Pühapäev, 24. jaanuar 2021

MA GISK TALVEKAMPAANIA. LOO JÄÄLATERN, TOO TALVEVÕLUMAA ILU NÄHTAVAKS!


Armas blogi külaline!

Nii, nagu universumi õpetused valguse kohta ütlevad, et "Enne tähti taevas ei näe, kui pimedaks pole läinud", on ka tänavuse talve saabumisega. Kui igal aastal laialt talvekülma ja lund käes, oskavad sest peamiselt vaid lapsed rõõmu tunda. Kui aga tõelised lumerohked ja külmad talved meid üha harvemini on hakanud külastama, siis paneb maad kattev lumekardin imestusest õhkama ja iga labidatäit lükatavat lund nautima ning iga jäälille imetlema. Kui aga külmakraadid kippusid juba kahekümne kraadi alla, siis pikalt õues olla ei kannatanud, aga andis jällegi võimaluse ilu loomiseks, mida ainult miinuskraadid võimaldavadki. Järgnevast saad lugeda ja vaadata MA GISK õppurite kogemustest jääst laternate loomisel.



Armsad sõbrad! Oleme saanud MA GISK jaanuarikuu kampaania korras ülesande teha veel külmakraadide püsimise ajal endale jäälatern. Kampaania pealkirjaks sai: “LOO JÄÄLATERN, TOO TALVEVÕLUMAA ILU NÄHTAVAKS!” Kampaaniate korras tehtava juures tuleb alati kasuks, kui saab kaasata ka enda pereliikmeid ja lapsi. Jäälaternate valmistamiseks andis tõuke 17.01.2021 toimunud koosoleku käigus valminud imelised laternad, millest sündiski armsal Ingliterapeut Marya idee, et iga liige võiks oma koduõuele kena valguslaterna valmis teha ning seda tegemist ka jäädvustada. Mina elan linnakorteris ja seetõttu ma jäin mõtlema, et kuidas seda ülesannet saaksin täita nii, et see tooks ka teistele inimestele silmarõõmu. Mõte liikus selles suunas, et kaasata kampaaniasse erivajadustega noored, kellega olen seotud praeguses praktikatöös. Rääkisin plaanist tugikeskuse juhatajale, et kas oleks võimalik sealsete noortega jäälaterna valmistamine läbi viia. Sellega oldi igati nõus ja järgmisel päeval võtsingi kõik vajaminevad nõud ja materjalid praktikale minnes kaasa. Leidsime õige aja laterna tegemiseks ning nii alustasime esmalt kaussi vee valamisega. Panime selle peale väiksema kausi ning hakkasime vette lisama kaasa võetud apelsinikoori, pohlasid ja mustsõstraid. Olin kaasa võtnud mõned kastanimunad, mille ka lisasime ning seejärel lõikasin lisaks väikseid kadakaoksakesi, mida olin eelnevalt õuest kaasa võtnud. Kui olime sellega peaaegu valmis saanud, siis pakkus üks noormees veel enda piparkooke, mille ka lisasime veekaussi. Seejärel viisime kausid välja külma kätte, lumehange, kuhu nad jäid terveks ööks. Järgmise päeva hommikul oli väljas juba sula ja kartus oli, et jäälatern võib enne kausist välja saamist üles sulada. Kuigi minul sellel päeval kohustust praktikale minna ei olnud, siis tegin seda siiski jäälaterna pärast ja jõudsingi veel õigel ajal kohale, sest sulalumi oli hakanud juba mõjuma. Sain jäälaterna kausi kenasti kätte, panin lohukese sisse teeküünla ja proovisin seda põlema panna, mis korraks ka õnnestus, kuid suure tuule tõttu siiski pea kohe ikkagi ära kustus. Sain kogemuse, et teinekord tuleks laternale sügavam lohuke valmistada, mis kaitseks küünalt rohkem tuule eest. Jäälatern sai asetatud tugikeskuse terassile, kust noored seda aknast vaadata saavad, niikaua kui ilm lubab. Olen väga tänulik tugikeskuse noortele, kes seda kampaaniat minuga koos teha aitasid ning suured tänud juhatajale, kes tuli vastu laterna valmistamine seal läbi viia. Tänan armsaid kaastöölisi, kes olid abiks piltide ja video tegemisel! Tänan armsat Ingliterapeut Maryat meile huvipakkuva ja valgust külvava kampaania ülesande eest!


Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, AB õppur, tegevuskoordinaator, butiigi perenaine Maters alias Maret Raudsepp




Jaanuarikuu ülesanne oli jäälaternate valmistamine.  Meie alustasime laternate tegemist kuuse okste otsimisega. Need lõikas armas poeg Mihkel-Tibor maja kõrval oleva kuuse küljest, millel olid maani oksad. Sealt ta ühe väikese oksa ka näpistas, küsides puult enne luba ja pärast tänades.  Edasi tuli mõte, et teeme ühe punase laterna ka. Võtsime kaks kaussi ja mõlema põhja lõikas armas Mihkel-Tibor paprikat, et oleks punaseid tükke näha, värvi mõttes. Paprika tükk, mis meil oli, oli lihtsalt juba liialt ära närtsinud ja seetõttu panime laterna sisse. Edasi lõikas armas tütar Anette oksakääridega kuuseoksa väikesteks juppideks ning me asetasime need kaussi.   Eelmisest kampaaniast ja jõuludest oli järele jäänud kastaneid, kuusekäbisid, sammalt ja tammetõrusid ning otsustasime ka need sisse panna. Seda soovitust tegelikult armas Ingliterapeut Marya oli juba õppegrupis ka välja toonud, et nii võiks teha ja tegime. Armas Ingliterapeut Marya jagas ka mitut jäälaterna tegemise linki meile, et saaksime erinevaid võimalusi näha ja valida endale meeldivama.  Kui kõik komponendid olid kaussi lõigatud, ühte ka punapeet värvi andmise tõttu, selgus, et vett on kaussi juurde vaja ja armas poeg Mihkel-Tibor niristas rahulikult kannust vett lisaks. Asetasime küünla kumeruse jaoks teise plekist kausi veel omakorda komponentidega kausi sisse ja viisime mõlemad kausid õue lillepeenra kõrvale tahkuma. Järgmisel hommikul oli  õhutemperatuur tõusu teel ja me tõime laternad sisse, panime sügavkülma tahenema, sest põhjast ei olnud veel külmunud.

Külmkapist võtsime laternad õhtul välja, kui olime taas kõik koos koju tulnud ja toasoojas laua peal läks vast 15 minutit, enne kui laternad kausist kätte saime. Imeilusad olid mõlemad, üks roosa ja teine valge. Edasi panime ennast riidesse, mina vormijopesse ja lapsed soojadesse õueriietesse, et saaks mürada ka. Õues oli jääkoorik lume peal ja selline huvitav vaade peenrale. Maapind läikis selle peal olevast jäitest. Me võtsime kaasa pikad kaminatikud, millega siis süütasime mõlemas laternas küünlad. Katsetasime laternaid küll peenra äärde nurkadesse ja siis jälle keskele ning jätsimegi keskele. Tegime video jaoks klippe ja pilte ning selline see tulemus on.

Ma tajusin väga hästi, kui suur rõõm on koos perega, lastega midagi teha, oma kätega valmistada ja nii lihtsatest vahenditest ilu luua. Oleme väga tänulikud Maa Emale, kes igati meie loomises osales ja aitas loodusulike elementide ja õpetustega laternate loomisele kaasa.

Olen tänulik armsale Ingliterapeut Maryale idee ja praktilise treeningülesande eest saada jälle kogeda, mida kõike me saame teha lihtsal viisil, kasutades loodust, enda loovust ja Inglitelt saadud tarkust.  Siia sobib minu arvates lisada MA GISK hingeravikoolis kasutusel olev kuldreegel: "ELU EI OLE MÄNG, AGA LOOJA ÜTLEB, ET MÄNGIGE ILUSASTI" (MARIA&ANGELS). 

Tänan armsat Junot video algusklipi loomise eest ja armsat Hypatiat tehnilise abi eest!

Meie video on siin:


Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, AB õppur, kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija Magdalena Kalev






Tänavune talv on pakkunud meile üle hulga aja taas lund ja üle ootuste imelist looduspilti, mida me küll üle terve Maarjamaa oleme saanud pikalt nautida. Kogedes talvepuhkuse aegu Põlvamaal juba jõulupühadest alates puude aina uuesti ja uuesti valgeks ning iga korraga aina kaunimaks võõpamist, nüüd kodulinnaski neid võrratuid aina suurenevaid lumemütse, ja pea igapäevaselt pehmelt juurde langevat lund, ei saanud ma kuidagi pidada seda muuks kui imeks, mida Looja ise meile keerulistel aegadel pakub, aga just Looja Ema-pool, sest loodus on tema vaimu ja hinguse väljendus.

Kui sellise jäälaterna loomise ülesanne ilmet hakkas võtma ja meieni jõudis, oli meil veel karge talveilm korraliku lumevaiba ja imeliste maaliliste puudega. Minul tekkis võimalus oma armsa pere juurde minna koostööd tegema ja ühtlasi jäädvustamise abi paluma ülesande saamisest teisel päeval ja siis läkski just sulale. See eeldas meilt veidi kombineerimist, sügavkülmas ruumi tegemist ja logistikat selleks, et teisel päeval laternaga 12 km kaugusele sihtpunkti ehk minu koju jõuda ilma, et see sulama hakkaks, aga kõik laabus kenasti ja jõudsimegi veel vahetult enne pimedat.

Valmistasime jäälaternat koos minu armsate teismeliste tütretütardega. Sellisest ideest olen varem vaid põgusalt kuulnud. Looduslike materjalidega ilu loomine on meile hingeravikoolis juba omaseks saanud, sest see on lihtsaim ja odavaim võimalus, võimaldab loovust ning looduslike materjalidega on ka igati mõnus ja tervistav toimetada. See ongi hingetervendus, praeguses maailmas aina enam vajalik. Seega ka loodusega suhestumine, sest loodus pakub tasakaalu, tervendust ja väge. Olin juba jõulukompositsioonegi valmistanud elupuuokstest ja huvitavatest käbidest, mil see materjal südamelähedaseks sai. C-vitamiinirikkaid kibuvitsamarju olin sel sügisel korjanud tee jaoks ja eri kohtadest eri sortide proovimiseks: Laulasmaa rannast suuri ümaraid ja Pääsküla raudtee äärselt haljasalalt piklikke. Laternasse läks segu. Sügavkülmutatud punased sõstrad pärinesid omaenda aiast.
See oli esimene katsetus ja mõndagi oskaks nüüd muuta. Selgus, et okaspuu okste otste välja jätmine ongi efektne, et kõik sissepandu ei jää nähtavale ja selleks, et ka kausi küljel olev ilu hästi paistaks, on hea vertikaalsemate seintega anum. Meie ei kasutanud seekord küll keedetud vett, mis peaks läbipaistvamalt külmuma. Siiski oli tulemus, kus segunesid talvekülm ja loodus omal moel, väga kaunis ja omapärane.   

Latern sai minu kodumaja ees põleda sel õhtul mõne aja, sest siis tibutama hakanud vihm kustutas tule ja hakkas koos sulaga kiiremini loodut rikkuma. Praegu ootab latern taas külmikus uut külma aega ja võimalust maja rahvale end näidata ja südameid avada.

See on imeline taevaste juhtimine just sel ajal midagi sellist looma, kui looduse lumeilu ühtäkki üleöö maha pudenes. Justkui mõneti panime ja talletasime selle ilu koos loodusega nüüd väikevormidesse, aga mis sümboliseerib taas ka väikesele ja sisemusse keskendumise vajadust. Nii nagu koroonakriis on meie vaatenurki ja suhtumist ning toimetamist muutnud, suunateski inimesi ka enam loodusesse. Looja ja Ema Maarja ime on igikestev, erinevais vormides, aga seda on võimalik vaid südamega vaadates märgata. Seesama ime on aga ka iga inimese südames. Sellistes loomistes ühtib inimeste hingetuli enam kõiksusega ja see võimaldab seda ka loomingu vaatajaile. Küünal on iseenesest valguse sümbol ja jagaja. Valgust me jagamegi igal moel ja Elu hakkab nüüd ka tasapisi taas juurde tooma.Tähtis ongi eriti pimeda aja valgustamine.

Siia sobib lisada üks meie kooli kuldtsitaatidest selgitamaks ka meie selliseid taevaste juhtimisel hingega tehtud tegevusi:
"ILUS INGLIJUTT EI OLE MAAINGLI TÕUS UUELE SAGEDUSELE, KUI JUTULE VASTAVAID TEGUSID EI JÄRGNE." (MARIA&ANGELS, praeguse nimega Ingliterapeut Marya)

Toon ka armsate tütretütarde tagasiside meie koostöö kohta:
Eliise: „See projekt oli huvitav, sest sinna jäälaterna sisse sai panna igasuguseid erinevaid huvitavaid asju ja pärast sai vaadata, kui huvitav see tuli
Eileen: „Jäälaterna tegemine oli väga huvitav, sest polnud kunagi millestki seesugusest kuulnud, et teha lihtsalt vee sisse pandud taimedest silmapaistev kaunistus, mida saavad nautida ka teised möödakäijad. Laterna saab asetada lihtsalt maapinnale ja peale selle eluaja lõppemist ei jäta see endast maha plastikut ega midagi, mis maailma reostaks.“

Minu suur tänu kuulub Maa Emale selle imelise looduspildi eest hiljutise kuu aja jooksul ja jätkuvate imede toomisel. Suur aitäh armsale Ingliterapeut Maryale Maa Ema kehastununa selle projekti kaudu looduse ja loomise lihtsa ime teema jätkamisele suunamise eest!
Tänan enda armsaid kaksikuid!


Minu video on siin:


Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, loodusväe ja tunnetusravi töö koordinaator Hypatia alias Rita Hübner




Dianka: Kuna alustasime mõlemad pika eurütmiakursusega, siis võtsime laternateo ette kursuse lõunapausi ajal, sest teadsime, et nädala lõpus läheb soojaks ja pidime kiirelt tegutsema. Selleks otsisime välja kõik nõud ja materjalid, mida laterna valmistamiseks kasutada saab. Nõusid leidsime kolme laterna valmistamiseks erinevates suurustes ja kujudes. Minu poolt olid laterna kaunistamiseks apelsini- ja sidrunikoored ning armsa Juno poolt kastanimune, tammetõrusid ja jõuludest õue viidud kuuseoksad. Jäälaternad mõeldud ja tehtud ning juba õue jäätumagi viidud! Öösel said jääleternad külmakraade ja hommikuks oli pealt juba jääs, aga põhi oli veel vesine. Kuna ilm aina sooja poole tikkus ja enam külma juurde ei lisanud, siis võttis Juno kaks väiksemat laternat enda sügavkülma jäätuma ning tõi sellega meie kastanid tulest välja. Minu suurem pada jäi esialgu veel õue uute külmakraadide lootuses ootele. Esimene valminud latern tuli välja imekaunis ning kujutan väga hästi ette, kuidas ta õhtuhämaruses küünlavalguses õdusat ilu loob. Sellest on küll kahju, et praeguste soojakraadidega peab ta sügavkülmas veel ootama, sest plusskraadidega sulaks ta üpris kiiresti veeks. Olen tänulik, et talv meile lahkelt külmakraade pakkus ning tänu koostööle armsa Junoga me oma katsetuse tulemust ka näha saime.


Juno: Pidime jäälaternate tegemise aja leidma tõesti üsna kiirelt, sest ilmateade lubas järjest soojemaid kraade, mistõttu laternategu oleks välitingimustes olnud võimatu. Kogusime kokku olemasolevad vahendid ning tegime seda eurütmiakoolituse lõunapausi ajal, et oleks võimalik pilte ja videoklippe teha ka valgel ajal. Kuuseoksad olid mul alles jõuluajast, kui kasutasin neid siseruumi kaunistamiseks. Väljas külma käes olid nad kenasti säilinud. Kastanid olid aga sügisesest perioodist, mil meil oli MA GISK õppegrupina ka kastanitoolide loomise ja kastaniteraapia tegemise aktsioon. Esialgu paigutasime anumatesse loodud laternad välja ja hinge jäi elevus, et mis sellest kõik välja tuleb. See teebki just taolise loomise nauditavaks, et kunagi ei tea, milline on täpselt lõpptulemus ning see lisab juurde talvevõlumaale sarnast salapära. Ilm otsustas meil siin Viljandis aga üsna kiirelt plusskraadide poole liikuda, mistõttu meie laternad tõesti lõpuni ei jõudnud ära külmuda. Seetõttu tekkis mõte, et ehk on võimalik need asetada sügavkülma, sest olin mõne aja eest just teinud sügavkülma jääst puhtaks ning seal ei olnud mul sellel hetkel ka enam ühtegi toiduainet. Seega kaks väiksemat laternat sinna täpselt mahtuski ning saime seeläbi laternateo ikkagi lõpuni välja kanda. Tulemusega oleme rahul, eriti just väiksema laterna osas, mille puhul jäid kuuseoksad kenasti jää seest läbi kumama. Suurema laternaga oli veidi raskusi keskosa eemaldamisel, mistõttu tuli killuke ääre küljest ka lahti. Oleme nüüd kogemusevõrra rikkamad ning edaspidi saab loomiseks juba väga palju erinevaid materjale kasutada. 
Tänan armsat Diankat, kelle sulest laternate tegemise idee meieni ringiga jõudis, sest armas Ingliterapeut Marya oli sellest juba aastaid tagasi mõelnud, kui veel angletoriumimajas tegutsesime ja nüüd saigi see teoks! Inglid ütleksid selle peale, et see oli intuitiivsel tasandil toimunud täpislask! Tänan ka armsat Ingliterapeut Maryat kampaania algatamise ja suunamise eest!

Meie ühine video avaneb siin:

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno alias Merlyn Mandre 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, loodusravi ja õuetegevuste koordinaator Dianka alias Kadri Uiboupin


Tänan armsaid kaaslasi kiire tegutsemise eest, et talvevõlumaa meie hinges omale eluasemeid võis leida! Aitäh armsale Ingliterapeut Maryale jälle uudse ülesande pakkumise eest ning loodame, et taevaveskid lubavad seda ilu veel sügavkülma kaitsvast kambrist möödujatele üllatuseks tuua!

Lõpetuseks soovin kõigile, et olgu meil silmi, südant ja meelt, et Looja valgust ja ilu märgata ning seda teistelegi nähtavale tuua!

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, loodusravi ja õuetegevuste koordinaator Dianka alias Kadri Uiboupin

1 kommentaar:

  1. Aitäh! Tore ja avardav oli lugeda,millised võimalused annab meile looming.

    VastaKustuta