JÕULUJOOKSUST JALGSI, LIFTIGA JA BUSSIGA.

 

Armas, blogilehe lugeja!

MA GISK hingeravikoolis saab inimene jõuda enda iseloomu treenides kõrgema potentsiaalini ehk leida üles enda anded, mida ellu rakendada ja jagada maailmaga. Koolijuhi, armsa Ingliterapeut Marya juhendamisel on valminud sotsiaalne ühishoolekande programm, mis vastavalt aastaajale muutub ja vastavalt igale olukorrale ennast kohapeal loob. Koos armsa Rafaelaga oleme saanud oma andeid rakendada ja juba teist aastat järjest käia AS Hoolekandeteenused kodudes, mina Jõulumemmena ja armas Rafaela minu tütre rollis jagamas rõõmu, lugemas mõtlemapanevaid ja koos arutlemist nõudvaid lugusid, milles on alati midagi õpetlikku inimese iseloomuomaduse või hakkama saamise kohta oma igapäevaelus.

Läbi lugude on lihtsam inimestel avaneda ja rääkida enda elu sündmustest või siis tuua näiteid, kuidas nendel on olnud elus, mis on raskusi valmistanud, kus on tulnud ennast ületada ja kuidas ennast motiveerida olema kannatlik või vähem tormakas. Sellest pajatas lugu “Igavene ime” meie loetud raamatust Andry Ervald “Unenäorong”, kus loo üheks kandvaks teemaks on kannatlikkus. “TARK EI TORMA JA IGA ASJA JAOKS TULEB OMA AEG”, mis ühtib ka meie hingeravikooli õpetusega. Inglitarkused on sügavad ja nende mõistmiseks on vaja inimesel õppida tundma iseennast, mis on ajamahukas töö ning mida inglikoolis ilma Ingliterapeut Maryalt saadud elukäiguravita teha ei saa. Meil öeldakse hingeravikoolis ikka, et “IME EI OLE MITTE ÕHUS LENDAMINE, VAID MAA PEAL KÕNDIMINE.” (Hiina vanasõna)

Niisiis, oleme sellel aastal taas MA GISK teadvushariduse koolis treenitud ühishoolekande hoiakute jagamisega ja käinud jõulujooksul AS Hoolekandeteenused erivajadustega inimeste kodudes. Tänavuse aasta Jõulujooksud said alguse juba 6.12.2023 Püha Nikolause mälestuspäeval: Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele (ingliskeelsetes maades Santa Claus, mis tuleneb Saint Nicolaus'est) Nikolaus – Vikipeedia (wikipedia.org) 

Rafaela: Alustasime oma teekonda Kvartali toidupoe mõnusast kohvipausi istumiskoha juurest, kus saime veel oma tegevusplaani üle vaadata ja sealses kaubanduskeskuses ka liftiga sõita. 

Magdalena: Milline tore üllatus oli mõnus istumiskoht Kvartalis, kuhu me ennast sisse seadsime ja saime omavahel veel kava läbi arutada ning termosega kaasa võetud jõulumemme teed juua! Elasime rollidesse kenasti sisse.

Rafaela: Edasi sõitsime bussiga Annelinna, kus saime ka väikese jalutuskäigu teha. Bussis saime juba toredat tagasisidet nagu et “vahva on näha päkapikke liikumas”. Samuti tegi meie nägemine jõulukostüümides paljudel inimestel näod naeruseks ja rõõmsaks. 

Magdalena: Üks kena naine, kes bussis meie vastas istus, oli väga rõõmus meid nähes ning härdusest tuli naisel pisargi silma, et nii tore, et päkapikud juba liiguvad. Veel rääkis ta, et loodus on kinkinud sellel aastal imeilusa talve, nagu muinasjutus.

Magdalena: Mina sain sealsele elanikule õpetada selgeks loo “Väikene kuusepuu” ja me mängisime seda süntesaatoril koos, kahel käel. 

Rafaela: AS Hoolekandeteenused Tartu Jaama kodusse jõudes oli meid vaid üks klient koos juhendajaga ootamas. See aga andis võimaluse keskenduda ainult ühele inimesele, mis oli õpetlik kogemus. Saime kohalolus suhelda ja rõõmu tunda laulmisest ning pillimängust, mida sealne elanik meile põhjalikult tutvustas, sealjuures ise pilli mängides. Tore oli ka väikeses seltskonnas arutada armsa Jõulumemme Magdalena ette loetud mõistujuttu Andry Ervaldi raamatust "Unenäorong". Keskendusime teemadele nagu "kannatlikkus", "kuri versus headus" ja "aeg".

Mul oli väga hea meel, et me saime pöörata rohkem tähelepanu ka juhendajale, sest tema on see isik, kes on aitaja rollis, aga teinekord vajab ka ise mõistmist ja toetamist.

Ühest kodust teise liikumisel oli meil aega ja astusime sisse Annelinna raamatukokku. Tervitanud pererahvast, võtsime istet toredas nurgas, kus seisis klaver ja olid juba päkapikud istumas. Raamatukogutöötaja aga muheles, et kus juba on päkapikke, sinna tuleb neid juurde.

Rafaela: Kuna olime päkapiku kostüümides, siis meid käisid uudistamas ka lapsed, kes mingil hetkel ka palusid abi helistamiseks lähedastele. Lapse telefoni aku oli tühjaks saanud ja saime abistada, et laps saaks vanematega kontakti. Selliselt saime päkapikuabi ka anda. Nagu ka MA GISK mõttevaramus on kirjas: “ABI ON ALATI TEEL” ja oma töödes ja tegemistes elus endas ikka oleme kogenud. 

Magdalena: Edasi viis meie teekond Kaunase koju. Prügikastide äärde oli pandud selline kena karu ja ma ei saanud kuidagi temast niisama mööda minna ning tegin koos temaga pilti. Inimestel on kombeks panna selliseid asju, mida keegi saab veel kasutada niimoodi prügikastide äärde ja tegelikult on see väga hea, et inimene saab võtta sealt, mida vajab. Igatahes, kui me tagasi tulime Kaunase kodust, siis oli karu kadunud, ilmselt leidis omaniku.

Rafaela: Kaunase kodusse jõudes oli südantsoojendav kogeda, et sealsed elanikud juba ootasid meid ja võtsid lahkelt vastu ning nad mäletasid, et ka eelmisel aastal käisime neil külas. Alustuseks tegime tutvustusringi ja laulsime jõululaulu. “Kes elab metsa sees?” ja “Üle laia lageda”.

Magdalena: Väga laululembeline seltskond oli selles kodus koos. Siin kodus oli sel korral kohal rohkem elanikke, kes ka huviga kuulasid mõistujuttu, nimega “Igavene Ime”. Jutt oli õunapuust ja selle kasvatamisest, aga sisu rääkis eraldi ka ühest õunast. Loo pausikohtadel sai iga elanik oma arvamust avaldada, kuidas tema on kogenud kannatlikkust ja mis nippe kasutanud, et kannatlikult midagi oodata. 

Vahepeal pakkus pererahvas ka meile sooja teed juua ja piparkooke. Mina lugesin raamatut edasi ja juba järgmisel vahepausil saime arutada "kuri versus headus" teemadel, mille käigus selgus, et Kaunase kodu elanikud käivad vabatahtlikena kudumas varjevõrke, mis on mõeldud Ukraina toetuseks.

Rafaela: Jutu lugemise lõpus arutasime koos elanikega, et kuidas nii on: “Et vahel on aeg aeglane ja vahel lippab” ja et kas siis aeg saab nii erinevalt liikuda. Kohtumise lõpuks mängisime sõprusele pühendatud ringmängu "Šooder" ja laulsime veel ühislaulu "Talve võlumaa". Magdalena: Eks jõulumemm kuulas ka seda, mida inimesed aasta jooksul olid teinud, milliseid tundeid kogenud ja kuidas nad selle kõigega toime on tulnud. Avameelselt räägiti, kes on nende abilised ja toetajad. Inimesed olid koos olles avatud nii mures kui ka rõõmus ja seda oli äärmiselt tore kogeda. Headuse seemned on tugevamad, kuid neid tuleb kogu aeg kasta ja nende eest hoolt kanda.

Meil olid kaasas korviga õunad, suured ja punased, sest meie loetud jutt oligi õunapuust. Jagasime kõigile klientidele õunu. Lõpetuseks sai jalgagi keerutatud laulu saatel ning head tunnet ja rõõmsat meeleolu jagus kõigile. Eks järgmisel aastal on juba uued lood ja jutud selles kodus.

Magdalena: Järgmisena külastasime Nõva kodu. Sealsed kliendid mäletasid meid ja ootasid pikisilmi, kuna me tuleme. Oleme sellel aastal käinud klientide juures bussiga, liftiga ja jalgsi, sest imeilustel talveilmadel oli hea jalutada ja looduses toimuvat imetleda.

Mul oli kaasas alati jõulumemme tee, mida siis bussijaamas ja ka erinevates kodudes jõime. Kaunis talveilm oli imeline, seega selline jalgsi ja bussiga seiklemine andis mõnusa energia, mida jagasime ka klientidele. Nõva kodusse jõudes saime näha klientide erinevaid joonistusi, mida nad jõulude eel olid joonistanud. Siit on näha, kui suur oli jõuluootus ja meid ootasid nad ka.

Kaunis kuusk seisis toas ning tuppa astudes oli tunda ootusärevust. Meid võeti lahkelt vastu ja mäletati, et eelmine aasta olime ka käinud. Tundsime huvi, kuidas klientidel läheb ja peale jutuajamist nendega, istusime koos lauda ning saime hakata raamatut lugema.

Taas saime jutu lugemise vahepeal kaasata inimesed vestlusesse ja kes hea meelega oma mõtteid jagasid ja kuulasid, mida kaaslased räägivad. Äärmiselt huvitavad jutuajamised olid meil klientidega. Igaüks sai ennast väljendada, kes jutu, kes laulmise teel, kes pilli tinistades.

Rafaela: Käisime Nõva kodus peale lõunast aega ja meil oli rahulikult aega sinna minna ning sealne tegevus enne läbi mõelda. Jõudsime ka eelhäälestada ennast triangli helinaga ja lauluga "Kes elab metsa sees". Selle laulu saatel helistasime uksekella ja meid võeti oodatult ja sooja südamega vastu. Alustuseks vestlesime majaelanikega ja laulsime "Kuusepuu" laulu. Siinsed elanikud olid tõesti väga laululembesed. Kogunesime nagu üks suur sõbralik pere laua ümber ja saime alustada loo kuulamisega. Arutelude kohal mõeldi sügavalt kaasa ja üks elanik palus lausa aega, et rohkem mõelda teema üle nagu “hea versus kuri”, mis oli paljudele oluline. Jah, elanikud tõid ka näiteid, et midagi oodates käiakse aja sisustamiseks näiteringis ja ka õues jalutamas ja tööl. Kuna elanikud armastasid laulda palju, siis laulsime ka koos "Püha ööd". Kõigile meeldis ka kaasa lüüa ja laulda "Kui Sul tuju hea, siis käsi kokku löö" Olen väga tänulik, et saime nii toredalt viia kohale rõõmsat jõuluootuse meeleolu ja koos laulda, mis teeb ka meele rõõmsaks ja toob hinge palju valgust ning armastust.

Magdalena: Peale meeldivat jõulujooksu, saime taas bussipeatusesse jalutada ja kuuma teega ennast turgutada. Äärmiselt meeldivad tunded olid sellest, et saime nii palju rõõmu jagada ja vestelda erinevatel elulistel teemadel, mida meiega jagati. 

Väga positiivse laengu annab meile endile sellises sotsiaalses programmis osalemine. Valmistasime ka tänuvideo, millega täname AS Hoolekandeteenuste Tartu kodude kliente ja tegevusjuhendajaid, kellega oli hea koostöö selles ühishoolekande projektis: https://www.youtube.com/watch?v=EGPWi-QQ_Vs  Oleme väga tänulikud Kaunase, Jaama ja Nõva kodudele ühiste arutelude, laulude, tantsude ja koos veedetud aja eest! Oleme tänulikud Ingliterapeut Maryale sellist laadi sotsiaalse programmi koostamise eest!

Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste instruktor - tegevusjuhendaja Magdalena Kalev ja MA GISK õppurliige Rafaela Kristerson