Armas lugeja!
MA GISK hingeravikooli arendusjuhil, armsal Ingliterapeut Maryal oli juba Viljandi
kliiniku perioodist mõtteks olnud tuunida inglikooli loodusalale sissepääsu tähistama
asuv inglitiibadega uks. Ideele andis hoogu juurde üks Võrus nähtud uks, mis oli
ilmselt ühe kaupluse sissepääsu dekoratsiooniks.
Aastaid tagasi, mil pilt Võru ukse juures üles on võetud, on armas Ingliterapeut
Marya selle juurde kirjutanud järgmised sõnad “Sel on oma plaan ja avanemise
saamislugu ning iga kord, mil üks uks sulgub, avaneb teine, julge otsustusvõime
jaoks kõrgemale platvormile edasiviiv ja madala hirmu energiatest väljaulatuvam.
Tänasega, anno 27.07.2023 olen ühistervenduse tegelikule terapeuditeele astumas
ning see illustreeriv foto uue profiili tunnusena pole juhusest kantud, vaid vibreeris
ideena aastaid meie hingeravikooli ja elusaatuse tagataustal, kuni hiljutisel suvisel
suvepäeval Võrus perega jalutades see ammu kusagil pildil nähtud majasein
ootamatult end ilmutas ning oleks arhailisest inglimaailmast pärit majaseinale just
meie jaoks püsti nihutatud, et “saa see jäädvustus ja TERE TULEMAST, MAAILM!
sõnumi ELUPILT just selliselt, ilma ilustamata kujul ja mõranenud uksealuse pinnal
seistes, sest lõpptulemusena loeb see, kes sa oled ilma kaunite riiete, lisabutafooria
ja ilmselgelt kopsaka tengelpungata ja see, mis missiooni sa Maa peal elades
omad.”

See on ka sinuga nii ja Sinugi ellu anti plaane oma eluteel jalgele jääda ning aina
edasi liikuda, kuid mitte iial ei ole õige mõelda, et kõik jääb igaveseks samamoodi ja
et igasse plaani on vaid raskused peidetud. Raskus on iseloomu treening ja
raskused on tihti vaid oma mõtlemise viis ja elukäigu tunnetuse varimeelsus. Kui
sellest kindlalt ja tagasilanguseta inglijuhatuse abil läbi minna, mis viib elud uude
loomisranda, siis ei saa ka hing kahjustatud ja senine utoopia on pigem uus reaalsus
kui fantaasia väljamõeldis. Me loome kooli, mis just seda õpetab ja annab võimaluse
asuda maise elu taevalikku karjääriplaani järk-järgult üha kindlamalt ja oluliselt
jumalikumalt ellu viima. TÕUSE, SINAGI SUUDAD! Armastusega, Ingliterapeut
Marya.”

Suve alguses, aastal 2026, hakkas kaua oodatud mõte Looja tahtel idanema.
Ingliterapeut Maryale näidati kuulutust, kus oli ära anda siseuks, millele tuli vaid
järele minna.
Uks asus linnast väljas, Tabivere teel, mis jääb meie hingeravikooli ühe liikme
kodutee äärde, kust uks peagi meie angletoriumi kohale sai toimetatud.
Uks jäi esialgu teostuse algust ootama Marya Angletoriumi teraapiakodu
arendusjuhi, armsa Ingliterapeut Marya ruumi, et leida õige viis ja aeg selle
tuunimiseks.
Armsal Ingliterapeut Maryal oli ukse kujundamiseks olemas oma nägemus ning mina
kui praktilise käsitöö kobara juhtliige ja mööbli tuunimisega tegeleja ja ka juhendaja,
sain nüüd nende ideed teoks tegema hakata.
Kõigepealt tegin ukse peale kriidiga visandi, et välja selgitada, kas meie mõtted
selles osas ka ühtivad.
Kavandatud tiibade kuju sobis. Selle järel tuli mõte kriidiga ukse keskmisele osale
sõna “Tervist!”, kirjutada, mis sai samuti heakskiidu osaliseks.
Samal päeval katsin tiivad ka valge värviga
ning põletasin põletusaparaadiga puidule sõnad : “Tervist!”

Selleks korraks jäi uks teraapiakodu Töölabori ruumi ootele, et siis võimaluse korral
see transportida Pangodisse, MA suvekooli alale ja jätkata juba seal ukse edasise
tuunimisega ning leida talle seal ka õige koht.
Plaan nägi ette värvida ukse alumine osa triibuliseks. Meil oli varasemast toolide
tuunimisest alles jäänud musta ja sinist emailvärvi, mis ei sobi spetsiifilse lõhna tõttu
sisetööde tegemiseks ning leidsime, et värske õhu käes saab neid värve ära
kasutada ja mis sobitus hästi ka meie plaanidega. Saame sini-must-valged, Eesti lipu värvides triibud
uksele, mis väljendab ühtsust ja hoolivust oma kodumaa ja
rahva vastu. Oleme üks Maarjamaa rahvas.
Mitme eri värvi triibu värvimine vajab täpsust ja teipimist, sest pole võimalik kohe
kahte värvi üksteise kõrvale värvida ning ka seda, et kõrvalolev värv peab selleks
ajaks kuivanud olema. See on üksjagu aeganõudev töö.
Uks oli vaja ka üle õlitada, et väljas tuule ja päikese käes olles kauem vastu peaks ega
muudaks kohe värvi
Uksele oli vaja ka raami, millega uks korralikut alusele kinnitada. Selle jaoks
leidus Pangodis eelmisest meie meeskonna ühisloomisest, väliköögi mätaskatusest
taaskasutusena üle jäänud talad, mis olidki ootamas uut kasutust. Talad said üle
vaadatud ja samuti üle õlitatud.
Valmis uks ja raam liiguvad nüüd välja valitud kohta.
Esialgu sai uks hingedega raami külge kinnitatud ja see paari väiksema talaga
toestatud. Öösel läks ilm aga rajuseks ning suure tuulega kukkus uks külili.
Tuli mõelda tugevamale kinnitusele. Pangodis leidub targu tallele pandud erinevaid
materjale, mis on üle jäänud kuskilt eelnevatest ehitistest või katki läinud esemetest
jne. Nii juhtus ka ühe kasutusel olnud varjualuse telgiga, millel puudus üks detail ja
selle metallist vaiad sobitusid ülihästi meie ukse tugevamaks kinnitamiseks.
Nädala pärast, 16. juulil toimus meie suvekooli alal oluline sündmus, kus tulime
kokku oma suviste väljasõitude plaanide ülevaatamiseks ja korrigeerimiseks ning
maailmapuukooli ukse lõplikuks viimistlemiseks, mis oli ka meie meeskondlikkuse
proovikivi, kus saime oma ande tugevust kogeda.
Üksi ei tee keegi midagi suurt ja kestvat ära, aga mitmekesi koos ja ühisel nõul ja
jõul on kõik võimalik ning saadakse ka ette tulnud raskustest läbi, mis on ka
lõpptulemuses näha.
Mitu pead on ikka mitu pead ning iga idee kulub marjaks ära. Plaan tehtud, hakkasime seda ellu viima. Uks sai esmalt pandud ühele kindlale äärekivile püsti, mis oli
samuti suvelaagri alal juba ootamas oma õiget kohta. Nüüd oli vaja välja mõelda,
kuidas uksele metalltoed kinnitada. Sellega nägime vaeva ja kohe ei tulnud meil ka
õiget ideed, kuidas seda teha. Proovisime nii ja proovisime naa ning lõpuks oli
lahendus olemas, et paneme ühe toe ettepoole ja teise selle peale tahapoole ning
kinnitame ukse raamile. Katsetus tehtud, hakkasime tugedele maa sisse sügavamat
auku kaevama, et toed uksele kindlat tuge annaksid.
Uks vajas ka ühte korraliku katust peale, mis kaitseks puitu erinevate
ilmastikunähtuste eest. Pakkusin välja läbipaistva sulgedega vakstu, mille olin hiljuti
poest ostnud ja tundus, et see sobiks uksele katteks peale panna. Siia juurde oli
tarvis ka liiste, et vakstu ukse külge kinnitada. Katuse tegemine polnudki nii lihtne,
kui esialgu tundus ja võttis päris hulga aega, sest raami kokku panemiseks oli meil
mitu erinevat variant. Probleem tekkis veel ka õige pikkusega kruvide leidmisega, mida
lõpuks ei leidnudki ja kinnitasime vakstu liistude vahele hoopiski naeltega.
Kuna katuse valmistamise plaan oli tehtud ja töö meetod selge, siis jätsin teised
sellega edasi tegelema ja ise läksin ukse juurde tiibadele helmeid peale liimima, mis
oli ukse disaini juures üheks tähenduselemendiks arvatud.
Katus uksele sai lõpuks valmis ning kinnitasime selle üheskoos ukse peale. Olime
vakstule varu jätnud ning mõtlesime, et võib-olla on see kena, kui jääb ukse
ülemisse serva paistma. See plaan laideti siiski maha ning lõikasime üle ääre rippuva
vaksturiba kipsinoaga ära. Selle riba ulatasin armsale Ingliterapeut Maryale, kes on seda ideed juhtinud ning andsin üle maailmapuu kooli ukse viimistlemise valmimise
märgiks.
Huumori võtmes loodud pildil oleks nagu silmaga näha see meile teada info, et
Ingliterapeut Marya saab loomise plaane meieni tuua seeläbi, et on Ema Maarja
vaimgrupi maises ja vaimses vibratsioonis eksisteeriv liige ja suudab seetõttu
edastada maaväliselt juhitud plaani kanaldatud sõnumeid.
Nüüd tekkis selgem võimalus, mismoodi uks kindlate tugede najale püsti panna.
Sedasi tuli toimetada kõigi nelja talaga.
Vaja oli veel talad maa sisse kõvemini kinnitada, asetades selle kõrvale tugevduseks
ka mõned maakivid. See võte oli meil meeles hiljutisest korvpallirõnga posti
kinnitusest. Tampisime mulla kõvemini kinni, et ukse toestus vastu peaks.
Ühise töö tulemusena valmis meie arvates imeline sümboluks, mis jääb tähistama
inglikooli loodusala sissepääsu.
Juulikuu 30. päeval olime uuesti Pangodis teenimas. Seekord saime hingeravikooli
suvelaagri alale kõik ühtse meeskonnana toimetama tulla.
Meie kokkusaamistele on traditsiooniks saanud, et istume esmalt laua taha, et võtta
väike eine, mille ajal saab juba ka eesootava päeva plaane arutada. Järgneb
koosolek, kus räägitakse tõsisematel teemadel ja lähiajal toimuvatest üritustest, kust oleme otsustanud osa võtta.
Sellel korral oli ülesandeks luua maailmapuu kooli uksest kuni kaseni maakividest
müür, mille vahele saab istutada erinevaid taimi.
Meie tubli meeskond oli kohe valmis kividega, mis on 1. dimensiooni elemendiks,
toimetama hakkama. Mitmekesi veeti aiakäruga tiigi äärsete puude alt sinna kokku
kogutud maakive ning nendest valmis peagi madal müür, mis suundus kiviojana
kase juurde ja seejärel juba ka ümber selle, luues lõpuks meilegi ootamatult
sümboolse ilmapuu kujutise.
Enne kivimüüri ladumist oli plaanis teha inglikooli ukse juures veel mõned grupipildid,
et jäädvustada meie kooli jaoks oluline sündmus. Samal päeval olime saanud kätte
ka uued ilmapuu särgid
ja galaktikavärvilised vihmakeebid, mida meil üritustel kindlasti vaja läheb,
arvestades viimase aja suuri vihmasadusid.
Saimegi uusi vormiriideid kohe ka jäädvustada
TÕUSE, SA SUUDAD!
MA GISK hingeravikooli vaimne juht, armas Ingliterapeut Marya edastas järgmisel
päeval meie grupile teate: “Seega, kallis senine testgrupi tuumik, me tegime eile
ajalugu, sest olime viimast korda koos sellises vaimus, et me oleme oma koolis
väikese arvuga esindatud ja meie põhiline peatuskoht on alati Pangodis, kust
testkool ja Maarja kehasse laskumine alguse on saanud.
Edasiminekus on pidevalt uut ja huvitavat, aga ka teatud kaotusvalu ja leina, kuid
see tuleb endast rahulikult läbi lasta ja usaldada uut ja värskendavat, mis meid
maailmapuukoolile paljuski tugigrupina tutvustab.
Väliselt ei ole täna veel justkui midagi muutunud, aga sisu osas on ja see loeb ja
sellega liigume tugevamana edasi."
MA GISK hingeravikooli meeskondliku koostöö tulemusena valminud uksel on
maailmapuu loomisloos oluline tähendus, mida armas Ingliterapeut Marya on meile
selgitanud järgmiselt:
“Alguses loodi uks, millel inglitiivad ja "Tervist!", uksel
sini-must-valge seelik seljas ja mida tehti ühiselt kogu kooligrupiga mitu suvekooli
teenimispäeva. Kive oli planeeritud sinna panna esialgu justkui lillepeenraks ja kooli
ukse kõrvale sümboolse koolimaja vundmendiks. Kui looma asuti ja kivid maas,
saadi aru, et see on puu kujutis ja võtab kokku uute vormisärkide disainelemendi
mõtte, et hingeravimeetodi ja inglite juhitud kooli testimine sai läbi, ka suhtluskooli
praktikad läbitud ja angletoriumis ollakse kooli ja avalikkuse teenimiseks valmis, mis
seletab kõike seda veelkord ka Ingliterapeut Marya edastatud teate kaudu pärast
uute särkide proovimist ja pildistamist, et tegu pole mitte koolivormiga, vaid projekti
üldise tutvustamise aja algusega ja mistõttu läheb särkidele trükiks kiri:
"Globaalprojekt ILMAPUU IN EST 1”.
Müsteeriumi juhtimine on sedavõrd omapärane, et alguses polnud seda veel teada,
et särk kannab pigem projekti nimetust ja et uks koos kividest ilmapuu sümboliga
viitab kunagi varem alustatud Fb organisatsioonilehele "Maainglite sõnumileht
(MIS)/Message Page for Angels on Earth (MPAE)" ja mille profiilitunnus on kunstniku
loa saanud maali koopiana selline
ja millise lehe tagataustal on Maa Siseriigi Agharta kaart, kust tulevad meie koolile
Maa Vaimse Hierarhia nõuanded ja vaimse loomisplaani ideed ja loomismõtted.”
Ingliterapeut Marya: “Meenutuseks veel, et kord oli sarnane olukord päris mtü
tegevuse alguses, mil anti müsteeriumi poolt sõnum, et algab südamete
mahalaotamine Maaema pärlikeeks ja kus siis alles päeva lõpuks see tõesti viimaks
valgetest Paldiski kividest südamekujuliseks pärlikeeks vormus.”
Oleme tänulikud armsale Ingliterapeut Maryale, kes meid paljude müstiliste
ideedega on rikastanud!
Armastusega, Ariel Raudsepp, MA GISK 3. taseme õppur