KUIDAS MA GISK PÜHADEKS VALMISTUS. 2. kobar

 

MAGDALENA

Armsad lugejad! 

Meie MA GISK talvine aktsioon teemal "Kus on kodu, mis on kodu" on armsa Ingliterapeut Marya suunamisel kokku pandud meie endi kodude kaunistamistest, mõtiskledes teemal, et kodu on seal, kus on ema või emalikkuse võrdkuju. Meie väike, ent hubane kodu sai kenasti kaunistatud juba 1. advendi eel lihtsate, nii laste valmistatud kui ka endale südamelähedaste kaunistustega. Aastate jooksul on selgeks saanud mitmeid viise, kuidas taaskasutada ja kokku panna erinevaid asju, et tulemus oleks pidulik ja kaunis. 

Kui mõtiskleda selle üle, et mis see kodu siis on ja kus see kodu on, siis meenus mulle laul filmist "Nukitsamees". Armsa Juhan Viidingu sõnadele ja Olav Ehala poolt loodud viisiga laulul on sügav mõte sees, toon siia ühe ennast puudutava salmi.

:,: Kodu, see on rohkem veel,

kui sõna selgeks teeb.

Kodu, see on headus,

mis meid paremateks teeb. :,:

Kodu, see on Ema hool ja headus, mis loobki kodutunde ja annab märku, et oled alati  armastatud ja koju oodatud. 

Minu kodu ei ole alati selline kena ja armas olnud. Sain stiilinõuandeid ja juhatust just armsalt Ingliterapeut Maryalt ning selliseks armsaks pesaks kujunemisega läks aega, kuid praegu olen tulemusega väga rahul ja tundega, et kodus on väga hea olla. Loomulikult olen kodus ka ühtteist juurde loonud ja toonud ning muutnud, aga algidee pärineb neilt ja olen seda joont hoidnud. Olen väga tänulik neile selle abi ja suunamise eest, mis pani mind kodusse teistmoodi suhtuma. Lisaks iseloomuravile, mis aitab inimesel tasakaalukamaks muutuda ja seesmiselt puhastuda, suunataksegi meid meie endi ümbrust muutma ja parandama samuti. Nagu sees, nõnda ka väljas. Lisaks tasub meeles pidada ka ühte Inglikooli kuldreeglit, et 

"KÕIK, MILLE TEED TEISTELE, TEED SAMAS KA ENDALE." (jumalik juhatus) 

MA GISK õppetöö ajal on olnud palju suunamisi kodu kaunistamise osas alati ka pühade eel, see on eelhäälestus eesootavale. Mina alustasin sellest, et tõin välja laterna, mis loob meelolu, kui selles küünal põleb. Laternaid on mul kodus mitmeid ning  jõulude ajal võtan nad välja ja  asetan põrandale või riiulile ja süütan nendes küünlad. See on  nii eriline tunne, kui laternas põleb küünal.

Küünalde põletamine  loob ka müstilise meeleolu ja puhastab kodu.

Järgmisel pildil on laud, mis asub minu toapoolel. Panin selle peale ühe kena laudlina, mis samuti kingiti mulle armsa Ingliterapeut Marya poolt ning selle peale asetasin ühe pitsilise kardinariide. See kardinariie on ka pärit Pangodist ning sain selle kingituseks siis, kui olin abis aknakardina ette riputamisel. Kasutan seda kardinariide juppi ikka kaunistusena, sest on väga kena mustriga. Minu arvates mõjub punases küünlahoidjas olev küünal eriti hästi selles kontekstis. Armsa tütre paberist volditud Ingel rippus meil ka sellel aastal kenasti lambi küljes. Ingli puhtus ja lihtsus mõjub võimsalt ning on väga armas, et ta meie kodu ehib. Sellist kaunistust on lihtne valgest koopiapaberist voltida ja erinevas suuruses valmistada. 

Juba mitmendat aastat kaunistab meie kodu ka valgest led- tulede ketist koosnev jõulukitseke, mille vooluringi taastas mu armas poeg Siim. Jõulude ajal on kitseke vanemate laste toas, aknalaual. Kitseke on armsa Ingliterapeut Marya kingitus ja väga südamelähedane, ning meenutab aegu, kui Marya Angletorium tervisekodu asus veel Viljandis ning kitseke sealset ukseesist kaunistas. Kitsekese küljes on värviliste tuledega valguskett. 

Meie külarahvas on ikka öelnud, et meie akna peal asuv kitseke tekitab müstilise tunde ja tore on seda juba mitmendat aastat seal kohata. Meie hall kassike Tiits on ka kitse kõrvale pildile ennast sättinud. 

Uurisin kitsega seonduvaid teemasid ka ning leidsin veel huvitavat infot, tsiteerin: "Jõulukitse roll on pidevalt muutunud. Kuni 19. sajandini jalutasid jõulupühadel noored mummurid talust tallu, mängisid ja laulsid jõululaule. Üks rühmadest oli alati kitsedeks riietatud, mõnikord õlgedest maskiga ning preemiaks said nad toitu ja jooke. 19. sajandi jooksul muutus traditsioon järk-järgult: kitseks riietatud mees hakkas andma." Lisaks on kirjas nii: "Rootsi jõulude üks vanimaid sümboleid on kits. See lugu ulatub kristluse-eelsetesse aegadesse, mil paganarootslased uskusid Zeusiga sarnast jumalat Toorat." Loost selgus, et kitseke toob inimestele õnnistusi ja õitsengut. Rahvarituaalides on kits viljakuse ja rikkuse sümbol. Juurde saad lugeda siit: https://mamamake.ru/et/slimming/chto-makedonskomu-nelzya-sdelat-kozoi-koza-schitaetsya-zhivotnym/

Olen tundnud suurt rõõmu koos lastega aja veetmisest nende jõulude ajal ja olen mõelnud, et ma olen väga tänulik oma lastele, et nad ikka koju tulevad nii pühadeks kui ka niisama külla. Pühadelaua valmistasime koos lastega. Olin kokku leppinud, et saame koos lastega pühadeõhtu veeta noortekeskuses, mis oli samuti kaunistatud tuledega ja noortekeskuse juhataja poolt toodud imearmsa kuusega. Kuusk oli üllatus, mida ma ei teadnud ja olin väga tänulik juhatajale ja majavaimule, kes meid on niimoodi hoidnud. Küpsetasime ja kaunistasime koos lastega piparkooke ning  valmistasime meie peolauale lihtsaid toite. 

Laua katmise ja kaunistamisega tegeles üks mu poegadest, armas Siim. 

Ja meeldivalt lõhnav ning imeilus kuusepuu kaunistas saali. 

Lastega mängisime erinevaid mänge. Väga meeleolukaks ja põnevaks osutus kuldvillak, kus lapsed jagunesid kahte tiimi ja said anda vastuseid vastavalt valitud teemadele. Meil oli laua peal kell, millele tiimi kapten siis kiirelt vajutas, kui tahtis esimesena vastata. Leppisime kokku, et võtame selle mängu mängimise igal aastal meie traditsioonide hulka. 

Mitmetel hommikutel jõid lapsed kakaod vahukommidega ning sõid piparkooke. Neid pakkusin ma oma valmistatud savikaussides. Käin saviringis ja teen toredaid tooteid. MA GISK hingeravikool suunab ja õpetab ka enda andeid avastama. Kui ma neid tooteid tegin saviringis, siis ma tegin kõike äärmise hoolega, alates savi silumisest, kuni kausside kuju vormimiseni. Väga hoolikalt valisin, mida kausi sisse joonistada või kirjutada. Ühe kausi äärde on kirjutatud meie hingeravikooli logolause MÕTE LOEB ja kausi põhja joonistatud roosid. Teisele kausile leidsin väga armsad linnukesed traadil, mis sümboliseerivad minu lapsi. Alguses ma sellele ei mõelnud, et mu lapsi, selle seose ütles armas Ingliterapeut Marya. 

Järgmisel päeval valmistasime jäälaternaid, mis on samuti armsa Ingliterapeut Marya poolt tulnud idee ja mille valmistamisest saime eelmisel aastal siinses blogis pikad lood kirjutada. Sellel aastal on helde talv jaganud paksu lund ja külmakraade. Jäälaternate jaoks saime taas materjali meie toredalt kuusepuult, kes maja taga sirgelt seisab ja aknast sisse vaatab. Kuusepuult, temalt okste võtmiseks, küsisime luba. Kevadel joon ka tema okstest tehtud kuusejooki, mis on väga värskendav. Meid on hingeravikoolis õpetatud kõigesse elavasse suhtuma austusega.

Laternad asetasime meie akna all oleva lillepeenra äärde, mis on täiesti lume all. 

Lumevaiba alt piilus välja ka elupuu kõrval seisev savist voolitud Ingel. See on minu armsa noorema poja Mihkel-Tibori valmistatud. 

Lisaks meie pere endi valmistatud toodetele sain pakiga jõuludeks ka armsa õe käest kaunid ise heegeldatud kuuseehted. Kuna meil enda kodus kuuske ei olnud, siis riputasime need koridori mütside ja kinda nagi külge, mille on sepistanud armas poeg Siim. Tore on olnud näha ka meie pere laste andeid, mida kindlasti peaks edasi arendama ja õppima, sest andepõhine tegevus valmistab inimestele suurt rõõmu ja just see on see, millele MA GISK hingeravikool tähelepanu pöörab, annete arendamine. Selline hingest tulev rõõm, kui saad tegeleda endale meeldivate asjadega, sütitab enda ja ka teised enda ümber. 

Kodusoojust on võimalik meil kõigil luua ja koos oldud ajast rõõmu tunda, mis kokkuvõttes teeb meie kodu armsaks ja hubaseks. 

Ema saab anda kodusoojuse ja hoole, et ülejäänud pereliikmed saaksid ennast samuti tunda turvaliselt ja hästi.  Armastuse ja hoole jagamine annab endale tiivad ja väga hea tunde. 

Aitäh armsale Ingliterapeut Maryale hoole ja armastuse eest, mis on mind mu elus aidanud tõusta hingelistesse kõrgustesse, et saaksin seda jagada kõigile, kellega kokku puutun! 

Räägin siia juurde ka sellest, et aastavahetuse veetsin oma kodus üksinda. Vaatasin niisama aknast välja inimesi ja keskööl suundusin isegi Rannu kogukonna kuuse juurde. Ma ei armasta enam saluuti, ilus küll, aga selline lärm ja toss külavahel pärast seda. 

Soovisime omavahel head uut aastat, sest inimesed hoiavad gruppidesse, sai küll ka hõigatud mõnele, aga enamasti oldi enda tuttavate gruppidena koos. 
Tore oli ikkagi! 

Lisan siia Rannu kogukonna kuuse pildi. 

Lõpetuseks lisan siia pildi taas meie maja kõrvalt imekaunist muinasjutulisest õunapuust. Naudin ka aknast tema vaatamist, eriti kui talle paistavad peale tänavavalgustused, sest siis tekib selline varjude ja tulede mäng ja see lumi, mis katab õunapuud, sillerdab erinevates toonides. Imeilusad talvised vaatepildid on kinkinud meile selle aasta talv. Täname Loojat!

 
HEAD UUT AASTAT!

Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, ABT õppur, kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija Magdalena Kalev

ARIEL

Juba varakult enne jõulupühi olime saanud armsalt Ingliterapeut Maryalt suunamise, et hakkaksime mõtlema enda kodu kaunistamise peale. MA GISK koolitöö aktsioonina sai  ülesanne nimetuse “Kus on kodu, mis on kodu”, ning tuli mõtiskleda antud teemal, lähtudes seejuures algmõttest, et kodu on seal, kus on ema, olgu see lihane ema või keegi, kes on emalikkuse võrdkuju. Kodu on igale inimesele väga oluline koht, kus ta saab ennast turvaliselt ja hästi tunda ning seda eriti siis, kui ollakse veel noor ja elatakse koos vanematega. Ema on see, kes loob kodutunde. Õppides MA GISK hingeravikoolis, on meid juhendamas, suunamas ja õpetamas kooli vaimne juht, medium-terapeut Ingliterapeut Marya, kes on Ema Maarja kehastunu ning kes teeb seda suure armastuse ja tähelepanuga, aga ka karmimat sõna kasutades, kui muidu ei saa ning kes on meie kõigi EMA. Nii näeb ette skeem, sest taevased teavad, kuidas on õige ja mis vajalik ja ka vale. Oleme Ema Maarja sinisekuuelise mantlihõlma all hoitud ja kaitstud, mida suures tänutundes austame. Me oleme saanud tunda emalikku hoolt ja suunamist igapäevaelus toimetulekuks, laste kasvatamisel, töö- ja pereprobleemide lahendamisel ja ka kodu korda seadmisel. Nende õpetuste puhul on tegemist eluõpetustega, kus õppetöö käib elus eneses. Üks armsate Marija&Angels (selline oli vaimkogu Ingliterapeut Marya varasem nimetus) kuldreeglitest kõlab järgmiselt: “Inglitega koos tegutsedes ei ole lahendamatuid olukordi.” Seda reeglit olen ka mina hingeravikoolis õppides järjest enam tundma saanud ning usaldus selle vastu on kasvanud.

Meid õpetatakse enda ümber ilu märkama ja looma, mis arendab meis ilumeelt ning loob hea enesetunde ja meeleolu, mis samas mõjutab ka meid ümbritsevaid inimesi.

Juba jõulude tuleku eel poeb hinge tunne, et midagi oleks vaja muuta, teha kaunimaks, helgemaks, mis muudab meele rõõmsaks ja teeb südame soojaks, sest me kõik armastame ilu ja valgust enda ümber. Eriti hea tunne valdab veel siis, kui Emakene Loodus on otsustanud sellele muidu pimedale ajale natukene valgust juurde lisada ja ülevalt poolt meile pehmet kohevat lund alla saata ning ümbruse valge lumevaibaga katta, ise selle vaiba all rahulikult puhates. Meenutan, et meie lapsepõlvekodus toodi alati ka väikene kuusekene enne aastavahetust tuppa, mille siis ühiselt koos perega ehtisime ja asetasime selliste näpitsa moodi küünlajalgadega punased või valged küünlad selle okstele. Jõuludel siiski meil kuuske majas ei olnud, sest oli selline aeg, kus seda teha ei tohtinud ja minu isa oli selles suhtes väga ettevaatlik, sest oli omal ajal nooruses viibinud sõjalaagris ja teadis, mis niisugune keelust üleastumine kaasa võis tuua. See seostub veel sellega, et siis algas koolilastel talvine koolivaheaeg, saadi tunnistused ja võis tunda rõõmu lumes ja õues olemisest. Koos naabrilastega käisime kelgutamas, uisutamas ja oma perega suusatamas. Need ajad ei unune kunagi, sest pere hoidis väga kokku. Armsad ema-isa ning vanaema-vanaisa, kellega lapsepõlves koos elasime, pühendusid suures osas meile, lastele, kes me kolmekesi järjest olime perre sündinud ning kelle hoolt ja armastust enda kasvuperioodil tunda saime ning mille toel arenesime ja eluks vajaliku kaasa saime. Olen selle eest oma armsatele vanematele ja vanavanematele südamest tänulik ja mida arvan, et ka oma lastele ja lastelastele edasi olen kandnud.

Mina oma kodus pole juba ammu jõuludeks kuuske tuppa toonud, sest olen liialt tundlik selle suhtes, et kelleltki võetakse elu, mis alles sai sirguma hakata ja mida siis saadakse vähekene aega kaunistatult imetleda ning seejärel läheb tulle, mis on selleks puhuks parim lahendus, või visatakse lihtsalt välja. Seda olen oma silmaga palju kordi näinud, kuidas kuivanud kuuseke veereb suure tuule käes ikka sinnapoole, kuhu tuul teda veeretab ja see on nii kurb pilt, et pisar tuleb silma.

MA GISK jõulupidu, mis toimus 19.12.2021, oli meie õppurite jaoks aastalõpu ürituseks ning selleks oli soov ka meie kooskäimise ruum mõne lihtsama ja käepärasema kaunistusega ehtida, kas mõne kuuseoksaga või sellega, mida keegi meist kaasa sai tuua. Kuna olin just maalt linna tulemas, siis käisin kodu lähedal olevast noorest kuusikust oksi toomas ning nendele lisaks võtsin ka mõned punased kontpuu oksad. Tõin oksad bussiga linna ning tegime hingeravikooli õppuritega koos ruumi kena jõulukaunistuse. Okstele riputasime mõned kaasa võetud männikäbid, volditud paberist inglid ja mõned kuuseehted, millel olid inglipildid peal. Lisasime oma kaunistusele ka valgusketi, mis pani kompositsiooni eriliselt helendama ja mille juures tegime hiljem ka pilte. Kui pidu sai läbi, viisime kaunistuse alla consiliumimaja fuajee aknale, kus ta jäi rõõmustama möödujaid.  
Meile antud suunamised ja juhatused tulevad alati kõrgemalt poolt läbi armsa Ingliterapeut Marya ning ka see ruumi kaunistus sai imelise tulemuse just läbi nende energiavälja.

Sellel aastal on mul olnud kodu jõulumeeleolu loomise ja kaunistamise headeks abilisteks igas mõõdus ja suuruses inglikujud, kes on minu juurde saabunud mitmel moel, kuid siiski põhiliselt kas mõne hea inimese poolt kingituna või siis ostetud.
Siin mõned näited “minu inglitest”, mis sobivad alati kodu kaunistama ning mille juurde sain lisada lihtsa küünlaaluse, mis on armsa Ingliterapeut Marya kingitus minule, nii nagu ka pildil olev pisem punase kleidiga inglike, kes mängib karmoškat. Inglipere on paigutatud armsa lapselapse kingitud kena heegeldatud liniku peale.

Suurema roosa ingli ostsin hiljuti endale ise “Väikese Ingli” poest. Tundsin, et see armas ingel mind kõnetas ning nüüd asub ta minu voodi kõrval kapil, kellega enne magama jäämist veel räägime. Roosa ingli juures, pildil alumises osas, on üks armas portselanist toosike, kuhu saab ehteid või maiustusi panna. Toosi kaane peal on kaunistuseks paar lilleõit ja nende juures valged tuvid, mis märgilises tähenduses on sõnumitoojad. Selle imelise portselantoosi leidsin taaskasutuspoest. Oleme hingeravikoolis õppinud olema ka ise  säästlikumad ning väärtustama esemete taaskasutust, leides nutikaid lahendusi mitmes eluvaldkonnas.  

Minu kodu kaunistab veel suures toas olev kolmnurkne jõuluvalgustus ja mõned salvrätikust tehtud inglipallid koos volditud inglitega ning toa aknal olev valguslatern. 

Enda töökohal alustasime jõulukaunistuste tegemisega juba varakult koos noortega, kes on erivajadustega ning kes viibivad majas ööpäevaringselt. Meisterdasime lõulupärjad laudadele. Selleks lõikasime esmalt papist välja pärja alused ning seejärel liimisime liimipüstoliga neile käbid, samblikud, oksad, kastanimunad, ka varem kokku korjatud pihlakaoksad. Pärja keskele asetasime majas varem olemas olnud jõulunuku. Noored valmistasid kellegi annetusena saadud puidust rõngastest veel kena päkapiku või lumememme. Rõngaid liimipüstoliga kokku liimides ning mütsid ja näod pähe tehes, jäid need kenasti meie söögilauda kaunistama. Siin siis ka näiteid noorte enda valmistatud esemetest.

Käin tööl peremajas, kus noored viibivad ööpäevaringselt ning saavad koju vaid siis, kui keegi neile järele tuleb. Need noored vajavad erilist hoolt ja kodutunnet, mida saame oma töös pakkuda meie, tegevusjuhendajad, kes noortega igapäevaselt toimetavad, nendega ühiselt midagi meisterdavad, nendega väljas jalutamas käivad, koos süüa teevad ning saavad neile pakkuda kõike seda, mida pakutakse peredes, kus on lastel olemas nii ema kui ka isa.
Paljude käeliste tegevuste ideed, mida oleme ka oma töös noori juhendades kasutanud, näiteks volditud kured, salvrätikust inglipallid, paberist volditud inglid, ka jäälaternate valmistamine, mida seekord kahjuks ei jõudnud ette võtta, ning palju muudki, olen saanud MA GISK õppeülesannete ja aktsioonide täitmisest ja käigust, milleni on meid juhatanud armsad treenerid. 
Alloleval pildil on origami-linnukestest koosnev kett, mis ripub meil töö juures lambil ja millele lisasime jõulumeeleolu loomiseks juurde väikese päkapiku.

Sellel korral siis niisugused kodukaunistamise võimalused.

Aastavahetus möödus mul armsa tütre juures. Sõitsin 31.12. hommikul Tallinnasse ja sealt edasi Viimsisse, kus elab armas tütar oma pojaga. Nii nagu ikka, vaatan bussisõidu ajal aknast mööda vilksatavat loodust ning mõtisklen omaette. Ühtäkki märkasin tee ääres suuremas kobaras olevaid metskitsi, otsimas endale põllu pealt midagi söödavat. Sõitsime edasi ning bussijuht vähendas äkitselt kiirust, vaatasin esiaknast välja, seda oli mul hea teha, sest istusin teises pingireas, ning nägin kena nooremapoolset põtra üle tee minemas. Huvitav oli nii lähedalt teda vaadata ja buss ka seisatas selleks ajaks. Põder sai rahulikult üle ja sõit läks edasi. 

Viimsisse jõudes, läksime toidupoest läbi ja ostsime aasta viimaseks õhtusöögiks lauale  traditsioonilise suurema ahjuprae, hapukapsast, verivorsti, millele lisandus enda valmistatud pohlamoos jne. Valmistasime ikka ka kartulisalati ning laual olid ka puuviljad ja piparkoogid. Imetlesin nende pere kaunist jõulupuud, milleks samuti on juba aastaid olnud kunstkuusk. Sama teed on läinud ka armsa poja pere, kelle juures olin 1. jõulupühal ning kuhu oli ka jõuluvana suure kingikotiga saabunud. Selle kohta ka väike meenutus pildi näol. 

Armsa tütrepere jõulukuuse näide on siin allpool oleval pildil. Kuna tal on ka kaks kassi, siis üks nendest, noorem, kes pildil mõnuleb suurte pehmete patjade seas, on eriti krapsakas jõulukuusest üles ronima ja ehetega mängima. Praegu siin siis puhkeasendis.

Armsa tütreperega koos oldud aasta viimane päev möödus ühise söögilaua taga juttu ajades ja vahetevahel ka teleriekraanile pilku heites. Jagasime väikseid kingitusi ning säristasime säraküünlaid. Uue aasta saabudes soovisime üksteist kallistades HEAD UUT AASTAT ning käisime korraks ka maja ees väljas, kuid seal valitses vaikus ning me isegi ei näinud ilutulestikku, mis oli kuskil kaugemal. Kaasa olime võtnud ka pikemad säraküünlad ning nende ära põledes läksime tuppa tagasi, kus siis neljandalt korruselt jälgisime veel seda ilutulestike mängu. Kui enam-vähem oli vaikseks jäänud, siis oli näha kui hägusaks ehk tossuseks oli õu muutunud, kuigi meie maja läheduses ühtegi ilutulestikku õhku ei lastud. Ajasime veel natukene juttu, kuulasime muusikat, mis telerist tuli ning sellega ka piirdusime. Järgmisel päeval tervitasime tuttavaid ja sugulasi ning veetsime rahulikult vesteldes aega. Tagasi Tartusse sõiduks olin varem valmis ostnud bussipileti ning jõudes natukene varem peatusesse, olin esialgu päris üksi, kui nii saab öelda, sest tegelikult kõndis selle bussi väljumise kohas üks kena valge tuvi (natukene helkis ka hallikat sulge ja sabasulgedes olid ka mõned tumedamad suled), kes jäi kohe silma ning imetlesin ja vaatasin teda, mõeldes, et on nii julge. Rääkisin temaga ja ta kõndis üha lähemale. Lendas peatuses oleva pingi peale, kus seisin ja siis ma mõtlesin, et kas ta laseb ka ennast silitada. Hästi rahulikult viisin käe lähemale ja ta puudutas seda mitu korda oma nokaga. Olin selle tuviga kontaktis ja nii märkamatult oli sellel ajal ka buss peatusesse saabunud. Inimesi nagu ei olnudki ümbruses ning siis jätsin valge tuvi pingile ning astusin bussi peale. See oli kuidagi kummaline kogemus ning jäin mõtlema, et missuguse sõnumiga see armas tuvi minu juurde oli tulnud. Kindel saab olla selles, et sõnum oli minule suunatud heade soovidega uueks aastaks. Aitäh taevastele läkitajatele!

Suur tänu armsale Ingliterapeut Maryale, kes suunab meid looma ilu enda ümber ning märkama seda ka mujal!  

Tänan MA GISK hingeravikooli meeskonda, alati toeks ja abiks olemast! 

Suurimad tänud armsatele töökaaslastele ja meie noortele, kes on kaasa tulnud erinevates ettevõtmistes! 

Soovin kõigile HEAD UUT AASTAT!

Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, ABT õppur Ariel alias Maret Raudsepp