Anname au loodusele, tervisele ja veteranidele!

 

Armsad sõbrad! 

23.04. toimus MA GISK südamekuu kampaania raames läbi viidud matk “Anname au loodusele, tervisele ja veteranidele!”, mis oligi meie aprillikuu tervisedenduse peamiseks ülesandeks ja  mille korraldamine usaldati Laagritööde Metsamemmele, kellena tuntakse mind MTÜ KULLARATAS teenuse osutaja  nime all. Maa Vaimse Hierarhia Inglitelt olen saanud loa alustada teenustega ja rakendada omandatud oskused ja teadmised ning saadud kogemused praktikasse. 

MA GISK südamekuu kampaania sai alguse  aktsioonist “Paneme armastuse kasvama!” juba märtsikuu lõpust, mille käigus tegime Peetsusid alustades enda õppegrupist, laiendades seda perekondadesse ja lähiringi ning lõpuks kaasates erinevaid sihtgruppe. 

Matka kaasvastutaja ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli armas Ariel, kellega suunati meid Ingliterapeut Marya poolt oma annete arendamiseks õppima kutsekooli VOCO-sse ning mille me  eelmisel kevadel lõpetasime, omandades matkajuhi eriala. Lisaks õpin praegu Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusjuhendajaks, mille armas Ariel on juba läbinud. Kuuludes samasse hingekobarasse, olemegi ühesuguse õppetaustaga ja sarnaste annetega ning pigem praktikud, aga peame suutma ka dokumente täita,  planeerida, organiseerida ning meeskonnatööd teha ja juhtida. Inimeste juhtimiseks peab väga palju kasvama, iseloomu treenima ja kogemuste kaudu suurendama oskusi erinevate sihtgruppidega tegelemiseks, nende mõistmiseks, nendega suhtlemiseks ja ka motiveerimiseks.

Matka ettevalmistuste käigus tutvusin Tartus asuva Jäneserajaga, kus käisin kolme nädala jooksul kuus korda, et vaadata, kas rada kuiveneb ja ka seda, et mis osas on võimalik rada läbida. Paar korda käisime armsa Arieliga, kellega tuvastasime raja marsruuti ja seda, mida me saame kasutada vaatlemiseks ning uurimiseks.  Kuna Emajõe suurvesi taandus visalt, siis otsustasime matka korraldada nii, et läbime ka dendropargi osa, kus on  erineva pikkusega matkarajad. Lisaks vaatasime ka selle pilguga, kuidas seostada Jaapani professor Y. Miyazaki  raamatu "Shinrin-yoku. Jaapani tervistav ja lõõgastav metsakümblus" välja töötatud meetodeid meie matkal. Tsiteerin raamatut: 

“Mõiste shinrin-yoku võttis 1982. aastal kasutusele Tomohide Akiyama, Jaapani metsandusagentuuri direktor. Sõna-sõnalt tähendab see “metsakümblust” ning seda kasutatakse sarnases tähenduses “päikesevannide võtmisele” ja “suplemisele”. Tegemist ei ole sõna otseses mõttes kümblemisega, ometi kümmeldakse kõiki oma meeli kasutades metsa keskkonda, et kogeda loodust vahetult.”

Magdalena loeb Shinrin Yoku raamatut.

23.04. tähistatakse Maarjamaal veel ka jüripäeva, veteranipäeva ning teadaolevalt vanarahvakalendri järgi ka karjalaskepäeva. Lisaks on aprillikuu veteranikuu, mil Maarjamaal korraldatakse juba 10 aastat järjest Sinilillerännakut  “Anname Au!” ja  just siin on seos ka meie matka teemaga. Sinilillerännak  on heategevuslik virtuaalne liikumisüritus ja  toetab Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane, nende lähedasi ning tervisespordi edendamist ja taastusravi valdkonna tugevdamist üle Eesti. 

Lisainfot saad lugeda siit: https://sinilillerannak.ee/guide

Meie alustasime matkapäeva Raekoja platsilt. Meie sihtgrupiks on ka erivajadustega inimesed ning olemegi saanud väljaõppe nendega tegelemiseks ja kaasamiseks. Mitmete erivajadustega inimestega oleme juba mitmel erineval üritusel koos viibinud,  alates Ingliterapeut Marya läbi viidavast “Hingelinnu töötoast” kuni “Elutarkused Juhanilt  Jukule” ellujäämise õpetuste ja esmaabi andmise praktilise läbi tegemiseni.  

Kui inimesed olid kogunenud, siis ma juhatasin matkapäeva sisse puudutadeski selle päevaga seonduvaid sündmusi. Imeilus ilm ja särav päike tervitasid meid ning me laulsime Päikesele hümni, mis on ka meie hingeravikooli hümn, millest videoklipp avaneb siit: 

Ületasime tänava ja võtsime suuna Emajõe kaldaäärsele alale. Peatusime Tartu Vabadussõja mälestussamba ees, mis asub linnapargis Vabaduse Puiestik ning meenutasime vabaduse eest elu andjaid.

 https://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduse_puiestik

Park on väga kena roheala, mis on linnarahvale oluline koht. Pidades silmas meelte kümblemist, siis siin on võimalik inimesel korraks aeg maha võtta ja vaadelda ning tajuda loodust. Taevasina ja veesina sulasid silmapiiril ühte ning meeled kümblesid puhaste värvide vaatlemises ning nautimises. Puudel ei ole veel lehti, on mõned hiirekõrvad, kuid enamik alles hakkab ärkama. 

Mulle meeldib see aeg seetõttu, et loodus  on praegu nii avar ja kuidagi läbipaistev. Siinkohal sai nägijaid suunata vaatlema vett ja taevast, kuid näiteks vaegnägija sai nuusutada lillede aroomi ja katsuda muru ning puukoort. 

Avastasime pargist erinevaid lilli, mille õiteilu ja värviküllus taas meid üllatasid ning oma aroomiga meie meeli paitasid. Puude ja lillede rahustav mõju on suurepärane enesetunde parandaja ja stressi maandaja. 

Imeilus lõokannuse vaip laotus murul ja püüdis pilku. Vaatlesime tema toredaid trompetikujulise õisi. Tema õitsemisaeg ongi aprillis ja mais ning kui sellel ajal looduses ei jaluta, siis ei pruugigi teada, et selline kaunis lill meile oma õitsemisega rõõmu võib valmistada. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_l%C3%B5okannus

Krookused rikastavad nii linnapilti oma erivärvi õitega kui ka aedu. Tõepoolest nad on kaunid, pistes rohelise muru seest värvilised peatutid välja. 

https://aiasober.ee/liigikirjeldused/krookus/

Kõiki neid kevadisi lõhnu, värve ja linnulaulu saab nautida siis, kui võtta aega ja kõndida ärksalt pargis või looduses. Ärksalt kõndimine tähendab seda, et inimene on täielikult kohal, tunnetab, millise pinnase peal ta kõnnib, tajub ja vaatleb ümbrust ning tunnetab oma keha. Lisaks märkab oma meeleolu ja enesetunnet ning jälgib nende muutust. 

Kuna tervisedendus on samuti üks meie kooli eesmärke ja neid  kajastusi anname edasi TEV -Tervisedendaja võrgustik lehel SIIN, siis on meil tegelikult üks suund paljude erinevate tervist toetavate ettevõtjate, üleriiklike ettevõtmiste  ja kampaaniatega, mis luuakse selleks, et toetada inimeste aktiivset liikumist, sest on ka liikumise aasta.

Meie hingeravikooli puhul on olulisel kohal hing ja mõtete puhtus ning rahulikult looduses jalutades on võimalik tunnetada ka ennast paremini ning avastada seda, mis meie ümber näha on.  Meie eesmärk on näidata ka lihtsaid võimalusi hea meeleolu ja rõõmu leidmiseks, samuti ka enda maandamiseks ning kujundada harjumusi enda eest hoolitsemiseks lihtsate ja kättesaadavate võimaluste ning vahenditega, et ennetada erinevaid tervisemuresid, depressiooni ja meeleoluhäireid üldiselt, mis alati viivad füüsiliste hädadeni.

Rõõmu, mis tänapäeval on defitsiit, tuleb rohkem endasse ankurdada ja endale meelde tuletada, sest depressiivsed muremõtted ja vaade sellele, mis ei ole hästi, on nagunii paljudel inimestel ning see põhjustab ebakindlust ja hirmu tuleviku ees. 

Me saame siin teadlikult mõtet muuta ja keskenduda headusele ning ilule ja külvata maailma rohkem rõõmu juurde, mida ikka vaid läbi enda saame jagada. Väga mõnus oli vaadata läbi puuvõra sinist taevast. See on huvitav, et puude võra on ka erineva tooniga ja tihedusega ning selliselt saab samuti oma meelt rahustada ja lasta silmal puhata.

Müstiline oli see, et igal pool sai nautida värve, huvitavaid vaateid, värvide mängu, kui ainult süveneda ümbritsevasse. Küll sillerdas vesi betoonil, nagu siin pildil näha on ja siis ujusid pardid meil otse silmade ees, kohe nõnda lähedal, justkui demonstreerides meile kõike seda, mida on võimalik kogeda. Selline vee sillerdus oli nagu installatsioon oma eheduses.

Kuna see päev on ka prügikoristuspäev, siis olime rääkinud sellest, et kui meie teele jääb prügi, siis me võtame selle kaasa. See tühi pudel vedeles Emajões ja ei olnud kena sellest mööda minna, seega sai taara kaasa võetud armsa Juno poolt ja prügikasti viidud. Linnas on väga palju prügikaste posti küljes. 

Lisaks on praegu Emajõe vesi väga läbipaistev ja selle all olevad värvid tulevad selgelt esile ning on kevadel kuidagi eriti eredad.

Paplialleele jõudes oli tore ja väga mõnusalt müstiline tunne suunata pilk ettepoole ja vaadelda sellist pikka puude rivi kahel pool teed ning tunda turvatunnet puude vahel. Armas Ariel rääkis, et paplid on sisse toodud Venemaalt meie parkidesse selleks, et nad kiiresti kasvaks. Seda nad tõesti teevad. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Pappel

Paplite otsa oli pandud mitmeid pesakaste, kuhu peale oli kirjutatud lindude nimed, ühele Sofia ja teisele Rio1. Ühest kastist pistis pea välja tihane. Väga vahva on selline inimesepoolne hea tahe ja lindudele mõtlemine. 

Kõrgel paplite otsas olid varesed endile pesad teinud, paljude puude otsa. Üles vaadates sai nautida taas imeilusat helesinist taevast ja huvitavaid tutte papli ladvas. 

Läbides osa alleest jõudsime me kohta, kust keerasime soisemale alale ja seal olid meile tuttavad pokud. Pokud on kevadel eriti toredad, peaaegu nagu Peetsud, kellel on natuke rohelist juba peas, mis kasvab suuremaks mättaks. Lapsepõlves mängisime nende peal kulli ja hüppasime ühelt pokult teisele ning kui mööda hüppasime, said jalad märjaks. 

Usun, et enamik lapsi tegid seda ja said tunda rõõmu ning osa loodusteraapiast. Tänapäeval on laste aja veetmine õues tunduvalt väiksem, kui see oli mul enda lapsepõlves.

Kõige selle looduse ilu ja võlu keskel jalutades saab inimene avada ennast ning rääkida teemadel, mida niisama võib-olla ei avakski. 

Jõudsime dendroparki, kus saab minna erineva pikkusega matkarajale. Meil oli selline oma rada metsakümbluse meetoditega seotud. Lisan mõned katkendid raamatust: 

“Looduse taastav jõud” (lk. 34) 

Teadlased on tõestanud, et isegi aknast avaneval vaatel võib olla positiivne mõju. Uuringud näitavad, et sapipõie operatsiooni läbinud patsiendid, kes paigutati vaatega loodusele, paranesid kiiremini. Nad said haiglast varem koju ja said ka vähem valuvaigisteid, kui need patsiendid, kes pandi palatisse vaatega aknast  telliskiviga seinale. 

“Miks loodus stressi vähendab?” (lk. 37) 

Enamik meist nõustub, et looduse keskel olemine paneb meid end  mugavamalt tundma ning see on põhjus, miks meie stressitase langeb.”

Meie teekond kulges nüüd väikese metsatiigi äärde, kus armas Ariel tutvustas erinevaid puude liike ja rääkis pikemalt kasest, sest ümberringi oli kasemets. Saadi nuusutada, katsuda ja mudida erinevat puitu. 

Lihtsalt uskumatult ilus on sellist pilti juba siitki vaadata, kus on rahulik vesi ja tiigi kaldal puudesalu, aga kohapeal olles oli see veelgi maalilisem. Huvitav oli taaskord tõdeda seda, kuidas loodus tuli meile igal viisil ennast näitama, isegi selles tiigis olevad kalad ujusid ringi seljauimed veest väljas, mis oli kaunis vaatepilt.

Toon välja veel raamatus öeldu: “Lapsed, kes veedavad aega looduses on enesekindlamad, oskavad paremini probleeme lahendada, neil on paremad motoorsed oskused ja õpisuutlikkus. 

Kuna depressioon ja stress ning vaimse tervise häireid esineb noorte ja laste seas üha enam, siis on looduses veedetud aeg väga väärtuslik ka neile.” 

Öeldu käib kõigi sihtgruppide kohta. Mets aitab ka erivajadustega inimestel endas harmooniat leida ja häid tundeid kogeda, mida kirjeldasid ka meiega kaasas olnud erivajadustega inimesed. 

Edasi jalutasime mööda rada nii, et jälgisime linde, kes soovis, sai pildistada. Esimest korda elus nägin rähni poega, kelle vanemad hoolsalt valvasid. 

Kuulasime linnulaulu ja vaatasime kaseladvas tuulepesasid, mis on omaette vaatamisväärsused, mille tekkeloost saad lugeda siit: 

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/tuulepesad.html

Liikusime edasi Emajõe äärde Jäneserajale. Lõpuks oli siinne kaldarada kuiv, kuigi mõnes kohas paistsid veel niisked alad. Jäneseraja märgisteks on sellised huvitavad metsavaimu kujud, mille ümber me kätest kinni võtsime, et tervitada teda ja luua selline väering.

Vaatlesime loodust ja nautisime selliseid maalilisi looduse imesid. 

Jõudsime kena puu alla, kuhu laotasin piknikulina ja salvrätikud ning võtsin seljakotist välja kaasa küpsetatud naadi-nõgese piruka, mis on minu iga - aastane lemmik. Naadid ja nõgesed olime korjanud paar päeva tagasi siitsamast matkarajalt. Lisaks kandis mu poeg seljakotis termosega piparmünditeed, mida siis kaasa võetud mini papptopsidest juua saime. 

Laulsime kaanonis meie kuulsat piparmünditee laulu, mis seekord läks siis kolmehäälseks. 

Vaata siit, kuidas meil välja tuli:

Peale keha kinnitamist saime ronida veel paju peal ning nautida taas loodust ja tunda ennast mõnusalt. Kõik, kes soovisid tasakaalu harjutada, said seda proovida. Saime pisut ka kiikuda püsti seistes ja kogeda ehedat emotsiooni.

Olime nüüdseks juba mitu tundi matkanud ja võtsime suuna tagasi kõndimisele. Meie teele jäi ka kena laste mänguväljak ja väike välijõusaal. Taamal olev puu on nagu avatari filmist pärit hingepuu. 

Kõhuga puud saime luubiga lähemalt uurida ja seenepuuga seostus eelmisel aastal Pangodis tehtud loodusmatk. 

Lõpetasime matkapäeva ja laulsime laulu “Inglid on laskunud maale”, mida harjutame tulevasteks kokkusaamisteks ja saabuvaks Tallinnas ürituseks. Tore oli see, et meie juurde tuli teiselt poolt kallast mees, kes meie laulu kuulis ja ütles, et see on väga ilus, et midagi ehedat ja kaunist ning kinkis meile värsked maasikad. 

Ilus lõpp meie matkapäevale! 

Ma tänan tandemiliiget, armsat  Arieli, kellega koostöös sai väga tore matk läbi viidud! 

Tänan kõiki, kes rikastasid seda päeva oma kohaloluga! 

Tänan Maa Vaimse Hierarhia Ingleid koos Ingliterapeut Maryaga, kes kinkisid mulle väga kauni kaelaehte, mis on kihva moodi ja millele on peale joonistatud puu koos juurtega. 

Saime kogeda looduse tervendavat ja rahustavat toimet ning väge, tuues sisse metsakümbluse meetodeid ja elemente, mida hakkan ka edaspidi kasutama oma teenuse pakkumisel.

Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste tugispetsialist -tegevusjuhendaja Magdalena Kalev