Armas blogi lugeja!
Suvi on möödas ning hea meel on nüüd meenutada ka meie viimast, 3-päevast laagritsüklit, mis toimus 13.-15. augustil Pangodis ning kandis eelmise laagriga ühtivat projektijärgset nimetust “Ellujäämisõpetused Juhanilt Jukule” alapealkirjaga “Hoia seesmist ja välist tasakaalu ning mõista looduse märke.”
Projekti nimekirjas olev viimane laager oli paljuski mõeldud veel pooleli jäänud objektide ja tegevuste lõpetamisele. Olime tasapisi jätkanud nende töödega ka kahel laagri vahelisel ajal ning edenes vastavalt sellele, kuidas kellegi vaba aeg seda teha võimaldas. Saime aeg-ajalt käia täiustamas veevõtukoha purret, millest lõpptulemusena sai tugev, kandev ja kena ehitis, seda kõigi meie ühisel toel. Samuti valmis maja köögiterassile nagu imeväel kaubaalustest diivan, millele istumiseks leidis armas maja perenaine kenad pehmed padjad, kus oli hommikukohvi kõrval hea päevalplaane pidada ja omavahelisi jutte rääkida.
Armsate treenerite poolt olin saanud ülesandeks teha diivani kõrval olevale nimepuule värskendust, mis tähendas seda, et varem põletusaparaadiga puule põletatud nimed tuli seekord terava noaga üle lõigata ja seejärel markeriga kinnistada. Seekord oli see laagris olnud noorte jaoks üheks ellujäämisõpetuse proovikiviks. Olin selle tegevuse juures ja nägin, kuidas kõik noormehed, olenemata vanusest, olid noa käsitsemises üpriski osavad ning neile see tegevus pakkus suurt huvi.
Viimase laagri jaoks ettevalmistusi tehes tuli mingil hetkel taevaste poolt suunamine teha laagri territooriumil kasvavate kenade kaskede vahele taimevaip. See mõte oli juba varem ennast ilmutanud, kuid nüüd ilmselgelt oli selleks õige aeg ja koht leitud. Vastav nöör alusraami punumiseks oli samuti juba olemas ning eeltöö, ehk siis raamistik taimevaiba jaoks saigi tehtud, kuhu igaüks andis laagris oleku ajal enda panuse selle valmimiseks. See oli loominguline tegevus ning seda kõrvalt jälgides ja vahel ka kaasa aidates, oli huvitav kogeda, kuidas keegi seda teeb, kes on keskendunud ja huviga asja juures ja kes punuks mõne taimevarre lihtsalt kiiruga ära ja ongi tehtud. Kõik me oleme erinevad. Vaip aga oli omaette vaatamisväärsus, millesse sai iga laagris olija panna osakese enda energiast. Olen selle tulemuse üle rahul ja õnnelik.
MA GISK hingeravikool on juba 5 aastat järjest korraldanud suvel loodusravilaagreid, enamuses koos oma pere lastega. Need laagrid on meid kõiki palju arendanud ja aidanud loodusega suuremat lähedust leida. Armsa Ingliterapeut Marya eriilmeliste ideede ja suunamiste kaudu oleme ette võtnud mitmeid õpetlikke väljasõite ja läbinud matkaradu, mille tutvustamise laagrilistele oleme saanud enda peale võtta ning vajamineva materjali kokku koguda. Nii olin ka mina saanud ülesandeks hakata tähelepanelikumalt kuulama lindude laulu ja leidma seose laulu esitaja ja viisi vahel. Niisama lihtne see ülesanne ei olnud ja sain aru, et selline tegevus vajab palju aega ja pikemaajalist tegelemist, aga seda saab küll ka igal ajal ja igal pool väljas liikudes täiustada ning võin öelda, et olen nüüd ka palju “terasema kuulmisega” nii linde kui ka nende laule tähele panema. Kiidjärve matkarajal oli minu ülesandeks tutvustada Ahja jõe ümbruses olevaid haruldasemaid linnuliike, nagu jäälind ja vesipapp, aga ka selle ümbruse metsades elutsevaid loomaliike. Mulle väga meeldis metsas käia ja sealse elustikuga tutvuda ning kui on teada, mida ka teistega jagada, siis on rõõm kohe mitmekordne. Roiupalu matkarajal kogetut saime üle korrata ka meile juba loodusravilaagritest tuttaval Pangodi matkarajal. Oli ka hästi tore teadmine, et noortele oli tuttav linnulaulu äpp “Siuts”, millega püüti kinni ühe linnu laul ning hakati seda kohe ka tuvastama.Tulemuse osas veel õiget lindu ei tuvastatud, aga peamine, et osatakse vajadusel seda kasutada. Meil olid metsarajal liikumiseks koos armsate Metsamemme ja Ajaingliga olemas ka toredad vilditud mütsid, mis värvi poolest hästi meie rollidega sobituvad. Vilditud mütsid on meie hingeravikooli kõigil liikmetel küll ka olemas ja armas Rafaela oli sellel korral avastanud enda jaoks Vetevanana rolli, mis on temale hästi omane, sest armastab käia hommikul vara ujumas ning tunneb ennast vee läheduses hästi koduselt.
Projektiga seoses tooksin veel välja minu poolt juhendatud origami-kurgede voltimise töötoa, mis toimus maikuus Tartu Anne Noortekeskuses. Sellel üritusel, pärast päästeautoga tutvumist, väikese esmaabikursuse läbimist, ellujäämiseks vajaliku varustusega tutvumist ja armsa Juno poolt läbiviidava mõttearenduse järel, saime asuda rahu ja armastust loovate mõtetega värvilistest paberitest kurgi voltima. Valminud kure sai igaüks endaga koju kaasa võtta, millele oli lisandunud ühises voltimistöö käigus võimendunud tervist, rahu ja armastust kandev energia.
Nende eelnevate, minu poolt läbi viidavate või osalusega tegevustega, sain enda arust kenasti hakkama. Millega aga rahule ei saanud jääda, oli viimasel laagripäeval toimunud paelte sidumise töötoaga. Juulikuises laagris armsa Mihkel-Tibori ja tema ema Magdalena läbi viidud uudsete paelte sidumise töötoa lõppedes logiraamatusse tehtud joonised kohe hästi välja ei tulnud ning seejärel sain mina ülesandeks teha enne viimast laagrit uued paelte sidumise joonised. Seda selleks, et oleks vajadusel võimalik sidumine meelde tuletada ja enda ketsidele peale punuda. Olin teinud töötoa läbiviimise eel vea, et ei mõelnud olukorda täpsemalt läbi ja tegin vaid ühe variandi mõlemast sidumise viisist. Sellest aga jäi 8 lapse jaoks väheseks, sest enam-vähem kõik soovisid korraga hakata endale joonist tegema. Siin olen tänulik armsale Junole, kes tuli mõttele just enne laagrit tööle saadud uue printeriga need joonised paljundada ja seda siis juba iga lapse jaoks eraldi. Sellega olukord sai küll lahenduse, aga minule jäi teadmine, et olin saapapaelte sidumise töötoaga läbi kukkunud. Mõistan, et asjata pole meie kooli logolauseks kinnitatud: MÕTE LOEB! Seekord jäi mul enne töötoa läbi viimist kõigele täpsemalt läbi mõtlemata, mistõttu tekitas see laagrilistes suurt segadust ja pahameelt. Loodan, et niisugune olukord enam ei kordu.
Koostöös armsa Hypatiaga valminud videos tutvustan armsate inglite suunamisi järgides ning enda andest lähtuvalt kooli sümboolikaga seonduvat. Materjal on üles võetud kahe laagri vahelisel ajal toimunud ettevalmistustööde käigus Pangodis. Tänan siinjuures armsat inglikooli uusliiget, Rafaelat, kes tundis huvi meie hingeravikooli tegemiste vastu ning esitas sellekohaseid küsimusi. Suur tänu armsale Hypatiale koostöö eest video loomisel!
Olen tänulik kõigile projektist osavõtjatele, armsatele meeskonnakaaslastele meeldiva koostöö eest ning meie Inglikooli Vaimsele juhile, armsale Ingliterapeut Maryale, meid alati ideedega rikastamast ja juhtimast!
Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, LIP õppur, praktiline tegevusjuht Ariel Raudsepp