Arendame "NÄPUD MULDA!" kampaaniat veel

Armas sõber!

Eelmises blogipostituses  „MA GISK PANEB NÄPUD MULDA LILLEPEENRAS JA AIAMAAL“ jagasid Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli õppurid enda loodud videode ja kokkuvõtete kaudu kevadiste istutamiste ja aiahoolduse kogemust. Loodetavasti oled saanud tutvuda meie tervisedenduse kampaania „NÄPUD MULDA!“ kajastuste, kampaania mõtte laiema selgituse, aga ka järelkommentaaridega selle postituse all. Nüüdseks, kui suvi on täies hoos, on meie hoole all hoogsalt arenenud ka tookord istutatu ja loodu, aga ühtlasi oleme esitusvalmis saanud selle ettevõtmise koondportree – kampaania kokkuvõtliku video, mis kenasti liidab eri perede toimetamised ja loomisnäited ühtseks tervikuks, näidates samas ka edasiarenguid. Seega leiad videost mõnevõrra tuttavat, aga kindlasti ka uut.

Juba kolmandat suve korraldab MA GISK loodusravilaagrit. Seekord kannab see nime MA GISK loodusraviline perelaager "KES ON KASVULT KUNINGAS?". Ühelt poolt on see taas looduse väe ja tervendava mõju tutvustamiseks ja kogemuse pakkumiseks lastele, tasakaalustamaks tänapäevale nii omast tehnoloogia võidutsemist. Eelkõige on laager aga MA GISK hariduse teadlikuks meeskonnatöö õppepraktikaks ja tegevuskavade järgi toimuvaks iseloomuraviks kooli õppureile. Meie laagriplatsil kui praktikapaigas Pangodis on seega juba mõnda aega toimunud usin ettevalmistus ala meeldivamaks ja tervistava-maks kujundamisel ja on tehtud nii istutamisi kui ehitustöid. Sealset arendamist teeme ikka ka koolimeeskonnaga koos. Sellist meeskondlikku vaimu ja seda, kuidas armsa Ingliterapeut Marya targal alustamisel ja suunamisel kõik kujunemas on, saadki uuest videoosast juurde vaadata.

Nii nagu taimede kasv, õitselepuhkemine ja viljade valmimine on täies hoos, areneb ka teadvuse tõstmise projekt, mille erinevaid, aga paljuski ühtivaid suundasid seeläbi tutvustame, tasapisi viljumise poole, samal ajal hingestatuse ja teadvuse kui Eluõpetuse seemneid külvates.

Nüüd palume Sind aga osa saama meie loomistest ja koosloomingust:

Kena suve jätku, looduses laadimisi ja võimalusel taimedega toimetamisi!


Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, Ingliterapeut Marya assistent Hypatia alias Rita Hübner

MA GISK PANEB NÄPUD MULDA LILLEPEENRAS JA AIAMAAL

Armas lugeja! 

Kevad on looduse tärkamise ja õitselepuhkemise aeg. See kevad on olnud eriline kõigi jaoks. On suurepärane, et inimestel on olnud aega ja võimalust varasemast enam seda avanemist nautida ja loodusega suhelda, aga ka aedades toimetada. Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli õppurite näpud on ka juba mõnda aega mullas toimetanud. Tervisedenduse kampaania raames oleme tegelenud taimedega kas koduõues või aknalaua peal, nii nagu kellelgi võimalik oli. Selline oli meie õppeülesanne: midagi istutada ja selle läbi ilu ning praktilist väärtust luua, eelkõige oma perele. Loodus ja sellega tegelemine on teatavasti ravim hingele ja meelele, aga ka kehale, see aitab mõtet kõrgemal hoida. Kohati täiesti uute alade kujundamine eeldas ka loovust ja nutikust, samas oli selle kõige sütitajaks meie sees. Protsess, kuhu said kaasatud ka lapsed, pakkus meile kõigile rõõmu ja naudingut. Loodu pakub jätkuvalt teraapilist hoolitsemisvõimalust. Meist mitmeil on seeläbi võimalus pakkuda silmailu ka majarahvale, tänaval möödujale või kogukonnale. Kindlasti jääme põnevusega ka istutatu oma täide ilusse kasvamise ja viljade valmimise ootele.
Meie loomiste esitlused avanevad sõnas ja pildis siin järgnevalt.

Meie pere maakodu asub Kiidjärvel, Põlvamaal. Meil on aed ja istutusalad ning peenrad olemas sel määral, kui Tallinnast käimiste puhul jõud üle käib. Olen aastate eest end täiendanud Räpina Aianduskoolis maastikuehituse erialal, eesmärgiga taimedest enamat teada ja ilu luua osata. Armastan aias toimetamist ja kõike, mida siinne, Ahja jõe ürgoru serval olev väekas loodus pakub.

Kui viirusekriis meid sel kevadel perega maakoju pagendusse tulla võimaldas, sain Ingliterapeut Maryalt vihje, et võiksin ka teiste jaoks salvestada, mida toredat siin looduses ja aias näen ja teen. Samas ka teadmisi jagavalt. Sel perioodil oli loodusevaatluseks aega enam võrreldes tavapärasega, aga kindlasti vaatlesin nüüd ülesandest tulenevalt ka veidi teise, sügavama pilguga. Olen nautinud võimalust olla vahetult oma lillede, puude ja põõsaste juures nende kevadistes arenguprotsessides, saanud jälgida seemnete ja taimede tärkamist ning vaadete vaheldumisi looduse tasakaaluka rütmina. Olin teinud ka mitu videosalvestamise proovitööd kuni käesoleva ülesande saamiseni. Avastasin enda jaoks esmakordselt näiteks puude ja põõsaste pungade ilu ja jälgisin nende puhkemist. Nüüd sain selgelt kogeda, milleks varasem loomine vajalik oli. Sain aru, kui suureks abiks need proovitööd osutusid nüüdseks, kui oli vaja osaleda ühises õppetöö ülesandes ja teha oma kaastöö kindlal ajal ja etteulatuvalt materjali kogudes. Olles taas päevatööle ja oma aiast valdavalt kaugemale naasnud, kui ei ole enam nii palju vaba aega ega võimalustki nii vabalt maakodus viibida ja toimetamisi ning looduse kulgemisi salvestada, oli hea varasemat materjali kasutada.

Sellest ülesandest sai lisahoogu ka katsetuste ja istutamiste kihk ja olen nüüdseks veelgi uusi söögi- ning ilutaimi aeda juurde toonud, esmakordselt kasvatan näiteks tomatit avamaal, juuri hävitavate muttide peletamiseks said mulda pistetud kevadel ka väga dekoratiivsete püvilillede sibulad. Videotegemiseks justkui juhuslikult hästi ajastatud õunapuu õitsemine, kuna sel nädalavahetusel oli minuga mitmeid koostöid teinud armas tütretütar just enda hea kaameraga maal kaasas, oli nüüd järgnevaks nädalavahetuseks täiesti lõppenud. See õunapuu tundub tagantjärele kui ime ja väga hea meel on, et sai niiviisi jäädvustatud. Olen tänulik!
MEIE PERE LUGU AVANEB SIIN:

Dianka kasvulavad

Aiailu ja peenarde loomise õppeülesande täitmine oli taaskord minu jaoks meeldivat pingutust pakkuv, sest armastan mullatöid teha ning rõõm on ka koduaeda ilu juurde luua. Kompostihunniku kaevamine andis ka mõnusat füüsilist koormust.

Kui oli teada, et on vaja aeda peenrad teha, siis kerkis vaimusilmas meie Viljandi koduaeda kuusnurkne peenar. Ma ei teadnud, kas see on üldse antud tingimustes võimalik, kuid kui me Junoga peenardest majaomanikuga vestlesime, tõin selle mõtte välja ning ta muheles ning vastas, et ta just lasi töömehel oma aeda kuusnurksed peenrad teha ning selgitas, millised. Ma ei võinud siis veel aimata, et neid lausa kolm tuleb ning nad nii kauni reljeefse mesilaskärje motiiviga kompositsiooni aeda moodustavad. Kui tuli jutuks, et kust me mulla saame, siis vastas majaomanik, et meil vist veab, kuna tal on kohe suur mullahunnik olemas, millest ta oma aedagi varustas.

Kui muld kastides, tegin tiiru turule ja tulin sealt tagasi mitmete istikutega, mis plaanitud olid. Lisaks tõin kaasa ühe balsamiini, mis mind kõigist seni vaadatud suvelilledest eriliselt kõnetas. Kuna see oli minu elu esimene lillepeenar, siis on arusaadav, et aialillede maailm pole mulle eriti tuttav ala. Selle pärast ei jäänud ka võõramad ostetud lillede nimed meelde ning tuli hiljem internetist otsida. Tagantjärgi selgus, et balsamiin ehk lemmalts sai väga õigesse kasvukohta istutatud, nimelt kõige varjulisemasse kasvukohta aknalaual- see sobib talle hästi.

Ühes laines selle ülesandega oli aprillikuus ka Tõrvandis minu perel käimas aiaplaneerimine ning peeti sealgi üheskoos köögiviljapeenra loomise plaane. Mõeldud, tehtud! Praegu kasvab seal peale lopsakate köögiviljade juba mitmeid viljapuid ja marjapõõsaid ning tore on iga kord aknast välja vaadates neid istikuid imetleda. Samuti on seal juba suur osa salatimaterjalist enda aiast võtta.

Juno kasvulava

Minul oli samuti väga hea meel, et võtsime nõuks sellel kevadel õuealale üht-teist söödavat mulda pista ning ka lilli istutada. Olin selle peale juba ka varasematel aastatel mõelnud, kuid töid ja tegemisi oli palju ning suvi möödus alati justkui linnulennul. Kuna oleme armsa Diankaga majanaabrid, siis sai see meie ühiseks ettevõtmiseks, millesse oli kaasatud ka minu armas poeg Oskar Robin. Kastide saamislugu oli tõesti inglite poolt öeldult nö täpislask ehk siis mitmete asjaolude kokkulangemine täpselt õigel ajal. Tänu sellele saime mulda panna nii salatilehte, rukolat, basiilikut, murulauku, tilli kui ka maasikataimi. Armas Dianka külvas ka porgandit ning ühe tomatitaime. Minu jaoks oli see esimene kord sellisel viisil välialal istutuskaste täita ja nüüd siis ka nende eest hoolt kanda. Siseruumis ja aknalaual oleme varemgi üht-teist mulda pistnud. Sel kevadelgi kasvas seal uba ning külvasime ka kobartomatit, millest sirgus 5 taime, kuid need veel vilju ei kanna. Peavad veel kasvama. Kokkuvõttes on see meie jaoks olnud igati koostööd arendav ning kohati üsna lõbus ettevõtminegi, sest näiteks lillekaste ja lilli pidime transportima jalgratastega, kuna sõiduautot meil ei ole. Vajalikku ostes saime pikemalt rääkida ka asjatundliku müüjaga ning erinevaid taimi kokku sobitada. Meie aiatööd aga veel lõppenud ei ole, sest 3 istutuskasti on veel tühjad, kuhu on plaan erinevat sorti lilli istutada, et aias oleks ka natukene silmailu. 

Täname armsat majaomanikku, kes kiiretel ehitustöödeajal lasi töömeestel ehitada dekoratiivsed ja praktilised aiakastid ning lillepostamendid. Samuti loomulikult armsat Ingliterapeut Maryat selle loomingulise ja praktilise ülesande eest.
MEIE ÜHISTÖÖLE SAAB PILGU HEITA SIIN:

Meie pere aias toimetamised algasid sel aastal üsna varakult juba, sest lasime maa ära freesida siis, kui aprilli lõpus soe veel oli. Mõned lilleistikud, mis me aiamaanaabrilt saime, istutasime peenrale enne öökülmasid, mis neid  pisut ka näpistas, kuid lilled toibusid kenasti. Sel aastal oli rõõm oma perega pikalt ka koos olla tänu viiruse ajal kehtestatud eriolukorrale ja aiamaa tegemine seetõttu ka sellise hoo sisse sai. Kõigepealt alustasime lastega maasikate puhastamisest ja saime mitmeid uusi tütartaimi, mida istutasime edasi kahte vakku. Vedasime ka sõnnikut ja sättisime peenraid ning istutasime ümber rabarberid ja mündilised. Peagi panime maha porgandid, redised ja tilli. Siis oli kolm nädalat pausi, kus me käisime ainult rohimas, aga midagi juurde ei lisanud peenrasse, sest külmaks läks.

Eelmisel nädalal aga tippisid lapsed maha  herned, kabatšoki ja aedoad. Lisaks andis aiamaa naaber meile jääsalati, hiinakapsa, kaalika ning paprika ja tomatitaimede istikuid, sest oli neid ülearu külvanud ning ka need said istutatud. Teisel naabril jäi üle kaks vaarika istikut ja üks mustsõstra põõsas, panime needki enda aianurka kasvama. Meie jagasime šokolaadimelissi naabritele ja rebasesaba lille seemneid.  Jäänud on panna veel kurgiseemned ja petersell ning mõned maitseürdid. 

Saime loova ülesande armsalt Ingliterapeut Maryalt rajada ka lillepeenar meie kodu akna alla ja muuta ala meie pere jaoks hubaseks istekohaks. Alguses ei tulnud mul head ettekujutust, kuidas see täpselt välja peaks nägema, aga saades juhiseid armsalt Ingliterapeut Maryalt hakkasime proovima ja ümber tõstma ja katsetama. Praegu on kogu meie pere grilliala veel kujunemisjärgus, aga lillepeenar on valmis.

Peenra valmistamiseks tellisin juba mitu nädalat tagasi ära turbaplokid äärise jaoks. Turbaplokke sättisime koos Rannu rakukese liikme armsa Matersiga paika ühel päeval ja temalt sain nõu ja abi, kuidas siis võiks jääda. Need plokid on oma 30 cm kõrged ja see kõrgus sobis, pisut said plokid  sirgemaks saetud armsa Mihkel-Tibori poolt. 

Me olime ekstra kogunud peenra jaoks komposti, igasugu lehti ning puidupuru jne. See läks täitematerjaliks, kuhu alla veel kile ka panime ning alles siis lisasime pealiskihile musta mulda mitu kotti. Seda ostsime poest, sest aiamaal olev muld on liiga kõva ja savine lillede jaoks. Taimi käisime ostmas Tartus Bauhofis.  Nõnda  taimi valida  ja mõelda,  et mida me võiks peenrasse panna, oli väga tore koos lastega. Vaatasime õite värvi ja uurisime kui laiaks või kõrgeks lilled, taimed  kasvada võivad ning  mõtlesime paigutuse peale peenras.

Eks lilli oli imelisi ja igasuguseid ning katsetuseks kuidas nad peenras kasvavad, võtsime ikka põnevaid püsikuid  nagu näiteks Alpi jänesekäpp, sarlakpunane mõõl, paar väikest elupuud, helmikpööris, hõbedane padipõõsas, Itaalia kellukas, sinihall aruhein, siilkübar, villane nõianõges jne. Lavendel, mida me armastame sai loomulikult samuti korvi pandud ja peenrasse toodud. Ja alguses suurena tunduv peenar, et mis me kõik sinna istutame, sai pärastpoole selguse meis, et  oleks võinud veel suurem olla isegi. 

Sellel aastal hoolitseme ja vaatame, kuidas meie peenral taimed juurduvad ja kasvavad. Terve pere osales peenra kujundamisel ja me sättisime  lillepotte  ning arutlesime omavahel enne kui lõpuks rahule jäime  ning lõpptulemus sai praegu selline nagu videos paistab.

Ma olen väga tänulik armsale Ingliterapeut Maryale idee ja mõtte andmise eest ning juhiste eest, mis päris tükk aega võtsid mu sees kuju, enne kui saime teostusega alustada! 

Tänan armsat kobaraliiget Matersit, kõiki abilisi ja oma kalleid lapsi! MEIE PERE ÜHISTÖÖD SAAB SIIT MINNA VAATAMA:

2020. aasta kevad saabus meie kõigi ellu teistsugusena kui eelnevad. Üleilmaline pandeemia pani paljusid näppe mulda pistma ja loodusega suuremat ühtsust tunnetama. Minu jaoks tuli selle aasta kevad teistmoodi kui varem. Olin harjunud üle 30 aasta igal kevadel ka enda näpud mullas hoidma ja olema õnnelik, nähes alles tärkavaid taimevõrseid ja varakevadisi lilleõisi, aias õitsevaid kirsipuid, õuna- ja pirnipuid ja palju muudki. See on igakevadine rõõmu ja ilu aeg, mille järele igatsus minus tugevalt sees püsis, seda enam, et sellel aastal seda nii kogeda ei saanud nagu varasemalt, sest olin kolinud linna. Kui olime saanud hingekooli õppuritena ülesande midagi enda kodu ümbruse kaunistamiseks ette võtta, vastavalt võimalusele, kas mõne lillepeenra või maitsetaime mulda pistmisega, siis tärkas minus uuesti see igatsus varem enda kätega maha pandu järele ja mis maale maha jäi ning kuidas seda ülesannet nüüd täita, kui mul ei olegi siin linnas midagi ette näidata. Mõtlesin sellele ülesandele ja siis nagu iseenesest viisid jalad mind Tartu botaanikaaeda. Jalutasin seal ringi ja vaatasin taimi, mis ka minu aias kasvasid ja siis see mõte minus tärkas, et teengi enda ülesande siinses keskkonnas ringi jalutades. Valisin välja koha, kus videot teha ja kus oli kasvama pandud kõige enam just neid taimi, mis mu varasemas aias ka kasvasid. Proovisin mõned korrad ennast jäädvustada ja sain aru, et see ei ole üldse kerge iseennast niimoodi pildi peale saada ja samas ka taimi näidata. Varem olin proovinud videot teha, kuid puudus võimalus seda edasi jagada ning see teema jäi minu poolt edasi arendamata. Seega puudusid mul video tegemise kogemused ja ei meenunud ka see, et telefon peab selle tegemise juures olema horisontaalses asendis, mistõttu said minu esimesed katsetused videot teha selliste mustade äärtega ümbritsetult. Ei osanud seda ette näha, sest kui telefonis kordusena vaatasin, siis oli kõik kenasti, ei mingeid ääri, aga arvan, et see jääb minu esimese videotegemise juures mulle heaks õppetunniks ja edaspidi ei saa see enam meelest minna.

Botaanikaaiast kodu poole kõndides, helistas armas tütar ja muu jutu sees rääkis ka sellest, et neil koos pojaga aknalauale kasti istutatud tomatid on hakanud punaseks minema ja nad on mõlemad saanud juba ühe tomati ka ära maitsta. See oli hea kuulda ning soovisin, et ta saadaks mulle taimedest ka pilte. Nad olid kasvama pannud veel ühe arbuusiseemne, millel ka väike vili juba kasvamas. Mina olin enda aknalauale potti istutanud kaks kobartomati taime ja veel poest ostetud salatitaimed, mida sain ka enda ülesande täitmise juures kasutada ja videosse võtta, ja mis peamine, sain ka käed mullaseks.

Tänan armsat lapselast, kes mulle oma kodused pildid saatis ja mida sain enda ülesande täitmise juures kasutada!

Tänan armsat Junot, kes praktiliselt "istus minu kõrval" ja aitas selle video kokku panna ning tehnilise poole pealt juhendada!

Tänan armsat Ingliterapeut Maryat meile seda ülesannet jagamast!
MINU VIDEO AVANEB SIIN:

Täname väga armsat Ingliterapeut Maryat sellise ilu ja tervislikkust loova suunamise eest, mis meid hingeliselt veel enam looduse ja loomise juurde suunas ning meeldiva hasardiga tegutsema õhutas.

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, Ingliterapeut Marya assistent Hypatia alias Rita Hübner