Taimede tervistavast mõjust

Armas blogilehe lugeja! 

Suvine pööripäev on peagi käes. Päikest on küllaga ning talvine pime aeg on üle elatud, kevadväsimusest ilmselt ka juba üle saadud. On mitmeid põhjuseid, miks kevadväsimus tekib. Nende hulka kuuluvad nii valguse ja pimeduse tsüklilised muutused, D-vitamiini puudus, füüsilise aktiivsuse muutused ja kindlasti ka psühholoogilised tegurid. Kevadel janunetakse kõige värske ja uue järele ning tärkav loodus pakub hulgaliselt võimalusi enda keha-hing-vaim aktiivsemaks turgutamiseks.

Viibimine looduses, selle tundmaõppimine, ravimtaimede kogumine ja kuivatamine, nende omadustega tutvumine pakub küllaga võimalusi tervislikumate eluviiside harrastamiseks. Iga haiguse korral ei pea alati tablette ja ravimeid kasutama, seda saab teha ka ravimtaimede toel. Ravimtaimi saab kasutada ka teistmoodi, kui lihtsalt suu kaudu tee joomisega või ekstrakti kasutamisega. On erinevaid teraapiaid, kus kasutatakse ravimtaimi või üldse taimi, mis on kasulikud tervisele. Laialdaselt on levinud õieteraapia, puuteraapia ja aroomiteraapia, mida kasutatakse üsna sageli, kuna abivahendid on kättesaadavad ja kasutamine lihtne. 

                                                   

11. juunil toimus Marya Angletoriumi teraapiakodus üritus, kuhu olid kutsutud ka külalised. Kohtumise läbivaks teemaks oli armsa Ingliterapeut Marya juhtimisel kultuuripealinn Tartu 2024 kandev juhtmõte - “Ellujäämise Kunstid”. Selle raames viisime läbi erinevad töötoad ning kehastusime muumitrollideks, kes on soomerootsi lastekirjaniku Tove Janssoni teoste muumilugude keskseteks tegelasteks. Muumitrollid on Skandinaavia trollide pere liikmed, kes on valged, ümarad ja suure nina tõttu meenutavad jõehobuseid. Muumipere tegelaste avatud, lahkes ja sõbralikus suhtlusstiilis leidsime palju ühiseid jooni ka meie hingeravikoolis kogetuga ning see lähendas meid ka külalistele. Tekkis soe ja sõbralik õhkkond.

Mina sain suunamise kehastuda Muumipapaks. See mõte meeldis mulle väga ning kuna mul olid kodus olemas ka vajalikud aksessuaarid, kepp ja musta värvi müts, millele sai peale kinnitatud silt “MUUMIPAPA”, siis oligi tegelaskuju valmis. 

Minu töötoa läbivaks teemaks olid “meeled”, mis on üheks oluliseks ellujäämisoskuse osaks. Kes suudab eristada erinevaid lõhnu ja teab, mis seda tekitab, oskab ka ohte vältida ja teisi selle eest hoiatada, sest kriisiolukorras sõltub meist igaühest palju ja iga oskus tuleb vaid kasuks.

 

Lõhnad mõjutavad meid rohkem, kui me arvame. On tõestatud, et inimesi mõjutavad mitmed meeleelundid ja haistmismeel lausa 75%. Lõhnasid on erinevaid - mõned teevad meid õnnelikuks, mõned ärritavad, mõned toovad esile lapsepõlve mälestused, mõned rahustavad jne. Igal inimesel on oma seos lõhnadega, mis tuleneb tema meeltest ja läbielatust. Lõhnateadus on väga vana teadus ja seda on kasutatud erinevatel viisidel, et inimesi mõjutada. Lõhnade ja taimedega oleme tutvunud ka MA GISK hingeravikooli loodusravilaagrites ning mis on toonud hingeravile palju kasu ning andnud hulgaliselt lisateadmisi lõhnade ja taimede maailmast.

Töötoa jaoks olin korjanud erinevaid ravim-, lõhna- ja maitsetaimi, nii kuivatatult kui ka värskelt, mis parajasti loodusest kättesaadavaks osutus. Saime taimi nuusutada ja neid ära arvata ning sealjuures ka enda kogemusi jagada. Töötoast osavõtjate meeled läksid valla ning avatud suhtlemise käigus said kõigil valmis ka enda tehtud kenad lõhnakotikesed. 

Üks oluline aspekt, millele viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pööratakse, on taimede mõju meie meeleolule ja vaimsele tervisele. Inimesed, kes viibivad rohkem looduses ja on ümbritsetud erinevatest taimedest, kogevad vähem stressi ja ärevust. Loodus aitab kaasa keskendumisvõime suurenemisele ning parandada meeleolu, tunda ennast õnnelikumana ja rahulikumana ning võib öelda, et loodus on tõeline ravim meie meeltele. On ammugi tähele pandud, et suhtlemine taimedega mõjub hästi inimese psüühilis-emotsionaalsele seisundile. Tugevaimat mõju avaldab taimede värvitoon. Külmad violetsed, sinised, helesinised ja rohelised toonid rahustavad närvisüsteemi. Sinakate õitega kompositsioonid mõjuvad eriti hästi õhtuti, une eel. Need stimuleerivad lihaste lõdvestumist, soodustavad head und, kiiremat töövõime taastumist. Soojad punased, oranžid, kollased toonid aitavad virguda. Tumepunaste õitega taimed muudavad reipaks, tõstavad töövõimet ja pidurdavad väsimust. Neid on hea tuppa tuua hommikuvõimlemise jaoks ja tööaja lõpul. 

Rohelus meie ümber elab, hingab, toidab ja ravib. Meie rahva ürgne vajadus on olnud oma aias varakevadel käed mulda pista ja taimeriigiga suhelda, sest inimene tunneb ära, mis talle headmeelt valmistab. Aed on ka pikaealisuse, jõu ja viljakuse - seega tervise allikas. Ammustest aegadest on tervist parandatud aed- ja puuviljade, marjade ja õitsevate taimede toel. Ka raviva roheluse poolest mets on meil veel olemas. Sageli astutakse üle või mööda taimest, teadmata, kui väärtuslik ta on. Meie pärandkultuuris leidub hulgaliselt esivanemate tarkusteri ja nõuandeid taimede raviomaduste kohta, mida oleks hea aeg-ajalt endale meelde tuletada. Väga palju on mitmete taimeteadlaste poolt välja antud kirjandust, kust saab vajadusel kõige lihtsamal moel abi leida. 

Oleme MA GISK teraapiakodus olnud tihedalt seotud loodusega ning ennast kurssi viinud ka Jaapani professor Yoshifumi Miyazaki “Shinrin-yoku. Jaapani tervistav ja lõõgastav metsakümblus” raamatuga. Metsakümblus ehk shinrin-yoku on üks loodusteraapia vorme, kus kasutatakse kõiki viit meelt ja mis viitab rahulikule jalutuskäigule metsas, eesmärgiga parandada üldist enesetunnet, tervist ja rahulolu. Lõik raamatust: “Kuigi selline lihtne tegevus nagu jalutuskäik metsas ei pruugi tunduda ebatavalisena, siis positiivne mõju, mida inimesed metsateraapia seansi käigus ja pärast seda kogevad, seda on. Kasutage seda osa loodusest, mis teile meeldib, et nautida täisväärtuslikku ja õnnelikku elu.”  

Eeterlikud õlid on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise, kuidas tuua metsa positiivne mõju oma koju. Kui te olete kunagi nautinud roosi lõhna, olete kogenud eeterlike õlide aroomiomadusi. Neid looduslikke aroomiühendeid leidub taimede seemnetes, koores, varres, juurtes ja õites. Eeterlikud õlid annavad taimedele nende iseloomuliku aroomi ning neid on pikka aega kasutatud toiduvalmistamises, iluhoolduses, ravimina ning lõõgastavates teraapiates. Roosi ja apelsini eeterlikud õlid avaldavad psühholoogiliselt lõõgastavat mõju.

Meie looduses pakub kevadist turgutamist üks väga tuntud taim, nimelt VÕILILL. See kuldkollase õiega taim on väekas tervendaja ning teda nimetatakse ka organismi jääkainetest ja negatiivsest energiat puhastava toime tõttu lausa elu eliksiiriks. Oma toitainete rikkuse poolest ületab võilill ükskõik missuguse aedvilja. Võilillel süüakse kõiki osi - õisi, varsi, lehti, juuri ning ta on väärtuslik meetaim.

Sirvides erinevaid taimetarga raamatuid, jäi silma Aili Paju raamatust “Aed ja mets kui apteek” lõpusõnades välja toodud ühe vanamemmega seotud lugu, mis läks hinge ning mille arvasin pasliku ka blogiloole lisada: “Kui ilmusid esimesed inimesed Maale, võtsid neid vastu hiiglaslikud sõnajalad, põõsad ja puud. Inimesed tegelesid loomade küttimisega, olid metsikud ja julmad kõige suhtes. Nad võõrastasid ilu, miski ei pehmendanud nende hinge. Metsaema kõndis kurvalt ringi, kuidas ta ka ei püüdnud muuta inimesi sõbralikumaks, saates nende juurde oma saadikuid, hävitasid inimesed nad hoolimatult ja trampisid omasoodu edasi. Siis tulid Metsaema juurde väikesed päkapikud, salapärased maa-alused ja küsisid, miks ta nukrutseb. Kuuldes põhjust, palusid nad Metsaemalt luba minna inimeste juurde. Metsaema ei tahtnud lubada, nii oleks ta neistki ilma jäänud. Siis palusid väikesed võlurid muuta nad lilledeks. Juhtuski ime. Kuhu nad ka ei läinud, kust nad nina poleks välja pistnud, puhkesid kõikjal õied. Sellest ajast peale on Maa kaetud õitsvate taimedega, erineva kuju, lõhna ja värviga. Neid kõiki ühendab vaikne armastus ja side inimestega. Taimed on tõeliselt elavad olendid, usalduslikud ja abitud kui lapsed, saates inimest sünnist surmani. Õitsev taim on hinge eliksiir, igavese elu ja armastuse sümbol. Kuigi inimene mõnikord hävitab neid, kõnnivad nad alati ta kannul, kinnitades ikka, et oleme su sõbrad, meie armastus aitab sind.”

Vanarahva aastaring on seotud ikka kasega: kevadel koguti kasemahla, suvistepühadeks ja jaanipäevaks toodi kased tuppa ning enne jaanipeole minekut tuli värske kasevihaga saunas käia. Nii on ka meil ikka toimitud, et enne jaanipäeva, tuli kasevihtasid tegemas käia, et sellega ennast saunas puhtaks vihelda. Saunas vihtlemine vabastab pingetest, kiirendab ainevahetust ja vereringet ning teeb naha pehmeks ja puhtaks. Leiliruumis olevat võimalik kõik halvad asjad endast välja hingata: sisse hingates mõtled haigusele või halvale ning välja hingates saadki sellest vabaks. Nii puhastub lisaks ihule ka hing. Kaseviha leil paneb sauna ka imeliselt lõhnama.

Kasutatud kirjandus: Aili Paju “Aed ja mets kui apteek”.

Ilusat jaanipäeva ja hüva leili ning väärtustagem loodust ja selle väge! 

 

Armastusega, MA GISK aktiivtegevuste instruktor - tegevusjuhendaja Ariel Raudsepp