Pühapäev, 7. juuni 2020

MA GISK PANEB NÄPUD MULDA LILLEPEENRAS JA AIAMAAL



Armas lugeja! 

Kevad on looduse tärkamise ja õitselepuhkemise aeg. See kevad on olnud eriline kõigi jaoks. On suurepärane, et inimestel on olnud aega ja võimalust varasemast enam seda avanemist nautida ja loodusega suhelda, aga ka aedades toimetada. Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli õppurite näpud on ka juba mõnda aega mullas toimetanud. Tervisedenduse kampaania raames oleme tegelenud taimedega kas koduõues või aknalaua peal, nii nagu kellelgi võimalik oli. Selline oli meie õppeülesanne: midagi istutada ja selle läbi ilu ning praktilist väärtust luua, eelkõige oma perele. Loodus ja sellega tegelemine on teatavasti ravim hingele ja meelele, aga ka kehale, see aitab mõtet kõrgemal hoida. Kohati täiesti uute alade kujundamine eeldas ka loovust ja nutikust, samas oli selle kõige sütitajaks meie sees. Protsess, kuhu said kaasatud ka lapsed, pakkus meile kõigile rõõmu ja naudingut. Loodu pakub jätkuvalt teraapilist hoolitsemisvõimalust. Meist mitmeil on seeläbi võimalus pakkuda silmailu ka majarahvale, tänaval möödujale või kogukonnale. Kindlasti jääme põnevusega ka istutatu oma täide ilusse kasvamise ja viljade valmimise ootele.
Meie loomiste esitlused avanevad sõnas ja pildis siin järgnevalt.



Meie pere maakodu asub Kiidjärvel, Põlvamaal. Meil on aed ja istutusalad ning peenrad olemas sel määral, kui Tallinnast käimiste puhul jõud üle käib. Olen aastate eest end täiendanud Räpina Aianduskoolis maastikuehituse erialal, eesmärgiga taimedest enamat teada ja ilu luua osata. Armastan aias toimetamist ja kõike, mida siinne, Ahja jõe ürgoru serval olev väekas loodus pakub.
Kui viirusekriis meid sel kevadel perega maakoju pagendusse tulla võimaldas, sain Ingliterapeut Maryalt vihje, et võiksin ka teiste jaoks salvestada, mida toredat siin looduses ja aias näen ja teen. Samas ka teadmisi jagavalt. Sel perioodil oli loodusevaatluseks aega enam võrreldes tavapärasega, aga kindlasti vaatlesin nüüd ülesandest tulenevalt ka veidi teise, sügavama pilguga. Olen nautinud võimalust olla vahetult oma lillede, puude ja põõsaste juures nende kevadistes arenguprotsessides, saanud jälgida seemnete ja taimede tärkamist ning vaadete vaheldumisi looduse tasakaaluka rütmina. Olin teinud ka mitu videosalvestamise proovitööd kuni käesoleva ülesande saamiseni. Avastasin enda jaoks esmakordselt näiteks puude ja põõsaste pungade ilu ja jälgisin nende puhkemist. Nüüd sain selgelt kogeda, milleks varasem loomine vajalik oli. Sain aru, kui suureks abiks need proovitööd osutusid nüüdseks, kui oli vaja osaleda ühises õppetöö ülesandes ja teha oma kaastöö kindlal ajal ja etteulatuvalt materjali kogudes. Olles taas päevatööle ja oma aiast valdavalt kaugemale naasnud, kui ei ole enam nii palju vaba aega ega võimalustki nii vabalt maakodus viibida ja toimetamisi ning looduse kulgemisi salvestada, oli hea varasemat materjali kasutada.

Sellest ülesandest sai lisahoogu ka katsetuste ja istutamiste kihk ja olen nüüdseks veelgi uusi söögi- ning ilutaimi aeda juurde toonud, esmakordselt kasvatan näiteks tomatit avamaal, juuri hävitavate muttide peletamiseks said mulda pistetud kevadel ka väga dekoratiivsete püvilillede sibulad. Videotegemiseks justkui juhuslikult hästi ajastatud õunapuu õitsemine, kuna sel nädalavahetusel oli minuga mitmeid koostöid teinud armas tütretütar just enda hea kaameraga maal kaasas, oli nüüd järgnevaks nädalavahetuseks täiesti lõppenud. See õunapuu tundub tagantjärele kui ime ja väga hea meel on, et sai niiviisi jäädvustatud. Olen tänulik!

MEIE PERE LUGU AVANEB SIIN:








Dianka kasvulavad

Aiailu ja peenarde loomise õppeülesande täitmine oli taaskord minu jaoks meeldivat pingutust pakkuv, sest armastan mullatöid teha ning rõõm on ka koduaeda ilu juurde luua. Kompostihunniku kaevamine andis ka mõnusat füüsilist koormust.
Kui oli teada, et on vaja aeda peenrad teha, siis kerkis vaimusilmas meie Viljandi koduaeda kuusnurkne peenar. Ma ei teadnud, kas see on üldse antud tingimustes võimalik, kuid kui me Junoga peenardest majaomanikuga vestlesime, tõin selle mõtte välja ning ta muheles ning vastas, et ta just lasi töömehel oma aeda kuusnurksed peenrad teha ning selgitas, millised. Ma ei võinud siis veel aimata, et neid lausa kolm tuleb ning nad nii kauni reljeefse mesilaskärje motiiviga kompositsiooni aeda moodustavad. Kui tuli jutuks, et kust me mulla saame, siis vastas majaomanik, et meil vist veab, kuna tal on kohe suur mullahunnik olemas, millest ta oma aedagi varustas.
Kui muld kastides, tegin tiiru turule ja tulin sealt tagasi mitmete istikutega, mis plaanitud olid. Lisaks tõin kaasa ühe balsamiini, mis mind kõigist seni vaadatud suvelilledest eriliselt kõnetas. Kuna see oli minu elu esimene lillepeenar, siis on arusaadav, et aialillede maailm pole mulle eriti tuttav ala. Selle pärast ei jäänud ka võõramad ostetud lillede nimed meelde ning tuli hiljem internetist otsida. Tagantjärgi selgus, et balsamiin ehk lemmalts sai väga õigesse kasvukohta istutatud, nimelt kõige varjulisemasse kasvukohta aknalaual- see sobib talle hästi.
Ühes laines selle ülesandega oli aprillikuus ka Tõrvandis minu perel käimas aiaplaneerimine ning peeti sealgi üheskoos köögiviljapeenra loomise plaane. Mõeldud, tehtud! Praegu kasvab seal peale lopsakate köögiviljade juba mitmeid viljapuid ja marjapõõsaid ning tore on iga kord aknast välja vaadates neid istikuid imetleda. Samuti on seal juba suur osa salatimaterjalist enda aiast võtta.


Juno kasvulava

Minul oli samuti väga hea meel, et võtsime nõuks sellel kevadel õuealale üht-teist söödavat mulda pista ning ka lilli istutada. Olin selle peale juba ka varasematel aastatel mõelnud, kuid töid ja tegemisi oli palju ning suvi möödus alati justkui linnulennul. Kuna oleme armsa Diankaga majanaabrid, siis sai see meie ühiseks ettevõtmiseks, millesse oli kaasatud ka minu armas poeg Oskar Robin. Kastide saamislugu oli tõesti inglite poolt öeldult nö täpislask ehk siis mitmete asjaolude kokkulangemine täpselt õigel ajal. Tänu sellele saime mulda panna nii salatilehte, rukolat, basiilikut, murulauku, tilli kui ka maasikataimi. Armas Dianka külvas ka porgandit ning ühe tomatitaime. Minu jaoks oli see esimene kord sellisel viisil välialal istutuskaste täita ja nüüd siis ka nende eest hoolt kanda. Siseruumis ja aknalaual oleme varemgi üht-teist mulda pistnud. Sel kevadelgi kasvas seal uba ning külvasime ka kobartomatit, millest sirgus 5 taime, kuid need veel vilju ei kanna. Peavad veel kasvama. Kokkuvõttes on see meie jaoks olnud igati koostööd arendav ning kohati üsna lõbus ettevõtminegi, sest näiteks lillekaste ja lilli pidime transportima jalgratastega, kuna sõiduautot meil ei ole. Vajalikku ostes saime pikemalt rääkida ka asjatundliku müüjaga ning erinevaid taimi kokku sobitada. Meie aiatööd aga veel lõppenud ei ole, sest 3 istutuskasti on veel tühjad, kuhu on plaan erinevat sorti lilli istutada, et aias oleks ka natukene silmailu. 
Täname armsat majaomanikku, kes kiiretel ehitustöödeajal lasi töömeestel ehitada dekoratiivsed ja praktilised aiakastid ning lillepostamendid. Samuti loomulikult armsat Ingliterapeut Maryat selle loomingulise ja praktilise ülesande eest.
MEIE ÜHISTÖÖLE SAAB PILGU HEITA SIIN:




Meie pere aias toimetamised algasid sel aastal üsna varakult juba, sest lasime maa ära freesida siis, kui aprilli lõpus soe veel oli. Mõned lilleistikud, mis me aiamaanaabrilt saime, istutasime peenrale enne öökülmasid, mis neid  pisut ka näpistas, kuid lilled toibusid kenasti. Sel aastal oli rõõm oma perega pikalt ka koos olla tänu viiruse ajal kehtestatud eriolukorrale ja aiamaa tegemine seetõttu ka sellise hoo sisse sai. Kõigepealt alustasime lastega maasikate puhastamisest ja saime mitmeid uusi tütartaimi, mida istutasime edasi kahte vakku. Vedasime ka sõnnikut ja sättisime peenraid ning istutasime ümber rabarberid ja mündilised. Peagi panime maha porgandid, redised ja tilli. Siis oli kolm nädalat pausi, kus me käisime ainult rohimas, aga midagi juurde ei lisanud peenrasse, sest külmaks läks.
Eelmisel nädalal aga tippisid lapsed maha  herned, kabatšoki ja aedoad. Lisaks andis aiamaa naaber meile jääsalati, hiinakapsa, kaalika ning paprika ja tomatitaimede istikuid, sest oli neid ülearu külvanud ning ka need said istutatud. Teisel naabril jäi üle kaks vaarika istikut ja üks mustsõstra põõsas, panime needki enda aianurka kasvama. Meie jagasime šokolaadimelissi naabritele ja rebasesaba lille seemneid.  Jäänud on panna veel kurgiseemned ja petersell ning mõned maitseürdid. 
Saime loova ülesande armsalt Ingliterapeut Maryalt rajada ka lillepeenar meie kodu akna alla ja muuta ala meie pere jaoks hubaseks istekohaks. Alguses ei tulnud mul head ettekujutust, kuidas see täpselt välja peaks nägema, aga saades juhiseid armsalt Ingliterapeut Maryalt hakkasime proovima ja ümber tõstma ja katsetama. Praegu on kogu meie pere grilliala veel kujunemisjärgus, aga lillepeenar on valmis.
Peenra valmistamiseks tellisin juba mitu nädalat tagasi ära turbaplokid äärise jaoks. Turbaplokke sättisime koos Rannu rakukese liikme armsa Matersiga paika ühel päeval ja temalt sain nõu ja abi, kuidas siis võiks jääda. Need plokid on oma 30 cm kõrged ja see kõrgus sobis, pisut said plokid  sirgemaks saetud armsa Mihkel-Tibori poolt. 
Me olime ekstra kogunud peenra jaoks komposti, igasugu lehti ning puidupuru jne. See läks täitematerjaliks, kuhu alla veel kile ka panime ning alles siis lisasime pealiskihile musta mulda mitu kotti. Seda ostsime poest, sest aiamaal olev muld on liiga kõva ja savine lillede jaoks. Taimi käisime ostmas Tartus Bauhofis.  Nõnda  taimi valida  ja mõelda,  et mida me võiks peenrasse panna, oli väga tore koos lastega. Vaatasime õite värvi ja uurisime kui laiaks või kõrgeks lilled, taimed  kasvada võivad ning  mõtlesime paigutuse peale peenras.
Eks lilli oli imelisi ja igasuguseid ning katsetuseks kuidas nad peenras kasvavad, võtsime ikka põnevaid püsikuid  nagu näiteks Alpi jänesekäpp, sarlakpunane mõõl, paar väikest elupuud, helmikpööris, hõbedane padipõõsas, Itaalia kellukas, sinihall aruhein, siilkübar, villane nõianõges jne. Lavendel, mida me armastame sai loomulikult samuti korvi pandud ja peenrasse toodud. Ja alguses suurena tunduv peenar, et mis me kõik sinna istutame, sai pärastpoole selguse meis, et  oleks võinud veel suurem olla isegi. 
Sellel aastal hoolitseme ja vaatame, kuidas meie peenral taimed juurduvad ja kasvavad. Terve pere osales peenra kujundamisel ja me sättisime  lillepotte  ning arutlesime omavahel enne kui lõpuks rahule jäime  ning lõpptulemus sai praegu selline nagu videos paistab.
Ma olen väga tänulik armsale Ingliterapeut Maryale idee ja mõtte andmise eest ning juhiste eest, mis päris tükk aega võtsid mu sees kuju, enne kui saime teostusega alustada! 
Tänan armsat kobaraliiget Matersit, kõiki abilisi ja oma kalleid lapsi! MEIE PERE ÜHISTÖÖD SAAB SIIT MINNA VAATAMA:




2020. aasta kevad saabus meie kõigi ellu teistsugusena kui eelnevad. Üleilmaline pandeemia pani paljusid näppe mulda pistma ja loodusega suuremat ühtsust tunnetama. Minu jaoks tuli selle aasta kevad teistmoodi kui varem. Olin harjunud üle 30 aasta igal kevadel ka enda näpud mullas hoidma ja olema õnnelik, nähes alles tärkavaid taimevõrseid ja varakevadisi lilleõisi, aias õitsevaid kirsipuid, õuna- ja pirnipuid ja palju muudki. See on igakevadine rõõmu ja ilu aeg, mille järele igatsus minus tugevalt sees püsis, seda enam, et sellel aastal seda nii kogeda ei saanud nagu varasemalt, sest olin kolinud linna. Kui olime saanud hingekooli õppuritena ülesande midagi enda kodu ümbruse kaunistamiseks ette võtta, vastavalt võimalusele, kas mõne lillepeenra või maitsetaime mulda pistmisega, siis tärkas minus uuesti see igatsus varem enda kätega maha pandu järele ja mis maale maha jäi ning kuidas seda ülesannet nüüd täita, kui mul ei olegi siin linnas midagi ette näidata. Mõtlesin sellele ülesandele ja siis nagu iseenesest viisid jalad mind Tartu botaanikaaeda. Jalutasin seal ringi ja vaatasin taimi, mis ka minu aias kasvasid ja siis see mõte minus tärkas, et teengi enda ülesande siinses keskkonnas ringi jalutades. Valisin välja koha, kus videot teha ja kus oli kasvama pandud kõige enam just neid taimi, mis mu varasemas aias ka kasvasid. Proovisin mõned korrad ennast jäädvustada ja sain aru, et see ei ole üldse kerge iseennast niimoodi pildi peale saada ja samas ka taimi näidata. Varem olin proovinud videot teha, kuid puudus võimalus seda edasi jagada ning see teema jäi minu poolt edasi arendamata. Seega puudusid mul video tegemise kogemused ja ei meenunud ka see, et telefon peab selle tegemise juures olema horisontaalses asendis, mistõttu said minu esimesed katsetused videot teha selliste mustade äärtega ümbritsetult. Ei osanud seda ette näha, sest kui telefonis kordusena vaatasin, siis oli kõik kenasti, ei mingeid ääri, aga arvan, et see jääb minu esimese videotegemise juures mulle heaks õppetunniks ja edaspidi ei saa see enam meelest minna.
Botaanikaaiast kodu poole kõndides, helistas armas tütar ja muu jutu sees rääkis ka sellest, et neil koos pojaga aknalauale kasti istutatud tomatid on hakanud punaseks minema ja nad on mõlemad saanud juba ühe tomati ka ära maitsta. See oli hea kuulda ning soovisin, et ta saadaks mulle taimedest ka pilte. Nad olid kasvama pannud veel ühe arbuusiseemne, millel ka väike vili juba kasvamas. Mina olin enda aknalauale potti istutanud kaks kobartomati taime ja veel poest ostetud salatitaimed, mida sain ka enda ülesande täitmise juures kasutada ja videosse võtta, ja mis peamine, sain ka käed mullaseks.
Tänan armsat lapselast, kes mulle oma kodused pildid saatis ja mida sain enda ülesande täitmise juures kasutada!
Tänan armsat Junot, kes praktiliselt "istus minu kõrval" ja aitas selle video kokku panna ning tehnilise poole pealt juhendada!

Tänan armsat Ingliterapeut Maryat meile seda ülesannet jagamast!

MINU VIDEO AVANEB SIIN:


Täname väga armsat Ingliterapeut Maryat sellise ilu ja tervislikkust loova suunamise eest, mis meid hingeliselt veel enam looduse ja loomise juurde suunas ning meeldiva hasardiga tegutsema õhutas.
Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, Ingliterapeut Marya assistent Hypatia alias Rita Hübner

7 kommentaari:

  1. Armas MA GISK õppurkond, kes te meie õppurblogisse oma seekordse loo postitasite ja oma õppetöö kaudu saadud kogemusi esitate!
    TÄNAME TEID ILUSA ÜHISTÖÖ EEST JA ÜHTSUSE VAIMUS TREENITULT SAAVUTATUD KOOLI VAIMU NÄITAMISE EEST!
    Ainult see, kes teeb, saab kogeda loomise ilu ja sisu lahenduste väljamõtlemise valu, aga mis ununeb pea, kui nähtavale tuleb töö vilju ja mõtted juba uute tööde ja idukeste juures ametis on. Igaüks teist püüdis ja korrastas, seda on tunda ja näha-kuulda ning meeldiv on lugeda, kui pühendunult te loodusega suhtlete ja kui ausalt räägite ka raskustest, mis esmakordselt peenramaa ja lillekasti loomisega enamasti ikka kaasas käib, aga millest "enne midagi ei tea, kui pole proovinud". Sümpaatne on seegi, et perede lapsed olid samuti rõõmsalt aiatöödes kaasas ja et neile see väga meeldis, seega on süda õigel kohal ja võib arvata, et siin avanenud hingelisusest midagi edaspidisekski jätkub. Kuna antud blogitöö pole pelgalt ühe ülesande lahendus, vaid seotud ka tehnilise teostusega, andis peenramaa aluse lisaks muule aiatöö praktikale õppida kaasajas olulise tehnika kasutamist, abi küsimist ning abi osutamist, kui seda küsiti, sest kui ei küsita, ei saa aidata.
    Sellega oleme oma projekti näidistöö ka õppurite ühise blogina esitanud.
    Blogi jätkab, sest koolitöö ei peatu, võtab vaid uusi olemise vorme ja loodab leida neid, kes meie ponnistusele õla alla paneksid, kuna kasvulavast üleilmse tripphooneni minnes enam peotäiest vabatahtlikusest ja heast usust ei piisa.
    Olge terved ja tooge siia ka omi mõtteid kaaslaste ette, et mis siin paelus ja mille poolest kellegi avastused erinesid vms.
    LOOMIST TÄIS LOODUSMÕTE LOEB!
    Armastusega, Ingliterapeut Marya

    VastaKustuta
    Vastused
    1. *vabatahtlikkusest tuleks kellelgi meie näpuvea tõlkeks lahti seletada.
      Armastusega, Ingliterapeut Marya

      Kustuta
  2. Armas Ingliterapeut Marya!

    Aitäh!
    Selle ülesande täitmisel oli mitu kihti. Siin ühtis Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli hariduse lihtsalt ja säästlikult elama õpetamine ka loodusega suhestumise väärtustamisega, sest loodus ju teatavasti ka kaudselt tervendab. Me saime isiklikku tööd tehes ja teiste tegevust jälgides vajalikke tehnilisi oskusi ja uusi teadmisi, aga see ka jätkub praktikas nüüd, kui istutatud taimed sirgumas. Põnev on oodata, kuidas armsa Matersi tomatitaimed toa aknalaual saaki andma hakkavad, kuidas armsa Magdalena valitud taimed lõpuks välja näevad, kuidas armsate Dianka ja Juno maja ühel hetkel rikkalike lillekaunistustega ehitud on ja need toredad justkui imeväel kujunenud kastid vilja annavad. Teie olete selgitanud seda protsessi kui “Õppeülesandeid, mis näitasid pealtnäha lihtsates asjades elu sügavust ja seda, mida inimene suudab ise enda ja pere heaks ära teha, mis on tegelikult iidne tava ja lihtne ettevõtmine, aga millest ollakse juba võõrdunud.“
    Tõlgin ka näpuveaga esile tulnud sõna *vabatahtlikkusest. Lugeja jaoks selgitan siingi, et MA GISK õppeprotsessis on tavaks, et viga sõnas näitab teatud rõhuasetust ja kes vea leiab, see kirjutab selle sõnaga tema jaoks seonduva lahti. Kindlasti rõhutab see sõna meie kui MA GISK õppurite ja meeskonnaliikmete aastatepikkust vabatahtlikku tegevust teadvuse tõstmise projekti arendamise heaks, enda kogemuse, aga ka teadmiste jagamise läbi.Kindlasti vajab nii mastaapne projekt aga tõepoolest õla alla panijaid ja uusi liitujaid.

    Leidsin aga teisegi sõna, mis on *triiphooneni. Siinkohal siis sellises kombinatsioonis: „üleilmse triiphooneni“. See väljendab, kuidas isiklikest kasvulavadest ka inimeste mõistes peaks kujunema suur üleilmne kasvamine ehk see ongi üleilmne teadvuse tõstmise kool kui ilmapuukool, milleks MA GISK on nähtud laienema.

    Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, Ingliterapeut Marya assistent Hypatia alias Rita Hübner

    VastaKustuta
  3. Armas Ingliterapeut Marya!

    Aitäh!
    Seda ülesannet täites saime mingil määral kõik kogeda seda, millega polnud varem kokku puutunud. Oli huvitav, aga tuli ka palju vaeva näha, et esmakordselt videot tehes kõik kenasti välja tuleks. Hea meel on selle üle, kuidas keegi ülesannet lahendas ja kuidas igaüks leidis täiesti erineva lähenemise ülesandele, nii nagu ka tegelikud võimalused ja oskused olid erinevad. Seda ülesannet teostades oli tunda, kuidas me kõik väga püüdsime enda aias või aknalaua peal midagi mulda istutada,ja kellel oli video loomise juures abi vaja, sellele tuldi kenasti vastu ja aidati raskustest üle. Siinjuures teebki rõõmu see, muidugi peale kenasti kasvama pandud taimede, lillede, et oli tunda tugevat meeskonna tunnet ja abikäe andmist.
    Tänan siinjuures kõiki kenade videote eest ja jään huviga ootama, millel minu tomatid vilja kandma hakkavad. Salatit saan juba maitseroheliseks söögi kõrvale võtta.

    Armastusega, MA GISK 2.kobara liige, AB õppur Maters alias Maret Raudsepp

    VastaKustuta
  4. Armas Ingliterapeut Marya!
    Aitäh ka minu poolt!
    Armsa Hypatia jagamine võimalusest olla sel aastal koos oma taimedega ning vaadelda seemnete ja taimede tärkamist ning kasvamist, vaadete vaheldumisi looduse tasakaaluka rütmina tõi mulle seose meie endiga. Sest meiegi oleme siia kooli saabudes nagu seemned, mis alles tärkama hakkavad ja läbi erinevate ülesannete ja perioodide vaheldumise kasvavad. Ja selles metafoorses mõttes olete teie aedniku rollis, kes sellel kõigel silma peal hoiab ning vajadusel midagi kohendab, kärbib, välja juurib, ümber istutab või juurde külvab. Ma tean, et Maryal on endalgi suur aed ning palju kogemusi taimedega, seega pole see seos mitte ainult metafoorne, vaid seotud ka füüsiliste kogemustega. Üheskoos moodustame meiegi ühise kasvulava, sest see kõik toimub koostöös, kus õpime olema üksteisele väestavaks kasvutoeks, nagu peenardes, kus on kokku sobitatud taimed, mis üksteisele sümbioosis jõudu annavad. Esialgu ei tule see sugugi hästi välja ning ilma armsa Ingliterapeut Marya ravita ja suunamiseta jääks keegi kiduraks ja kellegi teise varju, kes teisi muidu oma iseloomuga lämmatama kipuks või vastupidi umbrohtu upuks. Sain armsalt kolleegilt teada, et tomat ja porgand sobivad omavahel suurepäraselt kokku ning kuna mul oli võimalik seda kohe ka rakendada, siis jäi see mulle ka meelde. Selliseid näiteid taimede omavahelisest koostööst on vel palju teisigi, mida tulevikus veel tundma õppida.
    Me tuleme sageli mõndade asjade juurde tagasi kas peale kogemust analüüsima või siis mõne aja pärast, et asja uue nurga alt vaadelda. Vahepeal jõudsime armsa Junoga täita ka kolm kuusnurkset lillekasti, mille kujundamine oli omakorda põnev protsess. Praegu, kui olen üle nädala Viljandist eemal olnud, mõtlen huviga, et kuidas neil taimedel seal läheb ning kuidas miski kasvanud on aga samas saan siin Tõrvandis oma pere juures päev-päevalt taimede edasist kasvamist jälgida. Selle ühistöö käigus armsa naabri Junoga meenus mulle, kuidas see märkis taaskord ühe unistuse täitumist. Seee pärineb ajast, kui veel teises kohas elasin ning just sellel tänaval jalutades endale sel tänaval ühes suures vanas majas elamist endale ette kujutasin, kus oli ka igatsus majanaabrite järele, kellega ühist asja ajada. Leian, et ainult üheskoos tegutsedes sai kõik sellisel kujul võimalikuks, sest koos tegutsedes on ikka suurem vägi taga, kui üksi nokitsedes.
    Väga meeldiv oli näha ja lugeda armsa Magdalena poolt lastega koos tegutsemist ja kuidas nad kõik olid ühiselt ülesande täitmisele ning perele köögiviljade kasvatamise ning lillepeenra ehitamisele pühendunud ning kindlasti töö käigus väga palju õppisid. See võis olla isegi parim osa distantsõppest, mille sugust õpetajatel distantsilt edasi anda on üsna keeruline ning eeldab ikka tihedat koostööd lapsevanematega. Aga just sellisel moel meie MA GISK õppetöö toimubki, kui kooli liider ja meediumterapeut Ingliterapeut Marya meid juhendab, sest elame kõik Eesti erinevates paikades.
    Armsa Matersi kogemused tuletasid mulle meelde, kuidas keegi meist pole veel valmis ning meil kõigil on palju õppida ja avastada, mis selle algse mõtte, et me kõik oleme alles kasvavad taimed kasvulaval, ilusti tervikuks kokku tõi.
    Jätkub...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jätkub:
      Tänan armsat Hypatiat vigade tõlkimise eest! Tõesti on seda projekti arendatud aastaid vaid vabatahtlike panuste alusel. Kuid mida see tähendab, olla vabatahtlik? Lisan omalt poolt, et vabatahtlikkus siin ei tähenda mitte sellist suhtumist, et kui tahan siis teen ja kui ei meeldi, siis ei tee. Kuigi väljastpoolt kooli oleme tänulikud ka iga sellise vabatahtliku panuse eest, kui see tuleb puhtast südamest. Meile on see fundamentaalne otsus anda endast kõik, et inimkond saaks teadvuses tõusta. Selleks teeme kõike, mis vaja, sest teame, et kõik toimub meie hingelepingute kohaselt ning selles mõttes ei ole meil teist valikutki, kui võtta vastu kõik see, mis selle otsusega kaasneb. Mind ühel minu keerulisel eluperioodil inspireerinud mõtleja Krishnamurthi on ühes oma kõnes öelnud, et inimese suurim vabadus on see, kui tal ei ole valikut. See lisab vabatahtlikkuse tähendusele veel ühe dimensiooni, mille mõistmine on hingeravikoolis edasi jõudmiseks vajalik.
      Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, loodusravitegevuste ja õuesõppe korraldamise koordinaator Dianka alias Kadri Uiboupin

      Kustuta
  5. Armas Ingliterapeut Marya!
    Suur tänu meie pere poolt! Selle aasta teistsugune kevad andis nii palju võimalusi tegeleda oma aiaga ja olla koos oma päritoluperega ning vaadata endasse. MA GISK hingeravikooli mitteformaalse hariduse andmise kevadprojekt "Näpud mulda" oli ideaalne armsa Ingliterapeut Marya poolt teadlikult ja kindla eesmärgiga suunatud ja juhitud. Iga õppuri poolt vastavalt enda võimalustele ja väikestele imedele see oma kodukohas teoks ka sai. Projekti käigus saime ka enda peret kaasates viia mõtted mujale, ilu loomisse, mis aitas seestpoolt rahuneda ja tasakaalu säilitada kogu perel, kui muu maailm ärevaks kippus ajama. Minule meeldis koondvideos armsa Hypatia peenra ääre korrastaja, sellist ma varem näinud ei ole, avaldas muljet ja sooviks ka soetada. Lisaks armsa Hypatia kaunis kiviktaimla on suurepärase hoolituses tulemusel imeilus. Armsa Dianka ja Juno kärgpeenrakastid samuti on suurepärased taimede istutuskohad. Juba kaunilt valmistatud kastid ise on vaatamisväärsus, lisaks neisse külvatud hool ja armastus koos taimedega. Armsa Matersi aknalaua taimed, eriti need tomatid, mis siis annavad suure saagi, olid põnevad. Pole võimatu taimi kasvatada ka kortermajas, lihtsalt teed seda, mida saad teha. Armsa Marya koduaias saime kõik koos MA GISK perega ilu loomist ja praktilisi töid teha, seal käis juba hoogne loodusravilaagri ettevalmistus. Igaüks panustas oma andega. Ma olen tänulik selliste võimaluste eest, mida olen saanud kogeda, tunda endas kasvamisena. Me oleme vabatahtlikult, aga kindlalt olnud teadvuse tõstmise projekti juures aastaid. Oleme hingedekodus kokku leppinud, et kui osad meist on ära tundnud Ema Maarja kehastunu, siis äratavad nad ka teised, sest planeeti ootab ees sagedusemuutus, milleks tuleb õppida täiesti teistmoodi olema ja elama. Ühiskonna superego ja enda isiklik ego on olnud suureks komistuskiviks enamusele. Lootus püsib alati, et see päev saabub, kui kõik taipavad, mida me siin MA GISK hingeravikoolis teeme. Aga enne teiste poole vaatamist tuleb ikka oma uksealune ja sisemus puhtaks teha, seega muutumine algab endast.
    Kena ärkamist ja kasvuaega suveks! Tänan kõiki maiseid, minu kallist perekonda ja taevaseid abilisi!
    Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, AB õppur Magdalena Kalev

    VastaKustuta