Anname au loodusele, tervisele ja veteranidele!

 

Armsad sõbrad! 

23.04. toimus MA GISK südamekuu kampaania raames läbi viidud matk “Anname au loodusele, tervisele ja veteranidele!”, mis oligi meie aprillikuu tervisedenduse peamiseks ülesandeks ja  mille korraldamine usaldati Laagritööde Metsamemmele, kellena tuntakse mind MTÜ KULLARATAS teenuse osutaja  nime all. Maa Vaimse Hierarhia Inglitelt olen saanud loa alustada teenustega ja rakendada omandatud oskused ja teadmised ning saadud kogemused praktikasse. 

MA GISK südamekuu kampaania sai alguse  aktsioonist “Paneme armastuse kasvama!” juba märtsikuu lõpust, mille käigus tegime Peetsusid alustades enda õppegrupist, laiendades seda perekondadesse ja lähiringi ning lõpuks kaasates erinevaid sihtgruppe. 

Matka kaasvastutaja ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli armas Ariel, kellega suunati meid Ingliterapeut Marya poolt oma annete arendamiseks õppima kutsekooli VOCO-sse ning mille me  eelmisel kevadel lõpetasime, omandades matkajuhi eriala. Lisaks õpin praegu Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusjuhendajaks, mille armas Ariel on juba läbinud. Kuuludes samasse hingekobarasse, olemegi ühesuguse õppetaustaga ja sarnaste annetega ning pigem praktikud, aga peame suutma ka dokumente täita,  planeerida, organiseerida ning meeskonnatööd teha ja juhtida. Inimeste juhtimiseks peab väga palju kasvama, iseloomu treenima ja kogemuste kaudu suurendama oskusi erinevate sihtgruppidega tegelemiseks, nende mõistmiseks, nendega suhtlemiseks ja ka motiveerimiseks.

Matka ettevalmistuste käigus tutvusin Tartus asuva Jäneserajaga, kus käisin kolme nädala jooksul kuus korda, et vaadata, kas rada kuiveneb ja ka seda, et mis osas on võimalik rada läbida. Paar korda käisime armsa Arieliga, kellega tuvastasime raja marsruuti ja seda, mida me saame kasutada vaatlemiseks ning uurimiseks.  Kuna Emajõe suurvesi taandus visalt, siis otsustasime matka korraldada nii, et läbime ka dendropargi osa, kus on  erineva pikkusega matkarajad. Lisaks vaatasime ka selle pilguga, kuidas seostada Jaapani professor Y. Miyazaki  raamatu "Shinrin-yoku. Jaapani tervistav ja lõõgastav metsakümblus" välja töötatud meetodeid meie matkal. Tsiteerin raamatut: 

“Mõiste shinrin-yoku võttis 1982. aastal kasutusele Tomohide Akiyama, Jaapani metsandusagentuuri direktor. Sõna-sõnalt tähendab see “metsakümblust” ning seda kasutatakse sarnases tähenduses “päikesevannide võtmisele” ja “suplemisele”. Tegemist ei ole sõna otseses mõttes kümblemisega, ometi kümmeldakse kõiki oma meeli kasutades metsa keskkonda, et kogeda loodust vahetult.”

Magdalena loeb Shinrin Yoku raamatut.

23.04. tähistatakse Maarjamaal veel ka jüripäeva, veteranipäeva ning teadaolevalt vanarahvakalendri järgi ka karjalaskepäeva. Lisaks on aprillikuu veteranikuu, mil Maarjamaal korraldatakse juba 10 aastat järjest Sinilillerännakut  “Anname Au!” ja  just siin on seos ka meie matka teemaga. Sinilillerännak  on heategevuslik virtuaalne liikumisüritus ja  toetab Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane, nende lähedasi ning tervisespordi edendamist ja taastusravi valdkonna tugevdamist üle Eesti. 

Lisainfot saad lugeda siit: https://sinilillerannak.ee/guide

Meie alustasime matkapäeva Raekoja platsilt. Meie sihtgrupiks on ka erivajadustega inimesed ning olemegi saanud väljaõppe nendega tegelemiseks ja kaasamiseks. Mitmete erivajadustega inimestega oleme juba mitmel erineval üritusel koos viibinud,  alates Ingliterapeut Marya läbi viidavast “Hingelinnu töötoast” kuni “Elutarkused Juhanilt  Jukule” ellujäämise õpetuste ja esmaabi andmise praktilise läbi tegemiseni.  

Kui inimesed olid kogunenud, siis ma juhatasin matkapäeva sisse puudutadeski selle päevaga seonduvaid sündmusi. Imeilus ilm ja särav päike tervitasid meid ning me laulsime Päikesele hümni, mis on ka meie hingeravikooli hümn, millest videoklipp avaneb siit: 

Ületasime tänava ja võtsime suuna Emajõe kaldaäärsele alale. Peatusime Tartu Vabadussõja mälestussamba ees, mis asub linnapargis Vabaduse Puiestik ning meenutasime vabaduse eest elu andjaid.

 https://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduse_puiestik

Park on väga kena roheala, mis on linnarahvale oluline koht. Pidades silmas meelte kümblemist, siis siin on võimalik inimesel korraks aeg maha võtta ja vaadelda ning tajuda loodust. Taevasina ja veesina sulasid silmapiiril ühte ning meeled kümblesid puhaste värvide vaatlemises ning nautimises. Puudel ei ole veel lehti, on mõned hiirekõrvad, kuid enamik alles hakkab ärkama. 

Mulle meeldib see aeg seetõttu, et loodus  on praegu nii avar ja kuidagi läbipaistev. Siinkohal sai nägijaid suunata vaatlema vett ja taevast, kuid näiteks vaegnägija sai nuusutada lillede aroomi ja katsuda muru ning puukoort. 

Avastasime pargist erinevaid lilli, mille õiteilu ja värviküllus taas meid üllatasid ning oma aroomiga meie meeli paitasid. Puude ja lillede rahustav mõju on suurepärane enesetunde parandaja ja stressi maandaja. 

Imeilus lõokannuse vaip laotus murul ja püüdis pilku. Vaatlesime tema toredaid trompetikujulise õisi. Tema õitsemisaeg ongi aprillis ja mais ning kui sellel ajal looduses ei jaluta, siis ei pruugigi teada, et selline kaunis lill meile oma õitsemisega rõõmu võib valmistada. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_l%C3%B5okannus

Krookused rikastavad nii linnapilti oma erivärvi õitega kui ka aedu. Tõepoolest nad on kaunid, pistes rohelise muru seest värvilised peatutid välja. 

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/krookus/

Kõiki neid kevadisi lõhnu, värve ja linnulaulu saab nautida siis, kui võtta aega ja kõndida ärksalt pargis või looduses. Ärksalt kõndimine tähendab seda, et inimene on täielikult kohal, tunnetab, millise pinnase peal ta kõnnib, tajub ja vaatleb ümbrust ning tunnetab oma keha. Lisaks märkab oma meeleolu ja enesetunnet ning jälgib nende muutust. 

Kuna tervisedendus on samuti üks meie kooli eesmärke ja neid  kajastusi anname edasi TEV -Tervisedendaja võrgustik lehel SIIN, siis on meil tegelikult üks suund paljude erinevate tervist toetavate ettevõtjate, üleriiklike ettevõtmiste  ja kampaaniatega, mis luuakse selleks, et toetada inimeste aktiivset liikumist, sest on ka liikumise aasta.

Meie hingeravikooli puhul on olulisel kohal hing ja mõtete puhtus ning rahulikult looduses jalutades on võimalik tunnetada ka ennast paremini ning avastada seda, mis meie ümber näha on.  Meie eesmärk on näidata ka lihtsaid võimalusi hea meeleolu ja rõõmu leidmiseks, samuti ka enda maandamiseks ning kujundada harjumusi enda eest hoolitsemiseks lihtsate ja kättesaadavate võimaluste ning vahenditega, et ennetada erinevaid tervisemuresid, depressiooni ja meeleoluhäireid üldiselt, mis alati viivad füüsiliste hädadeni.

Rõõmu, mis tänapäeval on defitsiit, tuleb rohkem endasse ankurdada ja endale meelde tuletada, sest depressiivsed muremõtted ja vaade sellele, mis ei ole hästi, on nagunii paljudel inimestel ning see põhjustab ebakindlust ja hirmu tuleviku ees. 

Me saame siin teadlikult mõtet muuta ja keskenduda headusele ning ilule ja külvata maailma rohkem rõõmu juurde, mida ikka vaid läbi enda saame jagada. Väga mõnus oli vaadata läbi puuvõra sinist taevast. See on huvitav, et puude võra on ka erineva tooniga ja tihedusega ning selliselt saab samuti oma meelt rahustada ja lasta silmal puhata.

Müstiline oli see, et igal pool sai nautida värve, huvitavaid vaateid, värvide mängu, kui ainult süveneda ümbritsevasse. Küll sillerdas vesi betoonil, nagu siin pildil näha on ja siis ujusid pardid meil otse silmade ees, kohe nõnda lähedal, justkui demonstreerides meile kõike seda, mida on võimalik kogeda. Selline vee sillerdus oli nagu installatsioon oma eheduses.

Kuna see päev on ka prügikoristuspäev, siis olime rääkinud sellest, et kui meie teele jääb prügi, siis me võtame selle kaasa. See tühi pudel vedeles Emajões ja ei olnud kena sellest mööda minna, seega sai taara kaasa võetud armsa Juno poolt ja prügikasti viidud. Linnas on väga palju prügikaste posti küljes. 

Lisaks on praegu Emajõe vesi väga läbipaistev ja selle all olevad värvid tulevad selgelt esile ning on kevadel kuidagi eriti eredad.

Paplialleele jõudes oli tore ja väga mõnusalt müstiline tunne suunata pilk ettepoole ja vaadelda sellist pikka puude rivi kahel pool teed ning tunda turvatunnet puude vahel. Armas Ariel rääkis, et paplid on sisse toodud Venemaalt meie parkidesse selleks, et nad kiiresti kasvaks. Seda nad tõesti teevad. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Pappel

Paplite otsa oli pandud mitmeid pesakaste, kuhu peale oli kirjutatud lindude nimed, ühele Sofia ja teisele Rio1. Ühest kastist pistis pea välja tihane. Väga vahva on selline inimesepoolne hea tahe ja lindudele mõtlemine. 

Kõrgel paplite otsas olid varesed endile pesad teinud, paljude puude otsa. Üles vaadates sai nautida taas imeilusat helesinist taevast ja huvitavaid tutte papli ladvas. 

Läbides osa alleest jõudsime me kohta, kust keerasime soisemale alale ja seal olid meile tuttavad pokud. Pokud on kevadel eriti toredad, peaaegu nagu Peetsud, kellel on natuke rohelist juba peas, mis kasvab suuremaks mättaks. Lapsepõlves mängisime nende peal kulli ja hüppasime ühelt pokult teisele ning kui mööda hüppasime, said jalad märjaks. 

Usun, et enamik lapsi tegid seda ja said tunda rõõmu ning osa loodusteraapiast. Tänapäeval on laste aja veetmine õues tunduvalt väiksem, kui see oli mul enda lapsepõlves.

Kõige selle looduse ilu ja võlu keskel jalutades saab inimene avada ennast ning rääkida teemadel, mida niisama võib-olla ei avakski. 

Jõudsime dendroparki, kus saab minna erineva pikkusega matkarajale. Meil oli selline oma rada metsakümbluse meetoditega seotud. Lisan mõned katkendid raamatust: 

“Looduse taastav jõud” (lk. 34) 

Teadlased on tõestanud, et isegi aknast avaneval vaatel võib olla positiivne mõju. Uuringud näitavad, et sapipõie operatsiooni läbinud patsiendid, kes paigutati vaatega loodusele, paranesid kiiremini. Nad said haiglast varem koju ja said ka vähem valuvaigisteid, kui need patsiendid, kes pandi palatisse vaatega aknast  telliskiviga seinale. 

“Miks loodus stressi vähendab?” (lk. 37) 

Enamik meist nõustub, et looduse keskel olemine paneb meid end  mugavamalt tundma ning see on põhjus, miks meie stressitase langeb.”

Meie teekond kulges nüüd väikese metsatiigi äärde, kus armas Ariel tutvustas erinevaid puude liike ja rääkis pikemalt kasest, sest ümberringi oli kasemets. Saadi nuusutada, katsuda ja mudida erinevat puitu. 

Lihtsalt uskumatult ilus on sellist pilti juba siitki vaadata, kus on rahulik vesi ja tiigi kaldal puudesalu, aga kohapeal olles oli see veelgi maalilisem. Huvitav oli taaskord tõdeda seda, kuidas loodus tuli meile igal viisil ennast näitama, isegi selles tiigis olevad kalad ujusid ringi seljauimed veest väljas, mis oli kaunis vaatepilt.

Toon välja veel raamatus öeldu: “Lapsed, kes veedavad aega looduses on enesekindlamad, oskavad paremini probleeme lahendada, neil on paremad motoorsed oskused ja õpisuutlikkus. 

Kuna depressioon ja stress ning vaimse tervise häireid esineb noorte ja laste seas üha enam, siis on looduses veedetud aeg väga väärtuslik ka neile.” 

Öeldu käib kõigi sihtgruppide kohta. Mets aitab ka erivajadustega inimestel endas harmooniat leida ja häid tundeid kogeda, mida kirjeldasid ka meiega kaasas olnud erivajadustega inimesed. 

Edasi jalutasime mööda rada nii, et jälgisime linde, kes soovis, sai pildistada. Esimest korda elus nägin rähni poega, kelle vanemad hoolsalt valvasid. 

Kuulasime linnulaulu ja vaatasime kaseladvas tuulepesasid, mis on omaette vaatamisväärsused, mille tekkeloost saad lugeda siit: 

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/tuulepesad.html

Liikusime edasi Emajõe äärde Jäneserajale. Lõpuks oli siinne kaldarada kuiv, kuigi mõnes kohas paistsid veel niisked alad. Jäneseraja märgisteks on sellised huvitavad metsavaimu kujud, mille ümber me kätest kinni võtsime, et tervitada teda ja luua selline väering.

Vaatlesime loodust ja nautisime selliseid maalilisi looduse imesid. 

Jõudsime kena puu alla, kuhu laotasin piknikulina ja salvrätikud ning võtsin seljakotist välja kaasa küpsetatud naadi-nõgese piruka, mis on minu iga - aastane lemmik. Naadid ja nõgesed olime korjanud paar päeva tagasi siitsamast matkarajalt. Lisaks kandis mu poeg seljakotis termosega piparmünditeed, mida siis kaasa võetud mini papptopsidest juua saime. 

Laulsime kaanonis meie kuulsat piparmünditee laulu, mis seekord läks siis kolmehäälseks. 

Vaata siit, kuidas meil välja tuli:

Peale keha kinnitamist saime ronida veel paju peal ning nautida taas loodust ja tunda ennast mõnusalt. Kõik, kes soovisid tasakaalu harjutada, said seda proovida. Saime pisut ka kiikuda püsti seistes ja kogeda ehedat emotsiooni.

Olime nüüdseks juba mitu tundi matkanud ja võtsime suuna tagasi kõndimisele. Meie teele jäi ka kena laste mänguväljak ja väike välijõusaal. Taamal olev puu on nagu avatari filmist pärit hingepuu. 

Kõhuga puud saime luubiga lähemalt uurida ja seenepuuga seostus eelmisel aastal Pangodis tehtud loodusmatk. 

Lõpetasime matkapäeva ja laulsime laulu “Inglid on laskunud maale”, mida harjutame tulevasteks kokkusaamisteks ja saabuvaks Tallinnas ürituseks. Tore oli see, et meie juurde tuli teiselt poolt kallast mees, kes meie laulu kuulis ja ütles, et see on väga ilus, et midagi ehedat ja kaunist ning kinkis meile värsked maasikad. 

Ilus lõpp meie matkapäevale! 

Ma tänan tandemiliiget, armsat  Arieli, kellega koostöös sai väga tore matk läbi viidud! 

Tänan kõiki, kes rikastasid seda päeva oma kohaloluga! 

Tänan Maa Vaimse Hierarhia Ingleid koos Ingliterapeut Maryaga, kes kinkisid mulle väga kauni kaelaehte, mis on kihva moodi ja millele on peale joonistatud puu koos juurtega. 

Saime kogeda looduse tervendavat ja rahustavat toimet ning väge, tuues sisse metsakümbluse meetodeid ja elemente, mida hakkan ka edaspidi kasutama oma teenuse pakkumisel.

Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste tugispetsialist -tegevusjuhendaja Magdalena Kalev

SIIRAS RÕÕM LIIGUTAB SÜDANT

Armas lugeja!

Seekordset kevade tulekut tervitasime hingeravikoolis eripärase kodukaunistamise aktsiooniga. Valmistasime Peetsusid ehk murupäid. Ettevõtmise nimi oli “PANEME ARMASTUSE KASVAMA!” ja see oli meie seekordse südamekuu kampaania “SIIRAS RÕÕM LIIGUTAB SÜDANT” eelkampaaniaks. Tegime ise, aga kandsime seda loomise-seemet edasi ka endi lähedastele, töökohtadesse ning muudesse kollektiividesse väljaspool, vastavalt kellegi võimalustele. Armastuse kasvama panemine oli see mitmes mõttes. Ülestõusmispühadeni arenenud  kevadaktsioon oli tihedalt südametervisega seotud, sest sedasorti loomised valmistavad alati südamele rõõmu, kuid meeldivaga tegelemine ja nauditav loomisprotsess paneb keha ka otseselt õnnehormooni tootma. See on olnud kui vaimse tervise turgutamise kampaania, sest seal, kus hing rõõmustab, ei ole kohta depressioonile. Lisaks saab sel moel kontakti hoida looduse tervendava väega, murupea eest hoolekande läbi saame arendada ka hooldajaloomust. Saime hoogu anda kevadroheluse ilmumisele, seeläbi armastust kasvama pannes ka endis ja nendes, kelle sellesse protsessi kaasasime.

Järgnevalt jagab meist igaüks enda kogemust.

HYPATIA

Armas lugeja! 

Mina sain kõigepealt armsatelt treeneritelt ülesandeks selle aktsiooni sisse juhatamise ehk pidin valmistama Peetsu enda töökohas, selle paiga kaunistamiseks. Seda veel enne, kui armsad kaasõppurid kampaaniast üldse teada said. Alustuseks tegin posteri.

Murupea meisterdamisel võtsin eeskuju internetivideotest, sest selline valmistamine oli minu jaoks esmakordne. Nii nagu teadvusharidus väärtustab ja õpetab lihtsalt ja käepäraste vahenditega toimetamisi, sai materjal leitud olemasolevast. Sukasääre täidisega, suurematükilisele saepuruga täitmisele järgnes veidi sidumist, õmblemist ja saigi vahva tegelane valmis. Siis tuli Peetsu ujuma panna selleks, et ta end vett täis imaks ja pealael mullaga segatud muruseemned idanema saaks hakata.

Edasi algas hooldus- ehk Peetsu kastmise periood. Meie kontori kuivas ja soojas õhus kuivas pealagi suhteliselt kiiresti, oli vajalik ikka iga päev pea kraani alla panna. Nädalavahetusel käisin kord isegi kohal, aga järgnevatel nädalavahetustel jätsin siis Peetsu peaaegu silmini vette.

Nädalaga olid esimesed juuksed peas. Kuna pealael toimus idanemise protsess, siis oli see osa ka kõrgemaks paisunud ja peakuju muutunud. Kuid oh üllatust! Tagapool olid veel ka hallid juuksed - justkui "Peetsu-vanaisa" kukal, nagu märkis armas Ingliterapeut Marya. Sain kohe aru, et olin teinud vea esialgu Peetsut valesti hoides - kausis selle seinale toetumas. Juured kasvavad alati otse alla ja seega olid sukast välja tunginud. Sain kogemuse, et teda tuleb hoida täiesti otse. Nüüd saigi pandud seisma sellisesse klaasi. 

2 nädalat hiljem olid juuksed juba parajalt pikad. Selliselt veenõus Peetsu paaril nädalavahetusel viibiski.

Kõik need kogemused olid vajalikud selleks, et oskaksin 18.03. juhendada Tartus meie Ringtee tänava teraapia- ja töötoaruumis Peetsu töötuba ja järgnevat hooldamist, millise ülesande armsad treenerid järgmisena minule andsid. Valmistamine kulges meeldivas õhkkonnas ja hoogsalt teiste selle päeva ettevõtmiste vahel. Ka laulu saatel.

Peetsud valmisid nii meie kodudesse kui ka sama Ringtee ruumi tarvis.
Mina valmistasin näiteks kevadpea kingituseks sama hoone teises tiivas tegutsevatele Tartu kolleegidele sellest hooldusettevõttest, milles me mitmekesi meie hingeravikooli liikmetega päevatööd teeme. Kinkisime kolleegi-, aga ka kogu meie MTÜ-poolse üllatuskingitusena, koos hooldusjuhendiga kenal kaardil. See oli ikka taas armsa Ingliterapeut Marya idee ja suunamine. Saime tagasiside, kuidas kättesaamine valmistas kolleegides rõõmsat elevust ning lubaduse kenasti hoolt kanda. Taaskasutatava materjali kasutamisel oli otsene seos ka selle päeva teemaga, sest õhtustes “Aktuaalse kaamera” uudistes räägiti, kuidas samaaaegselt oli tähistatud globaalset taaskasutuse päeva ning soovitati oma sellekohased teadmised ja harjumused üle vaadata.

Mõned pildid ja videokatke meie Tartu töötoast.

Siitpeale saimegi armsatelt treeneritelt edasise ülesande - levitada Peetsu valmistamise meeldivat seemet ka laiemale, seeläbi ühtlasi ka töötubade läbiviimise kogemuse saamiseks.
Mina aktsiooni otsa lahtitegijana otseselt ei pidanud enam töötuba tegema, aga soov oli seda  ikkagi teha läbi oma armsa tütreperega. 

Meisterdamisse sai liituda siiski vaid 1 tütretütar, 19-aastane neiu. Tema kaksikõde liitus lõpuosas. Selles loomisprotsessis olid meil esialgu olemas suured silmad, mille mu armsa tütre kaasa oli oma vanalt mängukoeralt tõmmanud, kui kuulis enne minu esimest loomistööd, et ma silmakleepse otsin. Selles mõttes sai pea kogu nende pere kaasatud. Nende silmade ümber hakkas muu kujunema, seekord mitte õmblemise, vaid armsa Eliise loovuse kaudu niidi, lõnga ja liimipüstoli abiga. Minul oli hea meel, et minu aastatagune neiule tehtud kingitus leidis niimoodi praktilist rakendust. See Peetsu tuli selline sportlase tüüpi, peapaelaga. Kulmudeks sai lihtsalt kokkumurtud niit. Suu osas mõistatasime pikemalt. Taas oli Eliise idee keerata lõng lihtsalt keerdu ja liimida, nii tegigi. Ainuke sobiv värvitoon oli valge. Pea ümber läks vana patsikumm, mille olin esialgu just suu jaoks kaasa võtnud, aga Eliisele ei meeldinud see mõte. Kummi tõmmates venis see seest pudedalt suureks, nii et mahtus parasjagu pea ümber. Taas tõdesin ja tõdesime, et selline on tore protsess, kus saab loovalt ja käepäraste vahenditega igal juhul vahva tulemuse ehk igal juhul on tegemine rõõmu valmistav. Tütreperel on ka armas teraapiakass, kelle jäädvustasin samuti pildile, koos Peetsuga ja ilma. Kui ma esmasel loomisel olin kasutanud tavalist muruseemet, Tartu töötoas luues segasime tavalise seemne peeneteralise kassimuru seemnega, sest viimane pidi varem välja hakkama tulema, siis seekord üllatas pakki avades hoopis suureteraline, viljaterade taoline seeme. Kiri pakil oli ka, et laialeheline lihavõtteoras. Sellest tekkis nüüd huvitav võrdlusmoment, et kuidas see mullast välja tuleb ja kas ikka suudab sukast läbi suruda. 

Samal ajal külvasingi ka enda kodus aknalauale asetamiseks ülejäänud laialehelise muru seemned ja teisele alusele kress-salati, mis mulle väga maitseb. 

Õige pea nägin ka tulemust.

Lastel palusin nende Peetsu pildi saata.

Pikkade juustega ma seda versiooni kahjuks ei näinud, sest kassikesele oli see muru ka ikka maitsema hakanud. 

Minu köögi aknapealne sai pühadeks kaunistatud nii:

Kuu-ajaline Peetsu hooldusperiood sai ülestõusmispühade perioodiks läbi. Vahetult enne pühi pügasin nüüd veidi ka ta juukseid, mis taas oli iseenesest omapärane, ka vastutusrikas ettevõtmine. Lihtsalt sirge joon sai lõigatud. Viimasel nädalal sai Peetsu endale alla toreda pühadehõngulise munakoort meenutava topsi, mille seest meil töö juures küünal oli ära põlenud. Pikkadeks pühadeks viisin murupea endaga koos maale kaasa. Aina meenub paralleelina mu enda laste lapsepõlvest interaktiivne suurte silmadega olend, kelle eest tuli hoolitseda - Firby. Hoolekanne on olnud sarnane. Rõõmustab südant ja hinge endalgi, mis on olnudki selle aktsiooni eesmärk. Lisan siia taas mõne pildi ka. 

Pügatud Peetsu. Juustekasvuga see tegelane siiski ei hiilanud, nii et patsipunumise võimalust seekord ei tekkinud. 

Siin on Peetsu meile maakodusse pühadelauale jõudnud. Sealt tõime küll uuesti linnakoju ja hooldan jätkuvalt, sest kuni muru on ilus, ei ole põhjust lõhkuda ega ära visata.   

Tänan armsat Ingliterapeut Maryat selle selget hingerõõmu valmistava kogemuse eest, mis oli kogu protsessina juba uuel tasandil jätkuks meie mitmetele varasematele, enamasti loodusmaterjale kasutavatele loomisaktsioonidele!

Armastusega, MA GISK assistent-mentor, pärimusterapeut Hypatia Hübner 

ARIEL

Armas lugeja!

Olime saanud kevadekuul armsatelt treeneritelt, MA GISK vaimselt juhilt armsalt Ingliterapeut Maryalt kodukaunistamise idee, mis oli esialgu eelkampaaniaks südamekuul aset leidvale kampaaniale. Kevadkampaania käigus valmistasime mitmes erinevas kohas Peetsusid ehk murupäid. 

Peetsude tegemisel on suurem vaimne väärtus, kus enda kätega tehtud loomistööl pannakse hinged särama, kus inimene tunneb rõõmu ja rahulolu ning tema mõtted muutuvad tegevuse käigus helgemaks. Samas saadakse sellisel moel kontakti ka looduse tervendava väega, sest selleks kasutatakse materjale nii loodusest enesest kui ka taaskasutusmaterjalidest.

Mina võtsin osa kolmest Peetsude valmistamise töötoast. Nendest esimene toimus armsa Hypatia juhendamisel meie Ringteel asuvates ruumides. 

Armas Hypatia oli töötoa jaoks kaasa võtnud mulla ja saepuru ning igaüks lisas sellele juurde enda meelepärase kaunistusmaterjali ja muruseemne. 

Kuna armsal Hypatial oli Peetsude valmistamise kogemus juba olemas, siis oskas ta meid juhendada selle töö juures. 

Ootasime ja vaatasime huviga, mismoodi sellega alustada.

Murupea meisterdamine viib meid kontakti loodusega, aitab kaasa loovusele ning on üldse üks tore ja meeldiv tegevus ning eriti hingekosutav on seda veel koos sõprade ringis teha. 

Taaskasutusmaterjalid on üha enam aktuaalseks muutunud, sest toodetud materjalide üleküllus on tänapäeval suureks globaalseks probleemiks kujunenud. 

Nüüd nägu ka pähe ja Peetsud ongi valmis.

Siin on minu valmistatud kaks Peetsut, millest suurem jäi Ringteele juukseid pähe kasvatama. Teise võtsin koju kaasa, kus tuli tema eest hoolt kandma asuda, sest muidu talle juukseid pähe ei kasva, kui pole korralikult läbi kastetud. 

Teadupärast on seemnete idanemiseks oluline, et nad saaksid vajalikul määral vett, sobivat temperatuuri ja hapnikku. See on taime arengus esmaseks ja kõige olulisemaks sammuks vajalik.

“Seemnete idanemine on protsess, mille tõttu planeet Maa on taimi täis. Kui me peame iseenesestmõistetavaks, et kõik maailma taimed mingil moel paljunevad, siis neil, kes seda teevad seemnete tootmise ja järgneva idanemise kaudu, on see väga keeruline. Esiteks püüavad neid kahjustada kiskjad ning seejärel seened, bakterid ja viirused. Nende riknemise oht on väga suur, kuid õnneks oleme õppinud seda minimeerima. Teame, mis on idanemine”. https://www.jardineriaon.com/et/que-es-la-germinacion.html 

Selle pildi tegin juba kodus, kus Peetsut pole veel kastetud. 

Teadupärast kasvatab murupea endale nädalaga juuksed pähe.

Roheline muru sümboliseerib tärkamist, elu algust ja kõige uue algust.

Minu Peetsu sai pärast märjaks kastmist endale uue välimuse, sest  kleebitud silmad ligunesid vees lahti. Otsisin nööbikarbist kaks nööpi, mille Peetsule silmadeks õmblesin ning paigutasin nendele ikka ka kleepsud peale. 

Valisin välja klaasist rohelise kausi ning asetasin murupea aknalauale juukseid pähe kasvatama. 

Kui juba mõne päeva pärast Peetsul juuksed kasvama hakkasid, tundusid need hõredaks jääma ja tagantpoolt vaadates meenutas isegi nagu beebi pead, kuid polnud viga, mõned seemned vajasid idanemiseks lihtsalt kauem aega.

Päikeseline Peetsu:

Viimase pildi Peetsust tegin paar päeva tagasi, kus Peetsul on juuksed juba päris pikad ning andis isegi soengusse sättida. Lõikasin natukene juukseotsi ning sidusin nendesse paela.  

Armsa Hypatia töötoas valminud ning suure hoole ja armastusega hoitud Peetsu rõõmustab mind nüüd oma uudishimuliku näoga ja rahuliku seltsilisena voodi kõrval öökapi peal.

Järgmine töötuba, kus Peetsusid valmistasime, toimus minu töökohas, kus olen tegev erivajadustega inimeste tegevusjuhendajana. Alustasime selle töö ettevalmistamisega juba mõned päevad varem, sest meil polnud saepuru, aga oli kogunenud päris palju tühje munakarpe, mille materjal imab samuti hästi vett. Munakarpide peeneks rebimine on meie klientide jaoks igati meelepäraseks ja teraapiliseks tegevuseks, mida nad ka hea meelega tegema asusid ning samas saime leida seisma jäänud munakarpidele ka uue kasutuse. Oleme ikka hingeravikoolis taaskasutusteemat käsitlenud ja inimesi selle poole vaatama ja mõtlema suunanud, kuidas mõnest kasutuseta jäänud esemest hea tahte korral saaks luua midagi uuenduslikku ja ainulaadset ning anda sellega enda loovusele võimaluse.

Mulla võtsime terassi ees olevast eelmisel aastal rajatud lillekastist ning segasime muruseemned sisse.

Huvi murupeade valmistamise vastu oli suur ning enamus meie klientidest soovis selle tegemisest osa saada. Lõikasime sukkadest parajad pikkused, sidusime ühe otsa kinni, panime esmalt mullase muruseemne ja rebitud munarestide tükid ning sidusime ja õmblesime Peetsule näo pähe. Osad soovisid selleks ise õmmelda nööpidest silmad, teised joonistasid lihtsalt viltpliiatsiga Peetsule näo ja kolmandad leidsid olemasolevatest materjalidest hoopiski omapärase lahenduse. 

Siin mõned pildid meie tegevusest tugikeskuses.

Peetsud said omanäolised ning kliendid, kes samal õhtul olid koju minemas, võtsid enda Peetsu kaasa. Andsin kaasa ka juhtnöörid selle hooldamiseks ning vanematega koos mindi rahulolevatena koju. Mul oli töötuppa kaasa võetud ka ühed tumedamat värvi sukkpüksid, millest sai valmistatud tume murupea, mis eristus välimuselt teistest ja tekitas põnevust, kuidas ta roheliste juustega välja võib näha. Siin on meie Peetsud.

Lisaks veel 2, järgmisel päeval tehtud murupead, mille valmistasid sellel päeval tööle tulnud tegevusjuhendajad, kes samuti soovisid sellise mõnusa tegelase endale koju rõõmsaks kaaslaseks meisterdada. Huvi Peetsude valmistamise vastu oli üles äratatud.

Küsides meie klientide käest, kuidas neile Peetsude valmistamine meeldis, sain Raiko käest vastuseks: “Meeldis selle tegemine. No, selline huvitav oli.” Tõnis vastas: “Meeldis ikka. Meeldis kõik. Mulla panek, nööpide õmblemine. Viin selle koju kaasa.”

Panime Peetsud ujuma ning pärast seda mõtlesime, kuhu nad püsti seisma asetada. Meil oli käsitöötarvikute panipaika kogunenud hea hulk tualettpaberite tühje rulle, mida olime ikka alles hoidnud, sest ka nendest annab üht-teist meisterdada. Panime esialgu Peetsud nendele nõrguma, kuid kuna parajaid aluseid ei leidnudki, siis nii nad jäidki, justkui pikema kaela otsas seisvate Peetsudena juukseid pähe kasvatama.

Nädala pärast, kui uuesti tööle läksin, olid Peetsudel juuksed peas. Olen väga tänulik samal päeval tööl olnud tegevusjuhendajale ja praktikandile, kes meid selle töö juures aitasid ning tegevusest ka pilte tegid. Peetsude muru kasvas küll seekord natukene hõre, ilmselt seetõttu, et mulla sisse sai segatud vaid 1 seemnepakk. Ei osanud arvata, et huvi murupeade tegemiseks nii suureks osutus. Rõõm ja rahulolu kenade Peetsude üle oli aga tuntav ning nende eest hoolitsemine kandis ka vilja, sest muru niisutati hoolikalt ja juuksed, kuigi hõredad, siiski kasvasid. Väljas klientidega koos jalutamas käies saime ühelt langetatud kasepuult võtta kaasa mõned oksad ning asetasime majas lauale vaasi ning mõne päeva pärast olid neil juba ka rohelised lehekesed väljas, mis tegi ruumi kevadiselt rõõmsaks.

Järgmine Peetsude valmistamise töötuba sai teoks armsa Rafaela kutsel tema eelmise töökoha hoolekandeasutuse klientidega. Viisin kaasa külakosti ning sealne pererahvas võttis mind lahkesti vastu. Mulle pakuti äsja valmis saanud maitsvaid pannkooke ja kõrvale aromaatset kohvi. Tänan südamest lahke vastuvõtu eest!

Seejärel läksime hoopis teise majja, kus tegelikult töötuba toimus. Kui kõik olid kohale jõudnud, juhatas armas Rafaela teema sisse ning kuulasime ära ka tema endiste klientide vahepeal aset leidnud sündmused. Kevadkampaania alustuseks laulsime ühe rõõmsa ja lapsepõlvest tuttava laulu "Juba linnukesed".

Parema ülevaate saamiseks, kuidas näeb välja üks Peetsu, oli mul hea võimalus näidata neile telefonist juba varem valmistatud Peetsude pilte.

Kui ettekujutus olemas, asuti tööle kallale.

Rõõm vahvate murupeade loomise üle.

Nüüd veel kõrvad, silmad, nina, suu…

…ja valmis ta saigi. Enda kätega tehtud Peetsud valmistasid palju rõõmu ja tõid hinge rahulolu.

Ühine pilt: “Koos oma armsa Peetsuga:”

Olen tänulik armsale Rafaelale, kes mind enda töötuppa kaasas ning seoses sellega sain võrdluseks kogeda teistsuguse tugikeskuse olmet ja atmosfääri! Tänan armsat Ingliterapeut Maryat selle siirast rõõmu valmistava kogemuse eest, mis aitas mõista, kui vähe on tegelikult õnneks vaja, kui saad luua midagi enda kätega, leides selleks olemasolevaid ja taaskasutatavaid materjale ning olles hingega selle loomise juures! Mõistan teie armastuse suurust, mis suunab oma mõttejõul meieni EMA MAARJA TINGIMUSTETA ARMASTUST! Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste tugispetsialist ja tegevusjuhendaja Ariel Raudsepp

JUNO

Armas lugeja! Kevade algus tõi meie jaoks kaasa ka südamekuu eelkampaania “Paneme armastuse kasvama”, mille raames tegime erinevatel viisidel ja sihtgrupiga murupäid ehk siis Peetsusid. Kampaania algatus armsa Ingliterapeut Marya poolt oli minu jaoks tore üllatus, sest ma ei mäleta, et oleksin kunagi varem Peetsut valmistanud. Võib-olla sain seda teha näiteks lasteaias, kuid ühtegi mälupilti sellest ei ole. MA GISK liikmeskonnaga üheskoos tegime esimesed Peetsud armsa Hypatia juhendamisel 18.03., kui toimus kokkusaamine meie Ringtee 25 asuvas teraapia- ja töötubade ruumis. 

Minul valmis sellel päeval kaks Peetsut, mille võtsin koju ja alustasin koheselt ka nende kastmisega. Sain endaga kaasa ka armsa Arieli loodu Ringtee ruumi jaoks, kuna see vajas igapäevast kastmist, mida seal ruumis ei oleks meil olnud võimalik teha. Seega asetasin kõik 3 Peetsut endale aknalaua peale ja jäin põnevusega ootama, millal esimesed rohukõrred suka vahelt välja paistma hakkavad. Tegin iga päev Peetsudest ka pilti, et jälgida muru kasvamist, millest olen seeria kokku liitnud ka videosse, mille lisan siiagi.

Esialgu võib Peetsude valmistamine tunduda ehk lapselikult lihtsa tegevusena, mida mõneti ka loodud video esile toob, aga tegelikult ongi just sellist käelist tegevust tehes hea ka enda enesetunnet ja meeleolu tõsta. Lastelaulu “Juba linnukesed” laulsime kampaania ajal mitmeid kordi, nii noorte kui ka täiskasvanutega - see on laul, mida kõik teavad ning toob kevade tunde südamesse. Seemnete külvamine ja muru kasvamine on ka omamoodi tähenduslik. Mõtlesin ikka Peetsusid tehes Eesti vanasõna peale, et: “Mida külvad, seda lõikad.” Kui külvata armastust, hoolt ja hingelist tarkust, siis hakkavad just need rohujuure tasandil tärkama. See aga ei toimu ühe päevaga, kõik võtab aega, aga tulemus on ka sedavõrd rõõmustavam.

Meil on ikka nii olnud, et hingeravikoolist alguse saanud ettevõtmine laieneb ja hargneb päikesekiirtena edasi ehk siis võimalusel viime sedalaadi tervisedenduslikke tegevusi läbi ka enda kodukohas, sõprade- ja tuttavate või siis töökollektiivi ringis. 

Mina tegin järgmisel päeval Peetsut koos enda armsa pojaga, kellega pidime olema loovamad seetõttu, et minul endal kodus nii palju erinevaid võimalusi näiteks silmade ja suu tegemiseks ei olnud, kui ühisel loomispäeval, mil kõik võtsid enda poolt midagi kaasa, et teistegagi jagada. Sellegipoolest saime just seeläbi hea kogemuse, et Peetsut on võimalik luua väga erineval viisil ja eelkõige just olemasolevat materjali kasutades. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab - see oli meie deviis. Lisan siia ka pildid meie loomisprotsessist. 

Nii nagu Peetsude valmistamise puhul ikka, siis sai meiegi töö alguse mulla ja seemnete segamisest ning hiljem suka parajaks lõikamisest ja täitmisest saepuruga. 

Silmad tegime lõngast, mis vajas meievahelist koostööd, et need enne liimimist ja hiljem ka õmblemist koost lahti ei tuleks. 

Peetsu sai endale suured sinised silmad ja toreda kolmest paelast punutud suu, mis naeratas laialt.

Tänan siinkohal armsat poega, kellega oli meeldejääv koostöös Peetsut teha! Esialgu vajas tegevus eelhäälestust ja sisseelamise aega, aga töös olles sujus kõik juba väga kenasti. 
Ühtlasi oli see minu jaoks justkui ka soojendusharjutus juba järgnevate juhendamiste jaoks. 

Sain Peetsusid valmistada enda töö juures paari kliendiga, sest sedalaadi loovtööd on samuti võimalik nõustamise ja teraapia mitmekesistamiseks ning loovuse avamiseks sisse põimida. Kahel korral aga ka armsa Magdalenaga tandemis. Kogesime, kuidas üksteist toetades juhendada sedalaadi tegevuses ka erivajadusega inimesi, et püsiks motivatsioon ettevõetu lõpuni teha isegi siis, kui mõni etapp tundub keeruline. Lisaks läbiviijale peab siis inimene iseennast ka julgustama ning nii mõnigi kord ehk ka rahustama, mis teeb ettevõetu lõppkokkuvõttes ka terapeutiliseks. 

Armsa Magdalenaga koostööd tehes sain olla nii juhendaja kui ka tema abiline siis, kui viisime tema Tervishoiu Kõrgkooli tegevusjuhendajaks õppimise praktika raames töötoa läbi koolinoortele. Olen sellegi väga meeldejääva kogemuse eest äärmiselt tänulik! Mulle meeldib noortega suhelda ning nendega koos sellisel viisil tegutseda. 

Kõik tegevused ja teenused, mis MTÜ KULLARATAS või MA GISK egiidi all toimuvad on alati ühel või teisel viisil ja määral terapeutilised, mis teebki meie teenused ja kokkusaamised eriomasteks.  

Loodan siiralt, et iga seeme, mis me Peetsu tegemise jaoks külvasime oli selline, mis pani ka tegijate südames veidi enam armastuse kasvama. 

Armastusega, MA GISK algõppe mentor-terapeut ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre

RAFAELA

Armas lugeja! 

18.03.23 oli Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli  õppegrupil võimalus täies koosseisus kokku saada, et teha eeltööd kevade saabumise puhul ja   armsa Hypatia juhendamisel osaleda Peetsude valmistamise  töötoas, mis tähistas  MA GISK südamekuu tervise kampaania “SIIRAS RÕÕM LIIGUTAB SÜDANT” eelkampaaniat “Paneme armastuse kasvama!"

Ütlen ausalt, et ei olnud varem Peetsu nime kuulnud ja sellist tegelast valmistanud. Kuid armas Hypatia selgitas, et  Peetsu ehk murupea on  mõnusalt ümar, lõbus ja kevadine sõber ning kui talle jagada piisavalt vett, päikest ja armastust, siis saab talle elu anda ning talle  kasvavad  rohelised juuksed, mida saab ka lõbusalt  soengusse lõigata. Peetsu valmistamine pakkus palju koostegemise rõõmu ja ühisosaduses olemist, mis tõi ka päikest hinge ja südamesse.

Kuna hingeravikoolis saadud kogemus oli nii tore ja rõõmutoov, siis kasutasin võimalust, et seda rõõmu ja armastust ka mujal kasvama panna. Oli võimalus need kogemused Peetsude tegemisest enne selle aasta Ülestõusmispühasid edasi jagada AS Hoolekandeteenused Tartu Mõisavahe kodu klientidele. Eelnevalt pidasin läbirääkimisi Mõisavahe kodu töötajatega ja olin väga tänulik, kui sain nõusoleku, et MA GISK hingeravikooli esindajana seal töötuba klientidega läbi viia. Enne veel kutsusin endale appi kaasõppuri armsa Arieli, kellel oli kogemusi Maarja Tugikodu  klientidega. 

Laupäeval, 02.04. enne lõunat Mõisavahe kodusse kohale jõudes, võeti meid külalislahkelt vastu ja pakuti pannkooki ja kohvi ning saime klientidega vestelda. Tundsime üksteist, sest  olin siin ise veel eelmisel aastal tööl tegevusjuhendajana. Peale vestlust tegevusjuhendaja Merikesega suundusime teise korterisse, kus suures elutoas sättisime lauad ja toolid nii ümber, et saime oma tööasjad sinna valmis panna. Kohale saabus 6 klienti, kes olid elevust täis, et kuidas me neid vahvaid  Peetsusid valmistame. Oli hea, et olime armsa Arieliga koos, sest kliendid vajasid kohati individuaalset juhendamist, mis võttis oma aja ning tuli ette näidata, kuidas õmmelda nööpi ninaks ja lõngaga suud Peetsule ette tikkida.. 

Kliendid olid kannatlikud ja saime kõikide Peetsud ühises koostöös valmis teha.

Peale seda uudistasime veel ka teiste valmistatud Peetsusid ning saime ka tagasisidet, kuidas sellisel viisil armastuse kasvama panemine meeldis:

Sirle: “Meeldis hästi töötuba ja tundsin ennast hästi." 

Sveta: “Mul läks hästi ja murupea tegemine võttis südamesse hästi ning tegin ilusti murupead ja siis läheb kodus ka hästi." 

Virge: "Tundsin väga rõõmu Peetsu tegemise ajal, aga mul annab veel õppida ja harjutada, sest ei ole varem teinud, aga olen tänulik, et te õpetasite meid ja mul oli nii hea meel, et täna külla tulite ja ootan teid jälle külla.” 

Roman: “Tegin esimest korda murupead ja varem pole seda teinud, aga tuletasin meelde, kui maal kasvas muru ja murupead tehti, aga praegu ei osanud nööpe õmmelda, aga oli siiski lõbus koos teha.” 

Janek: “Lõbus oli ja ise sain teha. Kui arvata, et ise saad teha, kui tunned, et teist kätt ei ole. Teise tegin Luunjasse, et sinna töölauale viia ja eks kõigil ole erinevat armastust ja tore oli ja mulle meeldis, et Rafaelaga sain kokku.” 

Merlyn: “Alguses oli tunne, et ei taha osaleda, aga siis oli lõbus." 

Hiljem andsid kliendid tagasisidet, kuidas Peetsude eest hoolitsemine läheb. Virge viis iga nädala alguses enda Peetsu kaasa Urvaste kooli, kus ta koolis käib ja kastis seal teda iga päev ning tõi tagasi nädala lõpus. Ka Roman oli hingega Peetsut iga päev kastmas. 

Kogesin, et sain edasi anda enda rõõmu ja armastust ka teistele läbi ühistegevuse  ja osaduse.

Tänan kõiki Mõisavahe kodu elanikke hingestatud ja südamliku ühise aja ja kokkusaamise eest koos midagi teha, et tingimusteta armastus südames ja hinges kasvama panna!  Tänan MA GISK koolijuhti armsat Ingliterapeut Maryat idee eest läbi viia Peetsude töötuba  ja teha  ka eeltööd MA GISK südamekuu tervise kampaania “SIIRAS RÕÕM LIIGUTAB SÜDANT” eelkampaaniat “Paneme armastuse kasvama"! 

Armastusega, MA GISK  erivajadustega inimeste sotsiaaltöö koordinaator Rafaela Kristerson

MAGDALENA

Armas Ingliterapeut Marya!

Märtsikuus tervitasime MA GISK hingeravikooliga kevadet just Peetsude valmistamisega Maa Vaimse Hierarhia Inglitelt suunatud aktsiooni käigus “Paneme armastuse kasvama!”. Sissejuhatuse sellesse aktsiooni viis läbi armas Hypatia, kes juhendas meie kooli liikmeid Peetsude valmistamisel. 

Minul oli sellel päeval tööpäev ja ma sain kohale tulla vana-eesti massaaži ajaks, mida armas Hypatia sellel päeval MTÜ KULLARATAS teenusena lisaks pakkus. Olin tema massaaži, mida ta Alar Krautmani Terviseakadeemias on õppinud, juba paar korda ka kogenud nii meie suvistes loodusravilaagrites kui ka consiliumis peale meeskonnakoosolekut. Massaaži kestvus oli 1,5 tundi. 

Töötan igapäevaselt kodushooldajana, mis on füüsiliselt ja vaimselt raske töö ning siis kulub massaaž igati marjaks ära. See, kuidas armsa Hypatia võlukäed mudivad ja temast läbi voolav avatari energia tervendab inimest, on lihtsalt võrratu tunne. Kõik lihasgrupid said läbi võetud  ning mõnusa muusika kestel ennast meeldiva energiaga laetud. Maast püsti tulles oli selline lendamise tunne ning väga mõnus oli kehas. Olen äärmiselt tänulik massaaži eest, mis mu kehale väga hästi ja teraapiliselt mõjus! 

Lisaks tundus mulle, et ma nägin peale massaaži välja nagu Peetsu, mis sai ka jäädvustatud armsa Rafaela poolt. 

Nagu MA GISK hingeravikooli seekordne kampaania “Paneme armastuse kasvama!” ütleb, siis armastuse kasvama panek inimhingede südames on tähtsaim saavutus Maa peal, sest see aitab meil uuesti Looja juurde jõuda ning taaskogeda harmooniat, rahu ja hingearengu tasemel edasi liikumist. Õppides elama armastuses on võimalik Elu maal ümber kujundada, milles elatakse kõrgema eetika ja hingeannete järgi.

Armsalt Hypatialt sain peale meie liikmetega läbi viidud töötuba koju kaasa kotiga saepuru ja mulla-muru seemneid. Plaan oli oma lastega samuti Peetsude tegemine läbi teha. 

Taaskasutus on samuti tänapäeval oluline ja Ingliterapeut Marya on sellele alati ka tähelepanu juhtinud ning mõned sukkpüksid, mida enam kanda ei saanud, läksidki käiku. 

Sättisime lauale paberid, et mulla ja saepuruga turvaliselt toimetada. Vanast sukast lõikasime igaüks endale vastava suurusega tüki, umbes 20 cm pikkuse ja hakkasime seda täitma. Kõigepealt panime mulla- ja muruseemnesegu valminud sukakotti. Edasi toppisime Peetsu keha saepuru täis.  See tehtud, sidusime suka teise otsa ka sõlme ja tegemisele tulid kõrvad ning nina.

Käsitööd tehes on väga mõnus omavahel suhelda ja me rääkisime ülestõusmispühadest ja inimlikkusest ning armastuse kasvatamisest endas nagu meie kampaania pealkirigi ütleb. 

Peetsude kehad said valmis ning kõrvad ja nina ka kenasti niidiga kokku tõmmatud. Edasi kinnitasime kuumaliimiga silmad pähe ja roosa  lõngaga traageldasime suu. 

Igaühel meist valmis omanäoline Peetsu. Mu poeg, armas Mihkel-Tibor, tegi kaks Peetsut ja ühele pani vildist habemetuti ning ütles, et see on Peetsude vanaisa. 

Teisele, teismelisele Peetsule pani ta suu asemel maski. 

Mina panin Peetsule pähe roosa lille ja mu tütar Anette õmbles roosa nina ning pani kõrvarõngad. 

Me leotasime Peetsusid korralikult kausis vee sees ja uskumatu, et meie Peetsud olid järgmisel päeval juba sellised. 

Pooleteise nädala pärast aga oli muru kasvanud juba päris pikaks. 

Lõpuks olid meie Peetsudel tihedad juuksed pähe kasvatanud. Tegime neile ka natuke ilulõikust  ja  asetasime  pähe šokolaadimunad, kui ülestõusmispühad käes olid. Peetsud seisid meil selliselt kodus laua peal mitu päeva. Nägid välja nagu linnupesad.  

Järgmises töötoas sain osaleda tandemis koos armsa Junoga, kes on igapäevaelus saviterapeut ja perepsühholoog. Sedakorda siis kaasasime ISTE projekti klienti käelistesse tegevustesse ja samas ka millegi loomisse ning armastuse kasvama panekusse. Peetsude eest tuleb hoolitseda ja igapäevaselt kasta ning see ongi see koht, kus saab näha enda hooldajaloomust. Igapäevatöös, ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpingute raames, olen kliendile tugiisik ja samal ajal ka juhendaja ning  õpilane, sest armas Juno minu mentorina jälgis ning juhtis kogu protsessi. 

Ma sain kogemusi  erivajadusega kliendi juhendamises ja suunamises, mille eest olen väga tänulik! Edasi sain juba ennast proovile panna suurema sihtgrupi ees, kelleks olid mu tütre klassikaaslased ja õpetaja. 

Armsa Ingliterapeut Marya suunamisel sai peetud kirjavahetust tütre klassijuhatajaga, kes oli nõus, et ma tulen Peetsude töötuba läbi viima koos oma mentoriga. Ühest küljest tegin erinevate sihtgruppide kaasamist Tartu Tervishoiu Kõrgkooli praktika raames ja teisest küljest MA GISK hingeravikooli raames. 

Minu arvates klappis meil armsa Junoga koostöö suurepäraselt. Koostööd ja meeskonnatööd oleme hingeravikoolis palju pidanud harjutama ning praktikas mitmeaastastes loodusravilaagrites ka rakendanud. 

Inglikoolile omaselt tegime enne armsa Junoga ka tugeva eeltöö ja olime kõik omavahel veel videokoosolekul hilisõhtul läbi arutanud, et kes mida kaasa võtab, kuidas me toome kooli saepuru ning kuidas me täpselt seal toimetame, et oleks hea ja turvaline tegutseda. Minul oli selline ärevus sees, sest olin koolis töötuba läbi viimas ja klassi ees esimest korda selliselt.  

Tundsin, kui tugevalt armas Juno mind toetas ja abistas ainuüksi oma kohaloluga ning samas ka rääkides klassiga ning hoides rahu ja tasakaalu. Klass oli äärmiselt rahulik ja meeldiv ning me saime kohe ka alustada peale enda tutvustamist. Mina rääkisin klassile Peetsu loomise protsessid läbi ja näitasin ka armsa Juno paari nädala tagust Peetsut, kelle pähe olid kasvanud juba päris pikad juuksed. 

 

Noored olid rahulikud ja kuulasid meie juttu ning kui olin Peetsu valmistamise õpetused ära rääkinud, siis jagasime sukad kätte ja alustasime loomist. Lapsed küsisid abi ja aitasid ning toetasid üksteist. Klassijuhataja oli suureks toeks ja abiks ning meil oli väga tore ning õpetlik ettevõtmine. 

Oli tõeline armastuses ja hoolivuses viibimine ning rõõmu ja hea tunde kogemine, mis on üks eesmärkidest selles tegevuses.

Koolis valmis õpilastel koos klassijuhatajaga kümme rõõmsat Peetsut ning neid tehti suure hoolega. 

Klassijuhataja oli valmis nende eest hoolitsema nädalavahetusel, neid ka leotama ning kooli tagasi tooma, et edaspidi õpilased juba ise hoolt kannaksid, iga päev neid vette kastes, mis neil ka väga hästi õnnestus. 

Mõne aja pärast tõi tütar mulle pildid, kus Peetsudel olid juuksed juba peas. 

Armastus hakkas kasvama ja mina olen tänulik tandemikaaslasele Junole ja tütre klassile ning klassijuhatajale! 

Kuna ka Tervishoiu Kõrgkoolis oli tarvis viia läbi erivajadustega inimeste kaasamise töötuba, siis pakkusin samuti välja Peetsude tegemise, mida tandemikaaslase Aunega koos tegime. Meile anti piiratud aeg, umbes 1,5 tundi  ja umbkaudne inimeste arv, keda tuli kokku 12 ning üks tugiisik. 

Me pidime minema teatud kindlaks kellaajaks, saama hakkama olemasolevas ruumis, panema valmis asjad ja jõudma ka kõik ära koristada, kui töötuba läbi on. Küll oli hea kogeda, kuidas MA GISK hingeravikooli treening kannab ja laseb mul olla nendes olukordades äärmiselt rahulik ning saada  tegemistega hakkama.  

Me saime ka siin armastuse kasvama panna ning toredad ja rõõmsameelsed erivajadustega inimesed said samuti kogeda Peetsu valmistamisest häid tundeid. Peetsude eest lubati kenasti hoolt kanda. 

Kokkuvõtteks saan öelda, et mul on väga hea meel, et ma sain nii mitmekülgse praktika läbi viia erinevate sihtgruppidega, keda saime tandemis juhtida. 

Olen tänulik Maa Vaimse Hierarhia Inglitele koos Ingliterapeut Maryaga, õpetajatele, tandemiliikmetele ja noortele ning lastele, kes osalesid! 

Armastus sai kasvama pandud ning hooldajaloomust arendatud paljude seas. 

Aitäh, armas Ingliterapeut Marya!  

Armastusega, MA GISK  aktiivtegevuste  tugispetsialist - tegevusjuhendaja Magdalena Kalev