laupäev, 8. mai 2021

EESTI PIDAS TALGUID - MEIE KA. Pühendatud emadepäevale, emadusele ja inimlikule hoolekandele

 Armsad sõbrad!

Laupäeval, 1. mail peeti üle Eestimaa taaskord talguid, seekordse pealkirjaga „Teeme Ära 2+2 talgupäev“. Inimesi kutsuti üles korraldama oma isiklikke talgupäevi perekeskse väikese seltskonnaga. Selline talguplaan võimaldas minna rohkem sügavuti nii, et tegevusel oleks mõtestatum eesmärk. Suurema tähelepanu alla oli seatud loodusest ja keskkonnast hoolimine selliste teemade kaudu, nagu ümbritsevat elurikkust suurendama kutsuv „Igaühe looduskaitse“ ja kompostikaste ehitama õpetav „Toiduraiskamise vähendamine“. Inimestevaheline „Üksteisest hoolimine“ kajastus juba talgupäeva üleskutses, kus kutsuti pere ringis kevadtöid tegema üksteisele hoolimist, õlatunnet ning koostegemise rõõmu pakkudes, aga sisaldas ka tööohutuse nõuannete ning praegusel raskel ajal inimesi toetavate tegevuste kui vaimse tervise vitamiinide jagamist. Täpsemalt on lahti kirjutatud ja kõneldud talgupäevale kaasa antud soovitused  siin: https://www.teemeara.ee/tahelepanu-all

Talgutel osales ka MA GISK pere, eri paigus ja mitmete erinevate tegevustega, milles järgisime nii mõndagi eelpoolnimetatud soovituste valikust. Hingeravikooli treeningute üks peamisi eesmärke on olnud südamega suhtlemise õpetamine ja õppurites vastutustundliku hooldajaloomuse esiletoomine. Seetõttu oli talgu üleskutse lihtsa üksteise märkamisena ka tore äratundmine, et oleme talgumeeskonnaga samal lainepikkusel.


Meie tegemistest saad lugeda siit:


Juno

Eelmisel kevadel istutasime armsa majanaabri Diankaga selleks spetsiaalselt loodud istutuskastidesse nii lilli, köögivilju kui ka salatilehti ja maitsetaimi. Ka maasikad said mulda pistetud, mille vilju suvel maitsesime. Neid ei olnud küll palju, kuid rõõm ettevõtmise tulemusest oli sellegipoolest. Kui sellel aastal taas "Teeme ära" kampaania raames kutsuti inimesi üles pereringis talgutöid tegema ning samal ajal keskenduma ka enda ja teiste vaimse tervise säilitamisele ja parandamisele, siis sai see taas ka meie hingeravikooli ühiseks ettevõtmiseks. Kuna minul oli 1. maiks juba varasemalt planeeritud tööpäev, siis kahjuks sellel päeval mina koristustöid teha ei saanud. Küll aga panustasin omalt poolt kampaania vaimse tervise hoidmise alalõiku, sest töötan ju igapäevaselt psühholoogi ja terapeudina ning see on otseselt seotud just selle valdkonnaga. Siinkohal meenub mulle, et armas Ingliterapeut Marya on juba aastaid rääkinud sellest, et inimestel on nüüd aeg liikuda välise korrastamiselt mõtete puhastamise juurde, mis ongi tasakaalu ja tervise aluseks. Tundub, et see justkui mingis mõttes ongi teoks saamas. Kahju on muidugi sellest, et just koroonapandeemia selle vajaduse eriliselt välja tõi. Seega mõttepuhastus laupäevasel päeval viis mind välise korrastamiseni pühapäeval, sest võtsin esimese istutustöö ette 2. mail. Täitsin aknapealsed kastid võõrasemadega.



Välitöödel oli kaasas ka minu armas kass Galaxy, kes “pole ammu murul käind” - nii nagu kõlab ka üks salmirida tuntud lastelaulust "Kevadel". Võõrasemad pakkusid talle aga huvi küll. Seda on piltideltki näha. 



Sellest järgmise nädala alguses saime aga taas kokku ka armsa Diankaga ning eelmise aasta istutustööd meenutades täitsime taas meile juba armsaks saanud kastid seemnetega ja ette kasvatatud taimekestega. 



Kuna tänavu julgustati inimesi igaühe looduskaitse raames rajama ka väikest niidulillede lapikest, siis külvasime meiegi ühte kasti seemned, millest peaksid siis kenad lilled kasvama. See on meie väike panus selleks, et tuua natukene rohkem elurikkust meie ümber, aga seeläbi kindlasti ka meie sisemusse. Tänan nii kampaania korraldajaid kui ka kõiki neid, kes sellesse mingil moel panustasid!


Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EM õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno alias Merlyn Mandre


Dianka


Mina ostsin omale niidulillede paki juba varakevadel valmis, kui poes seemneid uurisin. Samuti varusin mõned põnevamad lilleseemned, mille kasvatamist soovisin katsetada. Seega olid mul märtsi lõpuks kodus aknalaual ka daaliad juba väga hoogsalt pikkust visanud ning juba anusid peenrasse istutamist. TEEME ÄRA! talgute üleskutse  aeda liigirikkust soodustavaid oaase luua ja sellega seotud hingeravikooli talgukampaania andsid lillepeenarde loomiseks otsustava tõuke. Meie pere aed on alles vaikselt kujunemas ning tuli hoolega mõelda, kuhu suurele muruplatsile peenart sobiks teha. Kui midagi ette võtta, siis ikka leidub ka vastuargumente, miks ei saa või ei peaks seda teostama. Seda, miks on hea aeda põllulilli külvata, tuli perele selgitada ning sedasi saadi aru, et seda ei tuleks võtta mitte umbrohu aeda toomisena, vaid loodusele oma aias ruumi tegemisena. Tänutäheks kingib loodus meile külluslikult avardavaid meelelisi elamusi. Talgute üleskutsest jäi mulle kõlama õpetus kuulata ja vaadata, mida loodus meie ümber soovib. Ma leian, et see on üks oluline mõtteviisi muutus, mis meil inimestena võimaldab luua tasakaalu enda sees ja ümber. Ka meie eelmises blogipostituses käsitletud raamatus "Koroona. Kuidas selle kriisiga toime tulla?" on kirjutatud sel samal teemal: "Loodus tõmbab hinge, ta saab selle sundpausi tõttu, mis on meie kui inimeste peale pandud, jälle elavneda ning kutsub meid üles meie enda jaoks näivalt kaotsi läinud jõudusid loomulike meeleliste kogemuste küllusest taaslooma. Ning mitte ainult seda, loodus paistab meilt kogu oma ilus ning võrratus õitsemises ka küsivat: ja Sina, oh inimene, mis on Sinu panus loodusse, mida näed enda ees lahti laotuvat nõnda tarkusest täidetu ja kaunina? Mida lisad nüüd Sina, et see loodu saaks edasi areneda? Nii esitatakse praegu lausa väljakutse uueks, loovaks suhteks loodusega, ning just selles kriisis on erilisel viisil võimalik uue hingava mõtlemise ja südamega tajumise kaudu lisada loodusele midagi moraalset ja teda sellega uuesti elavdada."

Ka viimases õpetajate kolleegiumis tuli jutuks suhtumine loodusesse. Väljendi "keskkond" kasutamisega looduse kohta taandame teda loodusvarasid sisaldavaks ümbruseks. Loodus on aga elav ja sügavalt hingestatud ilu, mida meil inimestena tänapäeval on vaja õppida taas tunnetama ja nägema. Siis on meil võimalik saada vabaks ka hingetühjuse vangist.

Kui tagasi tulla lillede külvamise juurde, siis peenra asukoha valiku muutis keeruliseks asjaolu, et meil on uueks pereliikmeks noor koer, kes suure hooga kõikjal jookseb ning ka peenardes armastab toimetada. Lõpuks ilmnes nii lihtne lahendus, et selle peale oli kohe raske tulla. Meil on aias noori viljapuid, mille juured on möödunud suve murumultšist murukatteta. Tarvitses vaid veidi maad kobestada ja oligi igal pereliikmel oma külvilapike olemas. Tänu puudele on need pisut ehk ka vähemalt ülejooksmise eest kaitstud. 



Sel nädalavahetusel askeldas kallis pereisa ka uue kasvuhoone ehituse kallal, mille tellitud osadest kokku monteeris. Ka armsad lapsed said oma panuse anda vundamendiprusse puidukaitsega võõbates ning värvisid selle ainega ka istutuskastid ilusaks pruuniks.


Hiljem tõstsime kõik koos garaažis valminud kasvuhoone paika. Kuigi talgutööd kestsid üsna lühikest aega, siis see vähenegi ja kasvuhooneehitusele kaasaelamine oli tubliks vaimse vitamiini annuseks. Kasvuhoone sisustamistööd aga jätkuvad ning praegu on pereisa sinna ehitanud ja paigutanud ka istutusraami, milleks tuli ka eelnevalt pinnast ühtlaseks kaevata.



Veel osalesin talgutel Viljandis armsa majanaabriga. Meil olid möödunud kevadisest "NÄPUD MULDA!" kampaaniast õuel kaunid peenrakastid, mis nüüd said korda tehtud ja sinna mitmeid erinevaid lillesorte külvatud ja istutatud.



Ka köögivilja peenrasse sai esimesena külvatud lambasalatit ehk põldkännakut, mis on külmakindel lehttaim. Seda ei tea, kas ka istutatud daaliad ja parkjuur kevade heitlikele ilmadele vastu peavad - saame veel näha.  


Üksinda poleks neid peenraid olnud sugugi nii tore teha ja mul on hea meel, et saime majanaabriga seda loomisrõõmu jagada. Möödunud aastal istutatud lillevalikud pakkusid meile üllatusi ja silmailu hiliste sügiskuudeni. On rõõm, et ka sel aastal ootuspõnevust jätkub ning on enam põhjust ikka aeda uudistama minna, kuidas taimedel eluke läheb!

Olen tänulik TEEME ÄRA! meeskonnale tervistava üleskutse eest ning armsatele pereliikmetele ja majanaabrile koosloomise võimaluse eest! Samuti tänan armsat Ingliterapeut Maryat, kes selliseid ettevõtmisi meie õppetööga sidudes on soodustanud! 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EM õppur, loodusravi ja õuetegevuste koordinaator Dianka alias Kadri Uiboupin


Magdalena

Armsad sõbrad!

Sellel aastal oli  "Teeme ära" talgute  üleskutses tähelepanu juhitud pereringis toimetamisele ja 2+2 reeglitest kinni pidamisele. Meie MA GISK hingeravikool pidas samuti oma kodudes ja ka laagripaigas talguid. Meie tegime talgute raames kompostikasti meie suvisele loodusravilaagri alale ja väikeses perede ringis. Eelmisest aastast seisid meie laagrialal suvel istumiskohana kasutatud alused, mis nüüd mõttena anti kompostikastiks kokku panna. Poisid tassisid alused tiigi äärde ning seal sättisime alused maastikku pisut siledamaks kaevates paika.


Ingliterapeut Marya andis kuurist täpselt õiged nurgad ja pikad kruvid, mis olid eelmisel aastal kööginurga varjualuse ehitusest alles jäänud.


Mul oli oma akutrell kaasas ja armsa Ingliterapeut Marya lapselaps kasutas seda aluste metallist nurkade kokku ühendamises. Ühtlasi sain ma ka noori selles töös juhendada. 

Kui meil kompostikasti seinad koos olid, siis tuli jutuks kompostikasti uks ehk lahtikäiv sein. Ingliterapeut Marya tõi kenad värvilised lauad, mis olid varem liivakastiks olnud ja eelmisel aastal ka juurviljade peenra raamiks. Väga palju on asju, mida saab taaskasutada ja nii see juba mitmeid aastaid teeninud liivakast -peenar  käiku läkski.


Minu poeg sai ülesande oma loovust kasutada ja mõelda, kuidas täpsemalt liivakast mitmest osast ukseks kokku panna. Ta proovis nii ja naapidi ning leidis hea viisi ja lasi enne lõplikku ette panemist ukse maas kokku. Lõpuks lasime kena värvilise võre kompostikasti ette.  Alla panime veel ühe punase laua, mis oli samuti liivakasti serv olnud. 


See laua ette panek oli selleks hea, et siis ei hakka värske kompost kohe välja voolama. Lõpuks sai kõik kenasti paika. Minu armas tütar pesi vee ja harjaga veel kompostikasti puhtaks ka, just need värvilised lauad. Meile väga meeldis seda tööd koos teha ja näha kuidas meie käte all valmis kaunis loomine.

Suurepärased head  mõtted Ingliterapeut Maryalt näitasid teed. See on alati suurepärane, kui loomislaines tulevad juhised, aga lõpptulemus saab nähtavaks siis, kui kõik on valmis ja see alati üllatab meeldivalt ilusa tulemusega. Meie tööd tuli kontrollima kohe naabrite punane kass. Ta oleks justkui teadnud, millal me ukse ette saime ja uuris nii pealt kui seest kompostikasti. Usun, et tallegi meeldis, sest ronis selle äärtele jalutama.

Pisut hiljem said veel mõned pisitööd tehtud, nagu näiteks vana postkasti uue vastu vahetamine, tiigi puhastamine rehaga ja ka liistude värvimine.

 Lisaks oli veel saagimist ja vana kapi metallist jalgade alt kruvimist.



Hiljem tegime söögipausi terrassil ja grillvorsti ka ning lõket. Eks lapsed muidugi ootasid, kuna said vahukomme küpsetada. Ilm soosis igati meie töid ning me nautisime kaunist päeva väljas.


Tänan armsa Ingliterapeut Marya lapselast ja oma lapsi, kes hoogsalt ja rõõmsalt kõiges kaasa lõid!

Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, AB õppur, kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija Magdalena Kalev


Maters

Jagasime alles hiljuti üleskutset "TEEME ÄRA!" talgutest osavõtmiseks, kus sellel kevadel oli suund toimetada pigem oma pere ringis ning tunnetada lähedust, hoolivust ja koostegemise rõõmu. Samas märkama meid ümbritsevat elurikkust ja kaasa aitama meie kauni Eestimaa looduse säilimisele ja korrashoiule.

Talgupäeval saime igaüks enda kodukohas või lähedastega koos olles panustada üle-eestilisele ettevõtmisele ja luua loodusega tasakaalu. Meie armsa kobarakaaslasega käisime MA GISK peakontoris üks päev varem aknaid pesemas kui oli välja kuulutatud TEEME ÄRA üle-eestiline talgupäev, sest meil mõlemal oli plaanis veel ka pereringis talgupäeva veeta.


Seekord siis sõitsin kohe pärast aknapesu Viimsisse armsa tütre perele külla, sest ei olnud nendel keerulistel aegadel varem seda teha saanudki. Hea meel oli oma armsaid lapsi jälle näha ning tõdeda, et armas lapselaps oli vahepeal kasvus juba minust pikemakski sirgunud. Lapsed kasvavad kiiresti ja seda on märgata eriti siis, kui pole ammu kokku saanud. Järgmisel päeval tegime väikese jalutuskäigu mere äärde, kus oli küllaltki tuuline, aga kena päike sillerdas merelainetel ja paitas põski.


Tagasi koju jõudes oli üllatuslikult akna taha üks kajakas tulnud, nagu mingit sõnumit tooma. Oli ilus suur ja valge lind.

Veetsime armsate lastega mõnusalt juttu vestes terve õhtu ning järgmisel päeval olin juba teel tagasi koju. Pühapäeval aga külastasin armsa poja peret, kes elab maal ning nende juures aias on alati midagi teha ja toimetada. Nii ka nüüd. Armas lapselaps oli paar nädalat tagasi külvanud väikestesse pottidesse mõned pakid seemneid, mis olid kenasti kasvama läinud, ning nüüd olid potid taimedele väikeseks jäänud.

Siin sain mina oma nõuande ja abikäega kasuks olla ning pisikesed taimed aidata ümber istutada, ehk pikeerida. Võtsime toast kastiga taimed kaasa ning läksime kasvuhoone juurde nendega toimetama. Armas lapselaps oli jõudnud vahepeal isegi kasvuhoones mulda kaevata ja selle enamvähem korda teha, sest plaan oli varsti tomatitaimed sinna istutada. Nii me siis pikeerisime väikseid taimekesi. 


Kuna neid oli päris palju ja arvasin, et salati võib ka kasvuhoonesse juba maha panna, siis nii saigi tehtud. Ülejäänud taimed toodi siiski veel tuppa sooja, sest ilmad on muutlikud ja juba järgmisel päeval sadas lausa lund. Armas poeg oli päeva lõpuks ka sauna teinud ning see oli TEEME ÄRA talgutööde lõpetuseks heaks lõõgastuseks. Ma olen südamest tänulik oma armsatele lastele ja lastelastele koosveedetud aja ja hoolimise eest! Siinjuures tuleb tänada ka selle nädalavahetuse ilusat ilma, mis oli meile ülevalt poolt saadetud ning suur tänu kõigil talgulistele ja kampaania eestvedajaile!

Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, AB õppur tegevusjuhendaja Maters alias Maret Raudsepp


Hypatia

Meie pere toimetas talgutegu Põlvamaal Kiidjärvel. Armsad tütretütred olid minuga kaasa tulnud Tallinnast ja armas kaasa, kes saab teha juba pikemat aega kaugtööd, oli seal kohapeal ees. Meie Ämariku talu õuealal oli oodanud juba mõnda aega välja kaevamist vana rohtu kasvanud vaarikapeenar selleks, et ruumi teha uuele ilule. Kuna meie maadel on ka metsvaarikad ja et on soov ning vajadus aeda hooldusvabamaks muuta, siis tegin praegu sellise otsuse, liiatigi need põõsad enam palju ei kandnud. Nüüd oli hea võimalus meeskonnatööks. Ühe peenranurga siiski pidin säilitama, sest olin oma pärimuskooli õpingutes taimeravi tunnis tõmmanud loosiga uurimisaluseks taimeks just vaarika. Saan võrrelda aia ja metsataime kasvamist.






Et kevadistel korrastustöödel on aias ikka palju tegemist, siis sellega meie talgutegu ei piirdunud. Tõeliselt hea meel oli neidude abi üle ka muude peenarde hooldamisel, aga samuti toas toimetamistes. Nad on väikesest peale meiega kõik suved koos seal veetnud ja nüüd oli ühtäkki tunnetatav täiskasvanulik suhtumine ja osavõtlikkus. Selle ja meie üle hulga aja jälle toreda looduses koosolemise üle on mul väga hea meel.



Koos puhkasime vahepeal lõkkeplatsi pakkudel jalgu ja jõime karget puhastkaevuvett nii, nagu vaimse tervise vitamiinide üks soovitustest oligi.


Imetlesime sekka ka sel hetkel õitsevate lillede ilu ja tunnetasime väeka looduse
kosutust.



Tühi peenraosa alles peab iluloomist ootama, sest sinna mõeldud  taimekesed on mul Tallinnas aknalaual ette kasvamas. Nimelt oli meil pärimuskooliga olnud väljasõit ja taimeravi õpetaja kõigile osalejatele seemnekotikesed kinkinud, milles järgmine kooslus väestatud ja tasakaalus mahedaid seemneid:  saialill, mungalill,  koriander, kanep, üheksavägine e. vägihein, suvikõrvits, seller. Tänan siingi selle kingituse eest! Kui väljatulnud taimekesed nädala pärast maale viin, siis saavad sellesse peenrasse maha, aga teen katset ka lilleniiduga, mille loomine oli nende talgute üks üleskutse. Lilleniit on mul ka aastate eest külvatuna olemas, aga selles valitsevad nüüdseks punased moonid ja soov oleks uue ning rikkalikuma taimekoosluse järele.

Looduse väge ja toimimist uurisime sel nädalavahetusel ka looduse raamatust. Peter Wohllebeni lasteraamatus „Kas kuuled, kuidas puud räägivad? Väike avastusretk metsas“  olevatest küsimustest olin loonud küsimuste ja juurde antud valikvastusega sedelid ja need klaaspurki rullinud. Selleks, et talgulistel oleks talgutoimetamise kõrval võimalik ka tarkusi andvat vahvat vaheldust. Idee talgulistele mingit lisategevust, näiteks mõistatusi pakkuda, oli andnud armas Ingliterapeut Marya, ent selle, meie hingeravikoolis just parasjagu oma mitmete raamatutega uurimise all oleva autori lastele kirjutatu võtsin aluseks seetõttu, et sain siduda ka talgutele järgneval esmaspäeval toimunud raamatukogutunniga. Armsate kaksikute abiga said sedelid rullitud ja läbi proovitud enne koolilastele pakkumist.



Aed jäi kena ja ootama järgmist kohtumist, mis toimub meil enamasti 2-nädalaste vahedega. Tänan oma pereliikmeid ja armsat Ingliterapeut Maryat taaskord meie talgulainele käivitamise eest! 




Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EM õppur, loodusväe ja tunnetusravi töö koordinaator Hypatia alias Rita Hübner



Täname talgu korraldajaid, ka selleks päevaks üle Eestimaa ilusa ilma võimaldamise eest! Täname armsat Ingliterapeut Maryat meie koolipere eestvedamise ja alaliselt mõtte hoolekande lainel hoidmise eest!




Armastusega, MA GISK koolipere


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar