2x13 - midagi sellest sai lõplikult läbi, millestki areneb uus

 

Armas blogi külaline!
 

22. jaanuaril 2023 toimusid Rahvusooperis Estonia P. Tšaikovski balleti "Pähklipureja" 2 viimast etendust. Esimest neist käisime ka meie MA GISK perega ning mõne varasemalt loodusravilaagrites osalenud noorega vaatamas. Saime üheskoos nautida kaunist ja meisterlikku tantsukunsti lavastuses, mis on lavalaudadel olnud juba 13 aastat järjest. Meie jaoks oli see aastate arv oluliseks kokkusattumuseks, sest ühtlasi tähistasime meiegi Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskooli 13 tööaasta täitumist.  Number 13 on Ilmapuukoolis olnud alati pöördelise tähendusega ning seekord tähendas see kooli kõigi tiivalaiuste testimise lõppemist ning samas uuele loomistasandile liikumist kooli esitlemise ja uute koolitusgruppide koondamiseks.

Kooli juht ja medium-terapeut Ingliterapeut Marya on öelnud, et anname sellega oma vaimsele juhtgrupile aastast 2010 arendatud eksperimentaaltöö tulemused üldistuste ja järelduste koostamiseks üle.  Teatrisaali laes särav kaunis lühter, mida esitleme ka  posteril, meenutas meile kõigile talveperioodil Tartus Raekoja platsil rippuvat hingelinnupesa ning see andis ka seose hingeravikoolis toimuva etapivahetusega. Selliste seoste puhul väljenduvad inglid ikka nii, et "Juhuseid ei ole, on juhuste tõlkimise oskuse või tõlkimiseks vajaliku info puudus."

Tartu Valgusküla Hingelinnu pesa

Siin postituses jagame aga etendusel saadud elamusi ning oleme küsitlenud ka meiega kaasa tulnud noori teatrikülastajaid, et nendegi arvamust kajastada.

Seeläbi täname väga kõiki, kes lavastuse toimumisega ühel või teisel viisil aastate jooksul seotud on olnud! Tükike esinejate hingevalgusest pani meiegi päeva särama. 

Hypatia tagasiside:

Balleti külastamine oli mitmes mõttes eriline sündmus. Kõigepealt oli tore armsate kaasõppuritega Tallinnas kohtuda, sest tavapäraselt kohtume Tartus või Tartumaal. Eesti esinduslikumas teatris käik oli iseenesest suursündmus. See oli meie teatriskäimiste traditsioonis juba mitmes pereetendus, aga balletti kogesime üheskoos esmakordselt. Estonias balletti vaatamas käisin paljude aastate eest, viimati armsate lastelastega samuti lasteetendust.

„Pähklipureja“ on jõuluetendus ja seetõttu oligi 22.01. etendus selle talve etenduste tsüklis viimaseid. See oli väga huvitav teadasaamine, et seda lavastust on mängitud juba 13 jõulude aegu. Etendus oli hästi ja huvitavalt lavastatud Ameerika lavastaja Ben Stevensoni poolt, heal tasemel tantsu, kaunite kostüümide ja lavakujundusega. Nii nagu ka varasemates meie külastatud etendustes on olnud õpetlikku ja kokkupuutepunkte teadvusharidusega, nii oli ka nüüd. Etenduse alguspoole tegevuses oli selgelt sisse kirjutatud iseloomude ja kasvatuse teema: kuidas tüdrukud enda jõulukinkide – nukkudega hoolivalt toimisid, aga poistes avaldus püsse ja mõõku kingiks saades sõjakus, kuidas keegi sõnakuulmatult tujutses, millised olukorrad vajasid vanematepoolset korralekutsumist, kehtestamist. Kasvatuses on selge korralekutsumine ja piiride kehtestamine, aga ka tark vanemlik juhatus vajalik, teame ka oma õpingute varal. See balleti osa sealsel jõulupeol oli väga huvitavalt lahendatud, kui paljude tegelaste kaasamisena toimus lava eri paigus üheaegne intensiivne tegutsemine, kusjuures just rõdult oli hea ja ülevaatlik kõiki süžeeliine vaadata.

2. osa tantsunumbritest oli eriti ülalt hea jälgida seda, kus tantsijad imelistes valgetes kleitides justkui lumesajus laval maha laskusid, kleidid laiali laotatult. See oli lummav pilt. Hingeravikooliga seostuski ka muinasjutulisus, unistuslikkus ja unenägude täitumine jõuluõhtu ja tantsu võlumaailmas. Ballett ongi inglimaailmale lähedane, ülevat emotsiooni pakkuv ning muusika vibreerib ka kõrgelt ning tervendab. Eriline oli seegi, kui ühtäkki imelise kõlaga laul orkestriga liitus ja selgus, et poistekoori poisid olid vaikselt sisenenud kahelpool loožides. Balleti ja laulu sümbioosi varasemast ei tea.

Etenduse 2. poole tantsunumbrites kõlas mitmeid tuttavaid meloodiaid, mällu salvestunud juba minu omaaegsetest õpinguist Rapla Muusikakoolis, kus olime kuulanud palju klassikalist muusikat. Samas lemmikballett on sama autori „Luikede järv“, mille imekaunist lavastust olime just muusikakooliga omal ajal käinud vaatamas Leningradis Maria teatris. „Pähklipurejat“ peetakse ka Tšaikovski üheks tuntumaks ja armastatumaks teoseks ja ta on selle loonud E.T.A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ (sen.) värvika jõulumuinasjutu „Pähklipureja ja hiirekuningas“ ainesel:

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4hklipureja

See on tähelepanuväärne seos, et kui meie tähistasimegi selle etenduse külastamisega meie hingeravikooli 13-aastast tähtpäeva, kustpeale sai alguse uuele loomistasandile edasiliikumine, siis selle balleti puhul on samuti kogetav järjepidevus, sest oleme teada saanud, et juba aasta lõpus tuleb välja uus „Pähklipureja“ lavastus. Selgi korral oli saal rahvast täis, nii et imeilusa etenduse külastajaid alati jagub.  Endi pidupäeva tähistasime ka väga maitsvat maiust ja meeldivat teenindust pakkunud teatri Valge saali kohvikus ning peale etendust vahetasime ka koos muljeid enne teeleasumist, sest enamus meist sõitis tagasi Tartusse. Teatriskäigu jäädvustasime ka pildiliselt.

Tänan armsat Ingliterapeut Maryat väga toreda idee ja algatuse eest!

Tänan loojaid ja esitajaid!

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, HÜP õppur, eluraamatu avastusgiid Hypatia Hübner

Arieli tagasiside:

Olime MA GISK hingeravikooli õppuritega plaaninud juba eelmise aasta lõpul külastada Tallinnas Estonia teatris esitatavat üle maailma kuulsust kogunud balletietendust “Pähklipureja”, millele on muusika loonud vene klassikalise sümfoonia üks rajajatest - helilooja P. Tšaikovski. Tegime eeltööd ning broneerisime piletid jaanuari lõpuks. Meiega olid nõus ühinema ka osad loodusravilaagrites osalenud noored ning 22. jaanuaril kohtusimegi kõik Estonia teatri fuajees. Estonia teater tekitab aukartust ja kuna ma pole seal väga ammu enam käinud, siis esialgu oli uudistamist palju ning raske seal orienteeruda, kui otsisime teed kolmandale rõdule, oma kohtadele. Ootusärevus oli suur. Rõdult lavale vaade oli imeline, sest lava eesriide värv oli ilus sinine, niisugune nagu Ema Maarja keebi värv ning laes rippus lühter, mis oli Tartu Valguskülas oleva Hingelinnu pesa sarnane - seostasimegi seda selliselt.  

Etendus algas sigina-saginaga, sest käes oli jõuluõhtu, oli elevust ja jagati kinke. Etenduse esimese osa tegevusi jälgides sai tahes-tahtmata tõmmata paralleele ka meie hingeravikooli kasvatusteemadega, nagu piiride kompimine, vanemate-laste vahelised suhted jne. 

Ingellik ja maagiline muusika, kaunid tantsud ja muinasjutumaailm mõjusid puhta ja tõstva energiana üle kogu saalis oleva vaatajaskonna. Kuna meie istekohad olid üleval rõdul, siis saime eriti hea ülevaate laval toimuvast ning imetleda kauneid tantsunumbreid võrratute muusikahelide saatel. Üllatusmomendi pakkusid noored inglihäälega laulupoisid, kes etenduse teises osas olid tulnud rõduboksi orkestrile lisa looma. See oli midagi imelist. 

Natukene balletietenduse sisust ka. Peategelane, väike tüdruk Marie, saab jõulukingituseks pähkleid purustava nuku - pähklipureja, mida ta väga hoiab ning mille võtab ka endale voodisse kaasa. Öösel satuvad nad aga võlumaailma, kus tuleb võitlust pidada salakavalate hiirtega ning pärast nende üle õnnestunud võidu saavutamist, liigutakse haldjamaale, kus lõpuks saab teoks ka tõeline jõuluime ning unistused täituvad. 

“Pähklipureja” on maailma balleti tõeline pärl, mida meie hingeravikooli liikmetel ja lasteravilaagrites osalenud noortel oli õnn kogeda ning mida saime pärast etendust enne koduteele asumist lähedal asuvas söögikohas veel ka meenutada. 

Olen väga tänulik etenduse loojatele ja esinejatele selle imelise etenduse eest! 

Tänan armsat Ingliterapeut Maryat balleti külastamise mõtte algatamise eest!

Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, HÜP õppur, eakate tegevusjuhendaja ja uuskasutuse tuunija Ariel Raudsepp 

Magdalena tagasiside:

Mina olin Rahvusooperis Estonia esmakordselt ja sain tõepoolest väga meeldiva kogemuse osaliseks ka majaga pisut tutvudes. Ajaloost on teada, et Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal, mis on praegugi nii. Rõdult oli kogu tegevust ka väga hea vaadata. Mulle meeldis, et kogu lava oli tegevust täis ja seda oli hea vaadata ning jälgida. Balleti sisus tuli hästi välja lastekasvatuse vajadus, sest kingituste jagamise ajal tekkinud sõjakust oli vaja ohjeldada ja lapsi korrale kutsuda. Siin on seos meie teadvushariduse suunaga, mis on lastekasvatuse teema koos täiskasvanud inimeste iseloomude muutmise vajadusega. “ISELOOMUDEST SÕLTUB MAAILMA RAHU PÜSIMAJÄÄMINE." (Ingliterapeut Marya)

Lapsed vajavad selgeid piire, aga ka selgitusi ning hoolivalt vastutustundlike täiskasvanute juhiseid. Neid kogemusi, kuidas lastega koos midagi teha, saime me MA GISK hingeravikooli loodusravi laagrites mitme aasta jooksul. Olin vaimustuses mitmetasandilisest hoonest ja suurest sammastega Valgest saalist, kus me etenduse vaheajal kohvi ja koogiga ennast kosutasime. Sinna jalutades nägime, et laud oli väga kenasti kaetud juba, sest see oli meil enne broneeritud. Tegelikult oli koos meie liikmetega selliselt istuda väga armas tunne. Selles oli igatsuse hõngu, sest testkool on lõppenud.

Etenduses kõlanud muusika, üks pala kaunim kui teine, pakkus väga meeldivat hingekosutust. Eriti meeldisid mulle harfi- ja viiulimäng. Arvatakse, et harf leiutati pingule tõmmatud vibunööri tinistamisel. Kunstis on harfi kujutatud Vana-Kreekas 6000 aastat tagasi. Kogu orkestrimäng etenduse ajal oli niivõrd sügavatel tasanditel hingesügavusi puudutav ja etendus kaasahaarav ning kogu selle etenduse lummuses olles ei pannud tähelegi, kuidas aeg lendas. Sellised märgilised etendused mõjuvad ka lastele mõtlema panevalt ja hästi.

Tänan armsat Ingliterapeut Maryat balletikülastuse idee eest, kõiki liikmeid ja lapsi, kes meiega kaasas olid! Armastusega, MA GISK 2. kobar, kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija Magdalena Kalev 

Juno tagasiside:

Olen varasemalt Rahvusooperis Estonia käinud, kuid see oli nii ammu aega tagasi, et mingis mõttes saan öelda, et see oli minu jaoks justkui esimene kord, sest eelnevat külaskäiku enam tegelikult ei mäleta. Seega oli huvitav ka ooperimajaga tutvuda ning loodetavasti tekib veel võimalus seda külastada. Ka "Pähklipureja" etendust nägin esmakordselt. Etendus oli nii huvitav ja meeli köitev, et esimene vaatus läks justkui lenneldes mööda ja tekkis tunne, et kas juba ongi pool balletist möödas, sooviks veel palju vaadata.

Esimeses osas oli tegevus tihe ning kõikide tegelaste liikumist ei olnudki võimalik jälgida, kuid hästi tuli esile see, mil viisil lapsed kingitusi saades käitusid ning kuidas siis vanemad sellele pidid reageerima, et laste ülemeelikust ohjata. Taolised stseenid on tõenäoliselt tuttavad nii lastevanematele, lastele kui ka lastega töötavatele inimestele. Meiegi loodusravilaagreid korraldades oleme erinevate olukordadega kokku puutunud, kuigi armsa Ingliterapeut Marya suunamisel on enamus olukordi olnud selgelt ohjatud ning ennetatud. Ballett ükskõik millises esitluse vormis on iseenesest kaunis, aga liikumist vaadates mõtlesin ka sellele, kui palju tööd tegema ja vaeva nägema peavad kõik tantsijad ja tantsijannad, kes igapäevaselt selle lavakunstiga tegelevad, sest kohati tundus, justkui nad oleksid minetanud gravitatsiooni jõu endi kehadele. Olen alati tantsimist armastanud ning erinevatel eluetappidel seda ka harrastanud ja see on ilmselt ka põhjus, miks mind nähtu endaga kaasa viis. Armas Ingliterapeut Marya on öelnud, et inglikoolis treenimine on ka võrreldav balleti õppimisega, sest tulemus peab olema paindlik ja kaunis, aga vajab ka palju tahtejõudu, pühendumist, tehnilisi oskusi ning parima eesmärgi suunas järjepidevat liikumist.

Etenduse kostüümid olid lastele ja peredele vaatamiseks sobilikult värvikirevad. Eriti meeldis mulle stseen, kus oli lumekuninganna, sest tema ümber tantsivate baleriinide kleidid olid kaunist valget ja hõbedast värvi ning kui nad maha istusid, siis tundus justkui olekski maha langenud lumevallid. Nende liikumine imiteeris aga hästi lumehelveste õrna langemist ja õhus lendlemist. Tähelepanuväärsed olid kindlasti ka erinevad soolod ja paaristantsud, mille peale publik vahepeal ka tunnustuseks plaksutas. Teise vaatuse ajal ilmusid saali ühele ja teisele poole aga poistekoori lauljad, kes orkestrit omalt poolt täiendasid. Etenduse sisu muutus järk-järgult helgemaks ja kaunimaks nii, et lõpus jäi hinge samasugune unistuslik tunne nagu see unenäoline etendus oma tervikus ka oli.

Nautisin ka meie ühist vaheaja kohvi ja koogiga pausi, mille jaoks olime laua juba varasemalt broneerinud. Valge sammastega saal oli mõneti suursugune ning üheskoos kaaslastega istumine oli meeldejääv. Hiljem saime koos ka lõunat süüa enne, kui taas Tartu poole hakkasime tagasi sõitma. Kuna mina olin nii Tallinnasse kui ka Tartusse tagasi sõites autojuht, siis pidin ka selle jaoks veel tähelepanu ja energiat varuma.

Tänan armsat Ingliterapeut Maryat balleti külastamise mõtte algatamise, kõiki armsaid MA GISK kaaslasi ühisüritusel osalemise eest ning kindlasti ka “Pähklipureja” lavastuse loojaid ja tantsijaid, ilma kelleta me sellist kogemust saanud ei oleks! Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, HÜP õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre

Rafaela tagasiside: 

Oli suur rõõm käia kogu MA GISK koolipere ja nende laste ja lastelastega Tallinnas Estonia teatris  vaatamas balletti "Pähklipureja", mis oli varakult koolijuhi armsa Ingliterapeut Marya poolt suunatud üritus. Samuti saime selle ürituse organiseerimisel erinevaid meeskonnatöö ja asjaajamise oskusi testida ja ka uusi kogemusi rühmatöös ning ootamatute ja ettearvamatute olukordade lahendamist ja samas meeskonna ühte hoidmist kogeda.

Teatripäeva hommikul olin varakult üleval, sest hinges oli ootusärevus, sest ei olnud ammu enam kogu kooligrupiga kokku saanud. Koolikaaslased võtsid mind bussi peale Tabiverest, kust kaudu läbi Puurmani sõites saime kenasti Tartu-Tallinn maanteele. Estonia teatrisse  jõudsime varakult ning ootasime, kui kogu grupp sai kokku ning  suundusime üles mööda huvitavaid keerdtreppe kõige kõrgemale rõduosale, kus olid meie kohad. Vaade oli sealt väga põnev ning eriliselt köitis enne etenduse algust ka teatri laemaaling  ja hiljem sain armsa Hypatia jagatud interneti lingi kaudu rohkem infot selle oma ajastu huvitava kunstiteose kohta. 

Olen Estonia teatris varasemalt paar aastat tagasi käinud “Luikede järve” vaatamas, aga "Pähklipurejat" pole seal vaatamas  käinud ning oli huvitav seda balletietendust näha, sest olen kuulnud sellest klassikateosest palju ja televiisoris korra näinud. Kogu balletietendus oli väga ilus ja seda saatis ka imeline muusika ning  oli palju kauneid kostüüme ja kleite, mida esinejad kandsid  Eriti kena vahepalana jäi meelde poistekoori laulmine etenduse taustal, mis kõlas nagu inglid taevas laulaksid. Vaheajal saime teatri Valges saalis  nautida koos kohvi joomist ja koogi söömist. Mulle väga meeldis, et teatris oli palju igas vanuses lapsi ning mõtlesin, et tore oleks ka oma lastelastega seda balletti vaatama tulla, kuid järgmine päev kuulsin Ringvaate saates, et see oli viimane etendus, mis oli juba 13 aastat Estonia lavalaudadel olnud, millest oli kahju, aga jään uut etendust ootama. Peale etendust veel veetsime ühist aega “Solarises”  lõunasööki süües. Tagasisõidu tee läks kiirelt nagu ikka, kui koju tagasi jõuad. 

Suur tänu armsale Ingliterapeut Maryale  ja  kogu kooligrupile ja nende lastele ja lastelastele toreda koosviibimise eest! 

Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, HÜP  õppur, erivajadustega inimeste sotsiaaltöö koordinaator Rafaela Kristerson 

Noorte arvamused etenduse külastamise järgselt:

E., 19-aastane: See ballett oli väga rahulik selles mõttes, et seda oli lihtne jälgida. Mõned etendused ja balletid on sellised, kus toimub liiga palju korraga ja seda oleks raske mul jälgida. See oli ka väga ilus. Need inimesed, kes esinesid, olid ilusad ja eriti ühe tüdruku kleit, kes tantsis selle mehega kahekesi. Asja, mis kõige rohkem oleks meeldinud, ei olegi, kuna kõik oli ilus. See teatrimaja oli iseenesest ilus, aga seal all, kuhu joped jäetakse, oli liiga vähe ruumi. See oli vist esimene kord, kui käisin balletti vaatamas, ma vähemalt ei mäleta, et oleks kunagi käinud. E., 19-aastane: Käisime vaatamas balletti. Tantsimine oli ilus, samuti ka muusika, mida orkester mängis. Lugu, mida etendus rääkis, oli ilus. Meeldisid esinejate kaunid riided. Meeldis ka vaheajal saadud hea kook. M., 16-aastane: Mina olin Rahvusooperis Estonia esimest korda, ka balletti vaatasin esimest korda. Mulle meeldis suur ja avar maja ning eriti rõdult vaadata. Sealt avanes ilus vaade. Näha oli ka orkester. Etenduses oli noormees, kes käitus halvasti ja lõhkus pähklipurejat. Poisid kiusasid tüdrukuid. Sisu oli põnev ja lõpuks läks kõik hästi. Ma arvan, et seda etendust läheks veel vaatama. Palju erinevaid tegevusi oli korraga ja oli huvitav jälgida. Muusika oli ilus. Mulle meeldis ka kohvikus kooki süüa ilusa laua taga. A., 13-aastane: Mina olin Rahvusooperis Estonia esimest korda. Mulle meeldis etendus väga. Tüdruk nägi halba unenägu ja see oli hirmus. Seal unenäos käitusid lapsed halvasti. Hiired ründasid ja pähklipureja oli üksi. Pärast läks unenägu heaks. Headus võitis. See mulle meeldis. Muusika oli ilus. O., 11-aastane: Kuna olin “Pähklipureja” etendust varem kooliga Vene teatrit külastades näinud, siis sain sisust enam vähem aru. Kui ei oleks seda enne näinud, siis ei oleks kõigest aru saanud, sest etenduses ei räägitud, ainult tantsiti. Ma ei olnud varem balletietendusel käinud, see oli esimene kord. Oli huvitav, aga natukene igav ka, sest kogu aeg oli tantsimine. Huvitav kogemus oli ikka. Tulevikus läheksin veel balletti vaatama. Meeldis vahepeal kohvikus kooki süüa, kohvik oli ilus. Mulle meeldis orkestri mängimine, sest mängijad ajastasid muusika koos tantsijate liigutustega hästi.

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, HÜP õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre