Esmaspäev, 22. veebruar 2021

H. CHR. ANDERSENIST JA MUINASJUTTUDEST



Armas blogi lugeja!

Selle postitusega kutsun Sind kaasa muinasjutulainele. Minu hiljutine tore kogemus oli kokkupuutumine armastatud muinasjutuvestja Hans Christian Anderseniga läbi tema elu ja loometeed tutvustava rändnäituse. Kirjanik kasvas üles vaesuses ja sai seetõttu tunda ka alandamist. Justkui argielu karmuse eest põgenedes liikus ta juba lapsena fantaasiamaailmas oma teatrimängude, laenutatud raamatute lugemise ja loomingu kaudu. Alustanud kirjanduse vallas luuletustest ja näidenditest, jõudis ta alles 30 - aastaselt muinasjuttude juurde ning just seeläbi võitis kogu maailma südame. Ometi oli ta ka hea käega kunstnik ja see on see, millest vähem tema puhul teame. Näituse oluliseks osaks olidki tema toredad paberväljalõiked, aga ka reisikirjade illustratsioonid. Tema viimase väljalõike foto on siin:

                                            
  
Teda küll ettelugemisega palju mõjutanud isa oli varakult surnud, hariduseta ema oli ränga töö läbi kurnatud. Lähedussuhetes ei läinud tal endal hästi, sest ta ei leidnud elus kahjuks vastuarmastust. Naised, kes teda paelusid, pidasid teda järjepidevalt "vennaks". Pere ja laste puudumisel polnud tal ka kindlat kodu, see aga võimaldaski palju rännata. Ta armastas käia just kultuurireisidel.


Talle meeldis väga inimeste meelt lahutada. Ta luges ette või jutustas enda loomingut, mõnigi kord samaaegselt paberväljalõigete loomisega. Ta armastas neid töid kinkida nii lastele kui suurtele ning oma tuttavate lastele koostas lausa raamatuid, kuhu liitis enda loomingu: väljalõikeid, kollaaže ja luuletusi. Siin pildil
allosas on näidatud imetabane kollaaž, mille andekas looja valmistas enne oma surma justkui hüvastijätuks maailmale.
  
                                         

Ta tegi oma elu muinasjutuks ja oli kõigele vaatamata õnnelik, sest ta oli juba noorena endale võtnud motoks järgmise: "Minu elu on ilus muinasjutt, õnnelik ja sündmustest tulvil."

Tema suur püüd oli levitada mõistmist, et inimest ei tohiks hinnata sotsiaalse staatuse järgi, vaid ikka vaimu ja ande alusel nii, et nähtaks inimest ennast. Samas peaks inimene ise alati ehe olema, mitte teesklema kedagi teist. Tema motoks oli, et tuleb olla, mitte näida. Selline mõtte kõrgemale ja õigele kursile suunamine seostub otseselt MA GISK kui hingeravikooli suunaga ja logolausega „MÕTE LOEB!“

Samamoodi suunamist teevad ka muinasjutud, aidates ka keerulistel aegadel. Muinasjutud aitavad mõtet kõrgel hoida, ergutavad fantaasiat. Nad õpetavad eristama head ja kurja, seda, kuidas raskustest üle saada, kuidas olla hooliv kaaslane, kuidas oma tööd hästi teha ning kuidas väärtustada armastust, sõprust ja perekonda. Toon ka tsitaadi hiljuti ilmunud raamatust Maria Ballarin „Elas kord .... Vanad head muinasjutud“ (Ühinenud ajakirjad, 2020):
https://www.rahvaraamat.ee/p/elas-kord-vanad-head-muinaslood/1429470/et?isbn=9789949696680#


                                             

„On väga tähtis, et muinasjutte ei unustataks, sest need virgutavad meie kujutlusvõimet, vormivad meie arusaamu ja ootusi, võivad panna meid maailma hoopis teisiti nägema.“ Et H. Chr. Anderseni muinasjutudki sisaldavad lapsepõlves kuuldud lugusid, mida vanad naised tööd tehes, näiteks kedrates, pajatasid, siis sobitub siia ka see tsitaat: „Lapsepõlves vanematelt ja vanavanematelt kuuldud õpetussõnad tuginesid kolmele hariduslikule alustalale: üldised väärtused, käitumisnormid ja sotsiaalsed oskused, mida enamjaolt anti edasi lugude ja legendidega.“ Maailmakuulsa kirjaniku produktiivsust väljendavad numbrid avanevad siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_Andersen

Oli hea meel seda Anderseni kodulinna Odense Linnamuuseumide ja H.C. Anderseni Maja poolt koostatud ning Taani Suursaatkonna poolt vahendatud näitust ka mõnekümnele lapsele tutvustada ning neid mõtteid jagada, aga ka selle üle, et paljud lapsed said vaadata näitusega kaasaskäivat Taani flmi „Metsluiged“, mille kunstnikutöö on teinud Taani Kuninganna Marghrete II.





Huvilistele olin vaatamiseks välja pannud ka H. Chr. Anderseni muinasjuturaamatud.



Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, loodusväe ja tunnetusravi töö koordinaator Hypatia alias Rita Hübner









2 kommentaari:

  1. Armas Hypatia! Aitäh Sulle blogipostituse loomise eest! Muinasjutud on tõesti turgutavad ning mul on hea meel, et said lähtuvalt enda erialast olulist teavet jagada, sest teadmised on ju Valgus, teadmatus pimedus. Nii on meile öelnud armas Ingliterapeut Marya. Minu jaoks seostus see teema ka meie MTÜ KULLARATAS uuenenud Facebooki lehe esimese postitusega, kus jagasime kirjandusterapeut Berit Kaschaniga tehtud intervjuud, kus ta selgitab, mil viisil biblioteraapia aitab inimestel oma lugusid ümber jutustada ja enda elus toimuvat lahti mõtestada. Lugemine ja jutustuste kuulamine on eriti sobilik just neile, kellel on loomulik soov lugusid kuulata ja võime neisse sisse elada, aga samas arendav kõigi jaoks ning on hea, kui seda saab juba lapseeas elamusena järjepidevalt kogeda. Kirjutamine on pärusmaa, mis paljude arvates on justkui pigem nende jaoks, kes seda loomulikust andest teha oskavad, kuid tegelikult on see kasulik kõigile. Oleme seda ka hingeravikoolis õppides kogenud, kuidas on võimalik selles osas jõudsalt edasi areneda, kui järjepidevalt ennast kirjasõna teel väljendada ning teadvust avardada. Inspireeriv oli H. Chr. Anderseni loo puhul ka see, kuidas ta suutis iseenda elu kujundada nii, et see oli loominguliselt mitmeti viljakas. Eluraskustes olles võib ju tekkida tunne, et ei ole jõudu seda teha, kuid tema läks siiski teist teed ja seeläbi on enda elukäiguga samamoodi eeskujuks nagu enda teostegagi. Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, noorsootöö ja pereprojektide koordinaator Juno alias Merlyn Mandre

    VastaKustuta
  2. Aitäh! Sügavalt puudutas kirjaniku elumoto ja mõtted elust, seoses muinasjuttude lugemisega.

    VastaKustuta