Suvi on möödas ning hea meel on nüüd meenutada ka meie viimast, 3-päevast laagritsüklit, mis toimus 13.-15. augustil Pangodis ning kandis eelmise laagriga ühtivat projektijärgset nimetust “Ellujäämisõpetused Juhanilt Jukule” alapealkirjaga “Hoia seesmist ja välist tasakaalu ning mõista looduse märke.”


Projekti nimekirjas olev viimane laager oli paljuski mõeldud veel pooleli jäänud objektide ja tegevuste lõpetamisele. Olime tasapisi jätkanud nende töödega ka kahel laagri vahelisel ajal ning edenes vastavalt sellele, kuidas kellegi vaba aeg seda teha võimaldas. Saime aeg-ajalt käia täiustamas veevõtukoha purret, millest lõpptulemusena sai tugev, kandev ja kena ehitis, seda kõigi meie ühisel toel. Samuti valmis maja köögiterassile nagu imeväel kaubaalustest diivan, millele istumiseks leidis armas maja perenaine kenad pehmed padjad, kus oli hommikukohvi kõrval hea päevalplaane pidada ja omavahelisi jutte rääkida. 


Armsate treenerite poolt olin saanud ülesandeks teha diivani kõrval olevale nimepuule värskendust, mis tähendas seda, et varem põletusaparaadiga puule põletatud nimed tuli seekord terava noaga üle lõigata ja seejärel markeriga kinnistada. Seekord oli see laagris olnud noorte jaoks üheks ellujäämisõpetuse proovikiviks. Olin selle tegevuse juures ja nägin, kuidas kõik noormehed, olenemata vanusest, olid noa käsitsemises üpriski osavad ning neile see tegevus pakkus suurt huvi.


Viimase laagri jaoks ettevalmistusi tehes tuli mingil hetkel taevaste poolt suunamine teha laagri territooriumil kasvavate kenade kaskede vahele taimevaip. See mõte oli juba varem ennast ilmutanud, kuid nüüd ilmselgelt oli selleks õige aeg ja koht leitud. Vastav nöör alusraami punumiseks oli samuti juba olemas ning eeltöö, ehk siis raamistik taimevaiba jaoks saigi tehtud, kuhu igaüks andis laagris oleku ajal enda panuse selle valmimiseks. See oli loominguline tegevus ning seda kõrvalt jälgides ja vahel ka kaasa aidates, oli huvitav kogeda, kuidas keegi seda teeb, kes on keskendunud ja huviga asja juures ja kes punuks mõne taimevarre lihtsalt kiiruga ära ja ongi tehtud. Kõik me oleme erinevad. Vaip aga oli omaette vaatamisväärsus, millesse sai iga laagris olija panna osakese enda energiast. Olen selle tulemuse üle rahul ja õnnelik.  


MA GISK hingeravikool on juba 5 aastat järjest korraldanud suvel loodusravilaagreid, enamuses koos oma pere lastega. Need laagrid on meid kõiki palju arendanud ja aidanud loodusega suuremat lähedust leida. Armsa Ingliterapeut Marya eriilmeliste ideede ja suunamiste kaudu oleme ette võtnud mitmeid õpetlikke väljasõite ja läbinud matkaradu, mille tutvustamise laagrilistele oleme saanud enda peale võtta ning vajamineva materjali kokku koguda. Nii olin ka mina saanud ülesandeks hakata tähelepanelikumalt kuulama lindude laulu ja leidma seose laulu esitaja ja viisi vahel. Niisama lihtne see ülesanne ei olnud ja sain aru, et selline tegevus vajab palju aega ja pikemaajalist tegelemist, aga seda saab küll ka igal ajal ja igal pool väljas liikudes täiustada ning võin öelda, et olen nüüd ka palju “terasema kuulmisega” nii linde kui ka nende laule tähele panema. Kiidjärve matkarajal oli minu ülesandeks tutvustada Ahja jõe ümbruses olevaid haruldasemaid linnuliike, nagu jäälind ja vesipapp, aga ka selle ümbruse metsades elutsevaid loomaliike. Mulle väga meeldis metsas käia ja sealse elustikuga tutvuda ning kui on teada, mida ka teistega jagada, siis on rõõm kohe  mitmekordne. Roiupalu matkarajal kogetut saime üle korrata ka meile juba loodusravilaagritest tuttaval Pangodi matkarajal. Oli ka hästi tore teadmine, et noortele oli tuttav linnulaulu äpp “Siuts”, millega püüti kinni ühe linnu laul ning hakati seda kohe ka tuvastama.Tulemuse osas veel õiget lindu ei tuvastatud, aga peamine, et osatakse vajadusel seda kasutada. Meil olid metsarajal liikumiseks koos armsate Metsamemme ja  Ajaingliga olemas ka toredad vilditud mütsid, mis värvi poolest hästi meie rollidega sobituvad. Vilditud mütsid on meie hingeravikooli kõigil liikmetel küll ka olemas ja armas Rafaela oli sellel korral avastanud enda jaoks Vetevanana rolli, mis on temale hästi omane, sest armastab käia hommikul vara ujumas ning tunneb ennast vee läheduses hästi koduselt.  


Projektiga seoses tooksin veel välja minu poolt juhendatud origami-kurgede voltimise töötoa, mis toimus maikuus Tartu Anne Noortekeskuses. Sellel üritusel, pärast päästeautoga tutvumist, väikese esmaabikursuse läbimist, ellujäämiseks vajaliku varustusega tutvumist ja armsa Juno poolt läbiviidava mõttearenduse järel, saime asuda rahu ja armastust loovate mõtetega värvilistest paberitest kurgi voltima. Valminud kure sai igaüks endaga koju kaasa võtta, millele oli lisandunud ühises voltimistöö käigus võimendunud tervist, rahu ja armastust kandev energia.   


Nende eelnevate, minu poolt läbi viidavate või osalusega tegevustega, sain enda arust kenasti hakkama. Millega aga rahule ei saanud jääda, oli viimasel laagripäeval toimunud paelte sidumise töötoaga. Juulikuises laagris armsa Mihkel-Tibori ja tema ema Magdalena läbi viidud uudsete paelte sidumise töötoa lõppedes logiraamatusse tehtud joonised kohe hästi välja ei tulnud ning seejärel sain mina ülesandeks teha enne viimast laagrit uued paelte sidumise joonised. Seda selleks, et oleks vajadusel võimalik sidumine meelde tuletada ja enda ketsidele peale punuda. Olin teinud töötoa läbiviimise eel vea, et ei mõelnud olukorda täpsemalt läbi ja tegin vaid ühe variandi mõlemast sidumise viisist. Sellest aga jäi 8 lapse jaoks väheseks, sest enam-vähem kõik soovisid korraga hakata endale joonist tegema. Siin olen tänulik armsale Junole, kes tuli mõttele just enne laagrit tööle saadud uue printeriga need joonised paljundada ja seda siis juba iga lapse jaoks eraldi. Sellega olukord sai küll lahenduse, aga minule jäi teadmine, et olin saapapaelte sidumise töötoaga läbi kukkunud. Mõistan, et asjata pole meie kooli logolauseks kinnitatud: MÕTE LOEB! Seekord jäi mul enne töötoa läbi viimist kõigele täpsemalt läbi mõtlemata, mistõttu tekitas see laagrilistes suurt segadust ja pahameelt. Loodan, et niisugune olukord enam ei kordu.


Koostöös armsa Hypatiaga valminud videos tutvustan armsate inglite suunamisi järgides ning enda andest lähtuvalt kooli sümboolikaga seonduvat. Materjal on üles võetud kahe laagri vahelisel ajal toimunud ettevalmistustööde käigus Pangodis. Tänan siinjuures armsat inglikooli uusliiget, Rafaelat, kes tundis huvi meie hingeravikooli tegemiste vastu ning esitas sellekohaseid küsimusi. Suur tänu armsale Hypatiale koostöö eest video loomisel!



Olen tänulik kõigile projektist osavõtjatele, armsatele meeskonnakaaslastele meeldiva koostöö eest ning meie Inglikooli Vaimsele juhile, armsale Ingliterapeut Maryale, meid alati ideedega rikastamast ja juhtimast!











Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, LIP õppur, praktiline tegevusjuht Ariel Raudsepp 

Reede, 23. september 2022

Noorteprojekt "Elutarkused Juhanilt Jukule". Hypatia tagasivaade


Armas lugeja!

Meie projekti „Elutarkused Juhanilt Jukule“ laagrisuvi on lõppenud ja käes on kokkuvõtete tegemise aeg. Sellesuvine laagritegevus erines eelmistest vormi poolest, sest 1 laagri asemel toimus terve laagrite ja kokkusaamiste jada ja kuna meil oli esmakordselt ka projektitoetus, saime ette võtta nii mõndagi põnevat.
MA GISK treenib mitmetes suundades ja need laagrid on olnud justkui praktikabaasid, kus treenitut rakendada saab. Aasta-aastalt süvenenumalt on meis suunatud laste ja noortega suhtlemist. Sel aastal pidi laagrites iga täiskasvanu tegutsema hoolealusega, kes oli temale määratud. Laager-laagrilt me edenesime selles, kuid siiski oleme treenerite tagasisidedes saanud teada ja mõistnud, et märkamistes ja noort toetavas sügavas hingesuhtluses jäi veel palju vajaka. Kui ei ole ise veel lõpuni puhastunud ega saavutanud enda ülesannete täitmise kergust ja sujuvust selles mõttes, et ei pea eelkõige sellele keskenduma, siis tähelepanu on liialt endas. Mõistan, kuhu suunas arenema peaks, aga alati ei ole see lihtne. Armas Ingliterapeut Marya, kes meile ka selgitab, kuidas on õige, on ise sellise hooliva, aga vajadusel ka kasvatuslikult karmilt ütleva suhtluse eeskujuks, millest on väga palju õppida ja mida ka teeme.
Meie kokkusaamiste ja laagrite peamiste märksõnadena toon lisaks suhtlusele välja töökasvatuse, uute oskuste õppimise, teadmiste omandamise, looduses ja elus hakkamasaamise, loodusega kooskõla tunnetamise, milles kõiges arenesid kindlasti ka täiskasvanud, aga kuna oli ka noorteprojekt, siis eelkõige oli see kasvatus just noortele  suunatud ja kus kõik õppurid said enda ande põhiselt panustada. 
Projekti programm oli mitmekülgne. Lastele, aga suurtelegi pakuti erinevat laadi elamusi: kultuuri teatri ja kirjanduse näol, pärimust ja meie esivanemate eluolu ja tööde tutvustust, teadmisi, näiteks Päästeameti tööst, loodusmatku, aktiivset liikumist ja lõõgastust.  
Eredalt jäi meelde ja meeldis kõigile „Robin Hoodi“ etendus Lammasmäel, suveteatrina Rakvere Teatri repertuaaris. Varasematest laagritest on meil käsitlusel olnud iseloomude teema, mis ka selle tegelaskuju kangelaslikkuses väljendub. Iseloomude õilsamaks kujundamine on meie tegevuse väga olulisi prioriteete. Etendusest saime meie projektigagi sobiva tähendusliku tsitaadi, mida meeles peame ja järgime: „Hoia tuld, sest kui see kustub, läheb sedavõrd pimedaks, et oleks parem, kui seda ei oleks olnudki.“ Robin Hoodi teemat jätkasime enda laagriplatsil lõkkeõhtu välikinos „Robin Hoodi“ filmi vaatamisega. Viimases, augustikuises laagris oli meil väljasõit Setomaale, kus külastasime Värska talumuuseumit, saime osa ehedast taluelust ja proovida teha talutööd, lõpetasime laagrisuve ja ühtlasi meie loodusravilaagrite 5-aastase ajaloo Värska SPA külastusega. Suvesoojadel laagripäevadel oli käidud ka järves. Nagu ikka, toimusid laagris lipuheiskamised, töötoad, lõkkeõhtud, koos toiduvalmistamised ja ka vabad tegevused, sest sellist aega on lastele ikka ka alati vaja. Taevast anti meile nii kuuma päikesepaistet kui vihma, et karastuksime.
Iga suve ja laagriga on treenerid meile andnud enam korraldamise õigust ja iseseisvust. Minul on MA GISK-is ja neis laagrites olnud mitmeid rolle. Laagrite ette valmistamisel on minu ülesandeks assistendina olnud väljasõitude korraldamise kirjavahetus, suuline suhtlus, kalkulatsioon jne. Meie augustilaagri väljasõidul Värska talumuuseumisse jäi selles rollis vajaka õigest sõidu eesmärgi tunnetusest ja kõiges inglite suunamisega arvestamisest, täie tähelepanu pööramisest meie lastele ja noortele ja eelkõige nende vajadustele loodust ja maaelu ehedust kogeda, mida armas Ingliterapeut Marya on nüüd tagantjärel analüüsis põhjalikult lahti selgitanud. Sellised järelanalüüsimised toimuvad meie õppetöös alati peale sündmusi ja see on õppimise ning järelduste tegemise ja mustri muutmise seisukohalt väga vajalik.
Ajaingel Hypatia rollis oli mitmeid etteasteid. Tunnen, et olen palju arenenud, olen seeläbi saanud esinemisjulgust, -kindlust ja arenenud on ka loovus, sest teatud suund antakse treenerite poolt ette, aga järjest enam peab ise loov olema.  Suurim roll oli juuli laagris Kiidjärve seljakotimatka korraldamine koos armsate Magdalena ning Arieliga ja selles rollis ka teatraalne etteaste matkaraja alguses. Seal leidis aset selgelt loodusega koos loomine, mis tagasi vaadateski ikka tundub tõeline ime. Olin sellest kirjutanud meie eelmises blogiloos. See oli juba mitmes kord Ajaingli rollis niimoodi matkarajal teiste ette ilmuda ja järjest enam saan aru, kuidas see ilmestab ja köidab ka laste ja noorte tähelepanu ja selliselt looduses toimudes aitab loodusega suhteloomisele kaasa, kui seal ka teadmisi jagada või raamatut lugeda, nagu armsad treenerid nüüdki suunasid. Niimoodi metsaradadel oleme nüüdseks mitmeid raamatuid, lugusid tutvustanud. Suveprojekti esimene üritus toimus meil matkana Elva Väikesel Väerajal, millel on Eesti muinasjuttude tegelastest puuskulptuurid. Seal tutvustas õpetlikke ja iseloomu muutmise vajalikkuse teemaga sobivaid lugusid armas Magdalena, mina täiendasin enda ettevalmistuse põhjal ühtlasi nende punktite energeetilist mõju nimetades. See spontaanselt kujunenud koostöö õnnestus kenasti. Väga meeldis, kui viimases, augustilaagris juba meist mitmed sellise teatraalse etteaste ülesande said, ka armsad Magdalena, Ariel ja Rafaela. Tore oli kogeda teiste loovust ja esinemist, vastavalt armsate treenerite etteantud orientiirile. Selles hariduses on väga olulised kordused. Selleks, et teadmised kinnistuks, olen aeg-ajalt meenutanud näiteks varem käsitletud loodusraamatut - P. Wohllebeni „Kas kuuled, kuidas puud räägivad“ ja suunati seegi kord tegema.
Minu pärimustöö terapeudi teenusesuunas oli tegelemist nii taimedega, nende mõjuga inimesele, kui otseselt inimkehaga. Viimase, augusti laagri alguses oli meile minu hoolealuse armsa Fredi Rasmusega kohe antud ülesanne tuvastada ja märkida territooriumil mõni üldtuntud ravimtaim. Selle ülesande tähendus selgines meie jaokski viimasel päeval, kui metsarajale siirdumise eel käisime need kohad läbi ja tutvustasin armsa Fredi Rasmuse ülesleidmise abiga neid taimi, veidi juurde rääkides. Mulle meeldib väga sügavuti infot uurida ja selliselt ette valmistada mingit teabejagamist, ise selle läbi ka juurde õppides. Teavet ka esitada. See harjumus ja oskus on kujunenud siin koolis, sest varem ikka pelgasin esinemist igati. Koostöö läks meil armsa Frediga  kenasti. Tore oli ka laagri lõpetamisel igaühe poolt koostatud logiraamatus laagri kokkuvõtlikus loos ülesanne segiaetud tähtedest ära tuvastada nende ravimtaimede nimed, mis tõestab taas korduste tegemist ja ka teemade kokku võtmise olulisust selles hariduses. See muudab õppeprotsessi terviklikuks.
Massaaži läbi oli mul väga hea meel viimases laagris aidata paari armsat kaaslast. Armas Ingliterapeut Marya oli suunanud ka lastele põgusat massaaži kogemust pakkuma, kasvõi järjestikku nende õlgu veidi mudides. Intensiivse päevaplaani tõttu nüüd see jäi siiski tegemata ja jääb edaspidiseks, aga oli kordi, kus sai ka kergete paitamistega lapsi aidata pinge või muu probleemi korral, armsa Ingliterapeut Marya märkamisel ja suunamisel. Sel korral vähese päevade arvu tõttu ei saanud korrata ka eelmise suve kogemust, kus kõiki kaaslasi korra masseerisin. Olen küll meie Tartu staabis vahepeal seda teinud. Viimasest korrast pärines vabas looduses masseerimise kogemus, meie lahtiste seintega terrassitelgis ja ümbritsevate puude toetuse tunnetus.
Nii Ajaingli kui pärimustöö rollidest kokku on kujunenud praegune staatus signatuuris, mis on „eluraamatu avastusgiid“, mis tähendabki enesepuhastuse, otsingute,  teadmiste ja tunnetuse saamise läbi teadmiste ja kogemuse teistelegi jagamist. 
Need laagrid on andnud suurepärase võimaluse enda andeid arendada, puudustest teada saada, et õppust võtta, andnud vajalikku kogemust. Olen väga tänulik selle võimaluse eest! Armas Ingliterapeut Marya, kes oli varasemas ilmalikus elus õpetaja ja on meenutanud, kuidas õpetajate väljaõppel toimus harjutamine harjutuskoolis, on nimetanud ka neid laagreid MA GISK harjutuskooliks. Eesmärgiks ikka galaktiliselt suhtleva ja hoolivalt toimiva maaingli kasvatamine. Ühtlasi ka lastes selle kõige treenimine, eelkõige iseloomukasvatuse ja galaktilise suhtlemise treenimise läbi. On olnud suurepärane võimalus näha läbi nende aastate laste arengut ja muutumist ning teadvustada, kui vajalik on selline haridus.
Tänan armsat Ingliterapeut Maryat ja kõiki laagrilisi! Tänan taevaseid meile esitatud imede eest, millest üheks oli veel ka lõkkeõhtu järel arvutiprojektsiooni kaugele suunamisel spontaanselt justkui taevasse ilmunud erakordselt selge pildiga liikuv muster, mille loomises aitasid kaasa maja taga kaugel asuvad kõrged kased. See vaade ja kuidas seda lummatult nautisime, jääb pikalt meelde.  
Lisan siia sellel laagrisuvel mitmetel kohtumistel üles võetud intervjuuklippidest hiljuti kokku liidetud video, milles tutvustan põgusalt teadvushariduse olemust lisaks enda rollide loetlemisele. Loomiskoostöö eest tänan armsat Arieli!


















Armastusega,
MA GISK 1. kobara liige, TP õppur, eluraamatu avastusgiid Hypatia Hübner

Neljapäev, 22. september 2022

Noorteprojekt "Elutarkused Juhanilt Jukule". Juno tagasivaade



Armas lugeja!

Meie selleaastane noorteprojekt "Elutarkused Juhanilt Jukule" on lõpuni viidud ja saame öelda, et tõepoolest oli see õpetlik meile kõigile, nii nagu projekti üldine pealkirigi suunda näitas. Viimane kohtumine toimus 13.08.-15.08.2022, mil oligi ka teine pikem koosoldud laagriperiood. Lõpetasime neid töid, mis varasematel kokkusaamistel sai alustatud, näiteks ronimisseina ehitus, aga samas käisime ka väljasõidul Värskas - tutvumas Setomaa talukultuuriga, aga projekti lõpu tähistamiseks ka Värska SPA's. Siinses blogtekstis kirjutan veidi lähemalt sellest, mida viimasel laagrikorral, aga ka kogu projekti perioodi ajal õppisin, mis läks hästi, aga millised olid ka vajakajäämised. 

Projekti meeskond koosnes meie endi lastest ja lastelastest, kes on juba sellises vanuses, et on võimelised teatud määral olema täiskasvanutele koostööpartnerid, aga projekti eesmärk eeldas siiski ka seda, et täiskasvanud näitavad, milliseid eesmärgipärastatud tegevusi teha ning mida kuulata ja vaadata selleks, et toimuks tõepoolest iga osaleja iseloomu tugevnemine ning hooldajaloomuse ilmnemine. See oli ka noortele endile esimene sellelaadne kogemus. Projekti mentoriks oli määratud armas Magdalena, kes on varasemalt ka palju noortetööga tegelenud just seetõttu, et oli noorsootöötaja. Meie andepõhised rollid on hingeravikoolis mõneti sarnased. Mina olen noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator, armas Magdalena aga kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija. Seega olin projekti loomisel abiks ning kooli 1. kobara liikmena ka asjaajamisel vajadusel toeks. Kogu laagripäevade korraldamine käib meil aga ikka kõik ühiselt panustades. 

Rääkides laagri sisulisest tegevusest, siis minule anti läbi erinevate kohtumiste ülesandeks keskenduda õuemängude ja aktiivtegevuste korraldamisele ja rakendada neid teadmisi näiteks juhul, kui selleks tekkis soodne võimalus. Olin eelnevalt kogunud kokku ka erinevate õuemängude kirjeldusi, laagri alale sai paigaldatud ka nööridest takistusrada, mille läbimine vajas kehalist paindlikkust ja tasakaalu. Laagripäevad kujunesid aga valdavalt nii, et saime keskenduda praktilistele ehitustegevustele, mis oligi elutarkuste õppimise mõttes põhiline suund, eelnevalt planeeritud töötubadele ning organiseeritud õuemänge saime mängida pigem vähe. Siinkohal õppisin aga seda, et tuleb jälgida kogu laagri tegevust sellise pilguga, et kui tekibki mõni põgus vaba hetk, siis olla koheselt ka lapsi tegevusse, siinkohal siis näiteks mängudesse kaasav. Armas Rafaela näitas head eeskuju sellega, kui suundus lastega näiteks mõnda lauamängu mängima, kui olin tegevuses muude toimingutega. Peale eelviimast laagrikorda saime aga koos armsa Rafaelaga ja osade laagrilastega veelkord Pangodis kokku ja siis saime rakendada seda, mida eelmises laagris teha ei saanud. Ingliteele on see omane, et kui miski ei tule ehk kõige paremini välja või ei lähe esialgne plaan täies mahus käiku, siis antakse tervenduseks uus võimalus, kui inimene seda ise ka ikka soovib ning see vajalik on. 

Hingeravikoolis on oluline andepõhine tegevus ja iga inimese individuaalsete tugevuste, aga ka nõrkuste märkamine selleks, et liikmeid maksimaalselt tegevusse kaasata, aga samas ka tervendada neid kohti, mis veel väga eeskujulikud ei ole. See on ka kõikide laagrite eesmärgiks olnud - nii täiskasvanute kui ka laste puhul. Mõlemis on tulnud aastate jooksul esile nii häid kui ka mitte nii häid omadusi, mis pigem ehk takistavad koostööd või millegi heal tasemel täide viimist. Selline iga inimese, aga ka terve grupi tervenemise protsess ongi. Lihtsalt head nägu tehes ja vigu varjates inimesed ei arene, nii meiegi. Eelnevast lähtuvalt sain enne viimast laagrikorda ülesandeks vaadata igat last sellest vaatenurgast, et millised on just tema anded ja iseloom ning kuidas laagri ajal seda kõige paremini esile tuua. See oli huvitav ülesanne ning sellesse süvenedes avastasin rohkem, kui enne oskasin näha. See sobis mulle ilmselt just seetõttu, et töötan igapäevaselt psühholoogina ja olen harjunud inimkäitumist vaatlema ja analüüsima. Seda peame me kõik hingeravikooli õppuritena tegema, eelkõige just enda käitumist muutes ning oli näha, et just tänu kaasamisele keskendumisele läks meil viimane laagrikord ka mõneti paremini kui esimene kokkusaamine. Olime juba tehtud vigades õppinud, kuid arenguruumi on veel päris palju.

Laagri ajal sain kogeda seda, et minul endal läheb paremini tüdrukute või siis ka rahulikuma loomuga poiste kaasamine. Kuna minu enda armas poeg võib olla nii rahulikult toimetaja kui ka aktiivne tegutseja, siis tema kaudu olen saanud õppida ka teistmoodi temperamendi suunamist, kuid see on siiski kordades keerulisem, kui on koos mitmeid aktiivseid, noorukiikka jõudnud poisse, kes üksteist aktiveerivad ja seeläbi jõudu juurde annavad. See vajab tugevat kohalolekut ning seda, et noored tajuksid täiskasvanut kui kedagi, keda saab usaldada ning kellele vajadusel toetuda. Minu loomus on alati olnud pigem leebe ja kuigi hingeravikoolis õppides olen ma pidanud seda palju sitkemaks kasvatama, siis muutmisvajavat seejuures veel on. Seega saan öelda, et nii mõnelgi juhul tuli esile ebakindlus, mis ei lasknud olukordi juhtida ehk selliselt nagu olnuks vaja ja mida ma teoreetiliselt kindlasti näha oskan ning hiljem ka analüüsida suudan. Seega jõuab kõik alati tagasi inimese enda juurde, tema küpsuse tasemeni. See on midagi, mis on hingeravikooli peamine suund alati olnud ja millest räägib ka see minu kooli ja enda teenimist tutvustav video, mille ka siia blogipostituse lõppu juurde lisan. 

Viimase laagrikorra eredaks kogemuseks oli see, kui peale välikino vaatamist, milleks oli üks osa Robin Hood'i seriaalist, sest seda teemat oleme laagri jooksul käsitlenud, projitseerisin elupuu ja taeva suunas värvilise kaleidoskoobi. See oli meie kõigi jaoks lausa ime, kuidas need värvilised mustrid taevas mängisid nii nagu see oleks olnud selge tervitus taevastelt vägedelt, et "Tere, me oleme siin!". Kaleidoskoobi projektsiooni oleme varemgi kasutunud, aga sel korral tuli see kuidagi eriliselt võimsalt esile. 

Väga meeldis ka armsa Ingliterapeut Marya juhendamisel läbiviidud nö soojendusharjutused liivakastitöö jaoks, kus pidime nii üheskoos kui ka tandemis või siis suuremas grupis tegema harjutusi kastanikotikestega. Selline meeskondlik töö mulle väga meeldib ning olen hea meelega sellesse kaasatud. Seejärel suundusimegi liivakasti juurde, kus koos pojaga aitasin liivakasti valmis teha, et siis üheskoos kõigi liikmetega tööle asuda. Vormisime märjast liivast enda nime esitähe ning kaunistasime selle looduslike materjalidega. Materjalist millegi üles ehitamine mulle meeldib, see annab seesmiseltki tugeva tunde. 

Väga meeldejäävaks kogemuseks oli ka metsa memotuur, kus iga MA GISK liige sai esitada väikese rolli enda andest lähtuvalt. Nautisin seda metsaskäiku väga ja eriti just seetõttu, et nägime ka meie uusimat liiget, armsat Rafaelat lastele sobivalt humoorikalt enda rolli esitamas. See oli uudne meile, aga kindlasti ka laste jaoks. Enda osa tegin küll juba laagrialale tagasi jõudes, mil võtsime olnu kokku ning jagasime lastega ka väikesed meened, mis sümboliseerisid ühte töötuba, ketsipaelte sidumise töötuba. Laagris osalejad said mappide vahele ka väikesed töölehed, mida esialgu oli plaanis üheskoos täita, kuid mis aja nappuse tõttu jäid koduseks ülesandeks. Sain seeläbi kõigi laagrilaste ees rääkimise kogemuse, mille eest olen tänulik. 

Tänulik olen ka selle eest, et Värska Talumuuseumis võeti meid eriliselt soojalt vastu ning jagati teadmisi, kus oli uut nii noortele kui ka vanematele. Ka Lammasmäel toimunud Robin Hoodi suveteatri külastus oli meeldejääv. 

Inglikoolis on selline kuldreegel nagu "KUI EI PROOVI, SIIS EI TEA, MIDA OSKAN" (Ingliterapeut Marya). See iseloomustab väga hästi kõiki neid kokkusaamisi, mis meil on olnud ning kus nii noored kui ka täiskasvanud on saanud ennast mitmekülgselt proovile panna. Selline kogemuste saamise kaudu liikumine on kõige õpetlikum just seetõttu, et kaotab ära järk-järgult hirmu eksida ning annab teadmised, mis talletuvad palju sügavamale kui lihtsalt kuskilt loetud teoreetilised teadmised.

Projekti lõpp tähistas ühtlasi ka hingeravikooli katselise õppetöö lõpetamist ning selle puhul valmisid kõigi liikmete teenimist, aga eelkõige hingeravikoolis kogetut kajastavad videod. 

Minu oma avaneb siin.




 

 



          



Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, TP õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre