kolmapäev, 30. juuni 2021

JUNO KEVAD-SUVISED MAITSEELAMUSED


Armas lugeja!


Esimest rabarberimaiust saab tavaliselt peenrast näpistada juba emadepäevaks. Kord, kui olin aias muru niitmas, tuli minu juurde naabrimees ja ütles, et kui on rabarberi soovi, siis võib seda nende maja elanike hoovist võtta ning jätsin selle endale meelde, sest süüa saab nii rabarberivarsi kui ka kasutada neid erinevates küpsetistes. Minu jaoks oli aga uudis see, et rabarberilehtedest on võimalik teha ka suppi. Kui me hiljutiseks MA GISK kogunemiseks valmistusime, siis pakkus armas Ingliterapeut Marya, et võiksime teha just suppi rabarberi lehtedest, mida mina ei olnud varasemalt kunagi söönud ega ka ise teinud. Seega esimene katsetus oli koostöös armsa Diankaga, aga kuna pidin kokkusaamisel ka muudele tegevustele pühenduma, siis terve supiteo juures olla ei saanud. Seega otsustasin, et võtan selle ette nüüd enda kodus, sest rabarberid on olemas ning kõik muu vajalik on võimalik ka juurde osta. Kruubid, mida kokkusaamisel kasutasime ja mille ettevalmistamine võtab aega, asendasin sel korral riisiga ja hiljem suppi maitstes tundus, et sobib ka niimoodi. Sellisel viisil on olemas supist variant, mis on lihtsamalt ja kiiremini valmistatav.



RABARBERILEHESUPP


Koostisosad

1 kuni 1.5 l vett

150 g odrakruupe või riisi

200 g suitsutatud liha, suitsusinki

1 peenestatud sibul

rabarberilehti

1 - 2 puljongikuubikut

3 - 4  kartulit vastavalt soovile

suhkrut

soola


Serveerimiseks

keedetud muna

hapukoort

värsket hakitud peterselli, tilli, murulauku





Mina panin esimesena keema riisi, sest see võtab vähemalt 20 minutit aega. Päris lõpuni ma riisi ei keetnud, et supi sisse pannes ning keema lastes ei läheks see liiga pudedaks.





Seejärel asusin suitsusinki hakkima ning praadisin selle koos sibulaga ära. Panin keema ka suure potitäie vee, kuhu lisasin 2 puljongikuubikut. Esialgu panin vaid ühe, aga kuna tundus, et sellest jääb väheks, siis lisasin ka teise. See on kindlasti maitse küsimus ning suppi on võimalik teha ka ilma puljongikuubikuta.







Seejärel koorisin kartulid ja tükeldasin ning lisasin keevasse vette. Samal ajal pesin ja hakkasin ära ka rabarberilehed. Kuigi rabarberilehti on hea ka enne tükeldamist kupatada, siis mina seda ei teinud. Lõikasin rabarberilehed parajateks ribadeks ning kui supp oli üldjoontes valmis, siis lisasin need lihtsalt supi sisse ja lasin õrnalt keema. Tugevalt keema lasta ei ole siis enam hea, sest rabarberilehed lähevad kiiresti pehmeks ja võivad seeläbi muutuda liiga pehmeks. 






Serveerimiseks keetsin ka 3 muna, mille hiljem tükeldasin ja lisasin juurde murulauku ning soola. Seda oli võimalik lisada supi peale.




Kutsusin ka armsa majanaabri Dianka õhtusöögile. Katsime koos hoovis laua ja saime üheskoos minu armsa pojaga maitsta esmakordselt minu poolt valminud rabarberilehe suppi. Kuna olen lähikuudel kolimas Tartusse, siis tõenäoliselt oli see üks viimaseid selliseid ühiseid söömaaegu meie Viljandi väga armsaks saanud kodus.








Supp maitses hästi ja seda kinnitasid ka armas Dianka ning minu poeg Oskar Robin, seega julgen kõigile selle katsetamist soovitada. Värvikontrastiks võib juurde lisada näiteks porgandit, mida mina sel korral ei teinud. Rabarberivartest saab teadupärast erinevaid maitsvaid magustoite teha ja sellest kirjutasid enda lugudes ka armas Hypatia ning Magdalena. Meil oli sel õhtusöögil magusaks ampsuks aga lihtne ja nostalgiline rabarber koos suhkruga. Lõikasin rabarberi väikesteks tükkideks ning raputasin teisele taldrikule pruuni suhkrut. Sellest maiusest meile kõigile piisas.





Eelneval pildil on minu pojal käes maasikas, mis on kasvanud meie enda koduaia istutuskastis. Need said armsa Diankaga koostöös eelmisel aastal istutatud ja just tänavu kannavad need väga head vilja. Maasikad on suured ja ka magusad. Kasutasin neid nii kohupiimapannkookide peale panemiseks kui ka lihtsa kamajoogi tegemiseks ning nendest kirjutan juba järgmisena. 


KOHUPIIMAPANNKOOGID MAASIKATEGA 

Minu pojal on peagi saabumas sünnipäev ja tähistasime seda vaikset viisi sünnipäevale eelnenud nädalavahetusel. Otsustasin talle sünnipäevakoogiks teha midagi varasemast teistmoodi, küpsetades kohupiimaga täidetud pannkoogid.



Koostisosad 

2-3 muna 

0,5 l piima 

300 g teralist kohupiima

jahu 

vanillimaitselist kohupiimakreemi 

suhkrut 

veidi soola 

maasikaid 


Valmistamine 

Pannkooke valmistasin kõige tavalisema retsepti järgi, ehk siis kasutades muna, piima ja nisujahu. Selle retsepti puhul oli lihtsalt veel üheks koostisaineks teraline kohupiim, mille lisasin taignale juurde. Minul on kombeks enne muna hästi vahtu klopsida, sest siis tulevad pannkoogid õhulised. Kohupiima lisades aga nende konsistents kindlasti muutub. Varasemalt olen selliselt pannkooke teinud ka näiteks banaanitükkidega, mis annab juurde huvitava nüansi. Koogi tegin 3-kihilise ja iga kihi vahele panin veel natukene kohupiimakreemi. Peale kaunistuseks ja maitseks maasikaid. Lapse jaoks eraldi keskele veel ka väikese šokolaadisilma.






Laps oli sellise koogi üle ühekorraga nii üllatunud kui ka rõõmus ning hiljem ka tänulik. Koogil oli küll vaid üks küünal, kuid kuna pannkoogid on ringikujulised, mis meenutavad ka nulli siis tegin lapsele ka veidi nalja, et nii ju tulebki 10 kokku. Ta oli sellega nõus ja muigas omaette südamlikult. Poeg ütles, et nüüd on ta nagu kass Findus raamatust “Pettson ja Findus”, sest tema söövat ka pannkooke mitmekihiliselt.


LIHTNE KAMAJOOK MAASIKATE JA PIPARMÜNDIGA 

Koostisosad

kamajajahu (nii palju, kui koguse jaoks on vaja) 

keefiri 

maasikaid 

piparmündilehti 

mett või suhkrut 


Valmistamine 

Valasin keefiri 200 ml klaasi, aga seda saab teha ka suuremasse anumasse. Lusikaga segades lisasin juurde kama. Kui kama ja keefiri segu oli valmis, siis panin juurde ka mett vastavalt maitsele. Seejärel tükeldasin maasikad, puistasin need sisse ja segasin ning hiljem panin suuremad tükid ka joogi peale koos piparmündilehtedega. Kama on hea jook just seetõttu, et see täidab mõneks ajaks ka kõhtu, mistõttu on hea näljakustutaja. Nagu pildilt näha, siis joogi vastu tundis huvi ka minu armas kass Galaxy.







Head isu ja katsetamist kõigile! 

Tänan armsat Ingliterapeut Marya idee algatamise eest! Tänud ka armsatele meeskonnakaaslastele endi kogemuste jagamise eest, mida kindlasti ka ise järgi proovin teha. 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EM õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre

pühapäev, 27. juuni 2021

MATERSI KEVAD - SUVISEID KATSETUSI

 



Armas lugeja! 

Kevad saab ühtäkki suurema hoo sisse, kui vahel juba märtsikuus on õues 4-6 soojakraadi ja kasel mahlad jooksma hakkavad.

KASEMAHL

Miks just kasemahl, sest olen mitu kaske ise istutanud endisesse koduaeda ja seal juba varem kasvanud kaskedelt kevadeti mahla kogunud. On teada, et looduslik puumahl on ka kevade esimene värske saadus, mis aitab üle saada väsimusest ja stressist. Sellel aastal sain kasemahla maitsta armsa poja juures olles, kes oli väljaspool aeda ühele vanemale kasele paraja augu puurinud ning sellele puidust tila paigutanud, kust siis mahl 3-liitrilisse purki voolas.  

See kahe tüvega puu, mis aastaid tagasi aeda  sai istutatud, kasvab jõudsasti ning nende lähedusest kujunes mitmete meie lemmikloomade viimne puhkepaik.

Siin aga väljaspool aeda olevalt vanemalt puult mahla kogumine. Oleme varem mahla kogunud ka lõigatud kaseoksast, kuhu sidusime külge kergema plastmassist pudeli. Mahla jookseb vahel väga ohtrasti ning ei jõua kohe kõike ära tarvitada. Seetõttu oleme mahla säilituskottidega ka sügavkülma pannud.




KASK LOHUTAB, PUHASTAB JA RAVITSEB.

Üks kask meil kasvas õues, 

just maja ukse ees. 

Ta oli lapsepõlves

mu armas seltsimees. 

Ta andis vilu varju, 

ta mahl mind kosutas, 

ta kohin sagedasti 

mu südant jahutas. … 

(L.Koidula tõlkeluuletus)



Kasemahlale võib juurde lisada maitseks sidrunit, piparmündilehte või mida iganes keegi soovib, ka rosinaid. Mina lisasin enda mahlale nurmenuku õisikuid ja sidrunmelissi lehti. Siin ei ole otsest retsepti anda, see jääb kasemahla jooja enda valida.


KASELEHE TEE


Olen korjanud enne jaanipäeva ka kaselehti, millest saab keeta hea maitsega teed. Sinna juurde võib, nii nagu kasemahlalegi, vastavalt maitsele lisada erinevaid maitsetaimi. Minu valmistatud kaselehe tee sai maitsestatud sidruniga.


Vanarahva aastaring on olnud seotud ikka kasega: kevadel koguti kasemahla, suvistepühadeks ja jaanipäevaks toodi  kased tuppa ning enne jaanikule minekut tuli värske kasevihaga saunas käia. Nii on ka meil ikka toimitud, et enne jaanipäeva tuli kasevihtasid tegemas käia, et sellega ennast saunas puhtaks vihelda.



KASEVIHT

Saunas vihtlemine vabastab pingetest, kiirendab ainevahetust ja vereringet ning teeb naha pehmeks ja puhtaks. Leiliruumis olevat võimalik kõik halvad asjad endast välja hingata: sisse hingates mõtled haigusele või halvale ning välja hingates saadki sellest vabaks.  Nii puhastub lisaks ihule ka hing. Kaseviha leil paneb sauna ka imeliselt lõhnama.

KORTSLEHT

Olen alati imetlenud seda tagasihoidlikku, kuid omanäolist kortsulist lehekest, mille abil saab näiteks peatada verejooksu ja ravida halvasti paranevaid haavu. 

Kortslehe teed juuakse külmetushaiguste, neeru- ja põiehaiguste korral.

Kortslehe varjulises kohas kasvanud noortest lehtedest saab kevadel huvitava vitamiinirikka ja turgutava salati, kui nendele juurde lisada veel naadilehti ja miks ka mitte võililleõisi.

Eesti rahvapärimused seostavad kortslehte igavese noorusega.
Pildid kortslehest said tehtud meile tuntud kohas Pangodis:



Minu mõte oli teha kortslehe salatit. Siinjuures mul otsest retsepti välja tuua ei ole, sest käisin lihtsalt armsa poja juures paisjärve ääres ja vaatasin, et millistest seal kasvavatest taimedest oleks võimalik prooviks salatit teha. Leidsingi mõned väikesed kortslehed. Maitsesin neid esmalt, sest polnud seda varem teinud, et teada saada, mis nendele salatisse juurde võiks lisada. Ei olnud erilist maitset ja kuna leidsin niidetud alalt noori naadilehti, korjasin neid ning muru peal kasvavaid ristikheina lehti koos õitega. Ka lavendli õisi korjasin juurde, kuid neid salatisse siiski ei pannud. Kodus oli sügavkülmas olemas ka karulauku, mida arvasin salatisse sobivat. Peenestasin kõik koostisosad, lisasin oliiviõli, soola, suhkrut  ja veel pigistasin sinna juurde sidrunimahla. Mõtlesin küll ka sellele, et võib-olla oleksin pidanud taimed kergelt ära praadima, aga see katsetamine jääb järgmiseks korraks. Taldrikule asetasin eelnevalt valmis tehtud  mulgipudru, lillkapsa, salatilehed, mille olin kaasa toonud armsa lapselapsega koos pikeeritud ja maha istutatud taimedest kasvuhoones ning kaunistasin tilli, paprikalõikude ja jõhvikatega. Kõrvale jõin kaselehe teed sidruniga. 

Head isu!

Siin valminud toit:

VÕILILL - VÕIMAS ORGANISMI PUHASTAJA JA  STIMULEERIJA. 

Võilill on väekas tervendaja ning teda nimetatakse ka organismi jääkainetest ja negatiivsest energiast puhastava toime tõttu lausa elu eliksiiriks. Samuti ületab võilill oma toitainete rikkuse poolest ükskõik missugust aedvilja.  Võilillel süüakse kõiki osi - õisi, varsi, lehti, juuri ning on väärtuslik meetaim.

PRAETUD/FRITITUD VÕILILLEÕIED

Taigen:

Valmista taigen, mida võid proovida valmistada nii riisi-, tatra-, nisu-, maisi- või odrajahuga. Sellest kogusest piisab ca 2 pannitäie valmistamiseks, õite suurusest olenevalt ca 20 õit. 

  • 1 muna

  • 1 spl võid

  • 3 spl jahu

  • 1 tl heledat sojakastet või maitse järgi soola. 

  • vesi

Valmistamine:

Sega koostisained. Vett sõltuvalt jahu tüübist, kuni pool klaasi. Hea on katsetada alguses paksema taignaga ning seejärel veel lisades, kuni on sobiv konsistents. Kui õiel on putukaid, siis loputa neid veega ja nõruta. Lõika õitelt roheline tups nii, et õied laiali ei laguneks - see vajab harjutamist. Aseta õied siledale alusele, õisik allapoole nii, et need oleks kenasti sõõrid, nagu väikesed päikesed. Kasta taignasse ja prae kuumal pannil kiirelt mõlemalt poolt või friti fritüüris - valmivad väga kiirelt! Ilusama tulemuse saab pannil, kuna sinna saad neid kenasti sättida, et õied jääks ilusti kenasti sõõrjalt.

Soov oli valmistada see huvitav toit, kuid midagi pole parata, selle tegemiseks jäin hiljaks, sest võililled olid esimese õitsemise lõpetanud, ning suure ja mitmepäevase otsimise järel leidsin vaid mõne üksiku õitseva võilille ja needki olid sellised nõrgakesed. Mõtlesin, et teen siiski proovi, et kuidas välja tuleb ja kui maitsev selline võililleõis olla võib. Nii, et ei saanud ka siin järgida retsepti ja kolm pisikest õit mul ainult oligi, mida mõtlesin siis muna ja jahuga praadida. Kastsin nad järgemööda muna ja jahu sisse ja panin pannile, jättes varred seekord pikemalt välja ulatuma, et neid hea küljes leida oleks. Vaatasin, et praevad kiiresti ja kuna mul oli lahtiklopitud muna kausis, siis lisasin ka selle sinna juurde. Maitsestasin soola, pipra ja värske tilliga ning asetasin taldrikule. Kaunistasin tomatilõikudega. Ka nii sai proovida, kuidas maitsevad praetud võililleõied. Mulle väga maitses. Kui nüüd võililled alustavad uuesti õitsemist, siis proovin toodud retsepti järgi seda uuesti valmistada. 




Niipalju veel võilillest, et ta on lootuse, suve ja lapsepõlve sümboliks. Usutakse, et võilille südamik aitab leida vastuse küsimusele või toob lihtsalt edu. Puhudes seemned tuulde, viivad need sinu armastust ja kiindumust kallimale ja täidavad salajased südamesoovid. Seemnete täielik ärapuhumine tähendab seejuures, et sinu soov läheb täide. Noortele naistele pidi puhumisel allesjäänud seemnete arv ennustama tulevikus saadavate laste arvu.


Võilillega seoses meenus veel armas lapsepõlvelaul, mida ka teiega jagada soovin:

Võilill - Ellen Niit https://www.laulud.ee/laul/voilill-619.aspx#video 

Kollased juuksed, rohekas kleidike,

lühike veidike, rohekas kleidike.

Ära nüüd mu akna alt kusagile keksi!

Ära nüüd mu akna alt kusagile eksi!

Rõõmus ja kraps, võilillelaps.


Olen tänulik rikkalikule loodusele, mis meid ümbritseb ja enda ande meiega jagab!

Tänan armsaid meeskonnakaaslasi huvitavate retseptikogumite eest!
Tänan armsat Ingliterapeut Maryat meid sellele ülesandele juhatamast! 

Armastusega,  MA GISK 2. kobara liige, AB õppur, tegevusjuhendaja Maters alias Maret Raudsepp 


neljapäev, 24. juuni 2021

MAGDALENA KEVADISED HÕRGUTISED





Armas lugeja!

Kevadel tärkavad igasugused huvitavad taimed nii looduses kui ka aias. Paljud neist sobivad meie toidulauale ja on suurepärased maitseelamused. 


Ühed esimesed kevadekuulutajad on kuusevõrsed. Lapsena olen neid ikka kevadeti suhu pistnud, aga sellel aastal proovisin ka kuusevõrse siirupit. Kõige parem on kuusevõrseid korjata maikuus, kui võrsed on umbes 3-5 cm pikkused.

Mulle väga meeldib retseptidesse lisada midagi enda poolt juurde ja katsetada maitseelamusi. 

 

Kuusevõrsesiirup. Retsept. 

1,5 l kuusevõrseid 

200 g pruuni suhkrut 


Mina panin kuusevõrsed purki ja selle koguse suhkrut ning lasin paar nädalat seista. Mulle meeldib, kui suhkru kogus on väike, siis tuleb kuusevõrse maitse tugevalt esile. Erinevates retseptides on see erinev, minu omas siis selline. 

Pärast kahte nädalat kurnad ainult kuusevõrse vedeliku teise nõusse ja olengi hoidnud külmkapis. On väga hea köharohi ja c vitamiini allikas.



Huvitava tootena avastasin eelmisel aastal rabarberi kreemi. See sobib minu arvates nii grillliha kõrvale kui ka lihtsalt pannkoogi peale. Mina lisasin oma retsepti veel kardemoni ühe teelusikatäie. Tõeliselt hea maitse andis juurde. Soovitan. :) 

Rabarberi kreem. Retsept.

Koostisosad

  • 200 g Rabarber

  • 0.5 dl Vesi

  • 3 tk L-suurus munakollane

  • 1 dl Moosisuhkur

  • 1 spl Maisitärklis

  • 75 g Või

  • Valmistamine

  • 3dl

  • 1. Pese ja tükelda rabarber, tõsta potti. Lisa vesi, suhkur ja keeda pehmeks, umbes 5 minutit. Püreesta sauseguriga ja lase jahtuda. Vispelda munakollased suhkru ja maisitärklisega, sega jahtunud rabarberisegusse.

  • 2. Tõsta pott tagasi pliidile ja kuumuta pidevalt segades keemiseni, tõsta kõrvale ja sega käsivispliga veel umbes 2 minutit. Lõika või kuubikuteks ja sega kuuma kreemi sisse. Lase jahtuda külmkapikülmaks.



Meie pere ootamatu lemmik on ka naat. Ma arvan, et enamus inimesi teab, et naati kasvab mühinal pea igal pool. Miks mitte proovida sellest teha hõrgutav pirukas. 

Viimasel MA GISK talgujärgsel meie koolilõpu pidupäeval valmistasin ka naadipiruka.


Naadipirukas. Retsept. 


Tainas:

200 g võid

200 g hapukoort

350 g nisujahu

noaotsatäis soola

Taina valmistamiseks sulata või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sõtku ühtlaseks, pane kuni pooleks tunniks külmkappi tahenema. 

Rulli välja, aseta pool tainast väiksema ahjuplaadi peale.

Mina muutsin retseptis nisujahu kaerajahuks.  Kaerajahu küll ei jää nii hästi siduvaks, on väga pude, aga väga maitsev. Soovi korral saab mõlemat varianti proovida.  




Täidis:

1 sl õli

100-200 g noort naati

100 g sibulat

300-400 g kodujuustu või fetajuustu

1 muna

1 tl kuivatatud punet

soola ja musta pipart




Pool tainast valasin vormi. Minul oli selline auguga vorm kodus. Võib olla igasugune vorm, kus saab küpsetada.



Täidise valmistamiseks pese ja nõruta noored naadilehed hoolega. Kuumuta kuival praepannil läbi, kuni lehed on "närtsinud", siis loputa kiiresti külma vee all, suru hästi kuivaks ja haki väiksemaks.

Kuumuta pannil õli, lisa hakitud sibul ning prae tasasel tulel 10 minutit, kuni sibul on pehmenenud. Lisa tükeldatud naadilehed, kodujuust, pune, sool ja pipar, viimasena sega hulka muna (jäta veidi muna piruka määrimiseks).

Tõsta täidis tainale ja kata ülejäänud tainaga. Suru servad kokku, pintselda pealt lahtiklopitud munaga, tee kahvliga mõned torked sisse.

Küpseta 200kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni pirukas on pealt kuldne.


Ahjus küpsedes on terve tuba head naadipiruka aroomi täis. Tõeliselt maitsev. 

Kuna koogile tuli koogivormi tõttu keskele auk, siis sobisid sinna väga hästi värsked naadid ja ristikheina tutitid koos väikese isetehtud vaasiga. 

Soovitan katsetada kevadisi maitseid. Need on vitamiinirikkad ja tõeliselt maitsvad elamused. 


Meie pere lapsed arvasid alguses, et ei tea, kas see naadipirukas ikka on maitsev, aga proovides tunnistasid, et sobib süüa ja on imehea aroomiga. 

 
Siin pole muud soovida, kui Head isu!  Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, AB õppur, kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija Magdalena Kalev