MA GISK HINGEDEKUU KAMPAANIA. KASTANID MINU PEOS

Meie hingeravikool on hariduse jagamise kool, kus hoolitakse eeskätt inimese hingeharidusest, aga ka vaimsest tervisest ning ei saa unarusse jätta ka füüsilist tervist, sest TERVES - KEHAS - TERVE - VAIM! Meie õppetöö toimub KEHA-HING-VAIM tasandil ning inimene terveneb kõige paremini looduses olles ja sellega ühtsust tundes.  MA GISK hingeravikool on alati suunanud meid leidma neid lihtsaid võimalusi, kuidas elus hakkama saada ja ennast tervena hoida. Üheks suurepäraseks võimaluseks pingete maandamiseks ja tasakaalu leidmiseks on korjata üles üksainus kastanimuna ja hoida seda peos ning tunda tema maalähedast energiat. See aitab kindlasti.

 

MA GISK hingeravikooli õppurid on sellel sügisel nii vaimse tervise kuu kui ka hingedekuu kampaania raames toimetanud enda kodu lähedal, et avastada erilisi väekaid paiku ja puid, kus nende energia on alati abiks meid väsimuse puhul turgutama ja ka tervendama. Üheks selliseks ravilise toimega puuks saab nimetada kastanipuud, mis sügiseti laseb enda ilusad pruunid viljad maapinnale kukkuda, kust neid siis pihku saab võtta ja mõnusalt mudides tunda nende rahustavat toimet. Kui peres on kasvamas  väikeseid lapsi, siis on üheskoos väga põnev ilusatest tumepruunidest kastanimunadest  toredaid pisikesi mehikesi meisterdada.

 

MA GISK hingedekuu kampaania raames olime õppurkonnaga igaüks oma kodukohas usinasti kastanimunade korjamisega ametis, et neid siis vastavalt enda töökohas või kodus vaagnale paigutada ja seal siis käte või ka jalgadega sees liigutusi tehes tunda mõnusalt rahustavat ja stressi maandavat toimet. Kampaania raames anti ideeks teha ka istumispadi, mille sisse sai pandud kuivanud kastanimunad. Kui istuda niisuguse padja peal, siis oli tunda, kuidas see toetab rühti ja parandab enesetunnet.

Mina korjasin hingedekuu kampaania korras enda maja kõrval asuva kena kastanipuu ümbruse kastanitest peaaegu  puhtaks, sest soov oli neid jagada ka sinna, kus nendest ehk puudus oli ja kus neid tervendava toime tõttu ka vaja võis minna. Jagasin kastanimune oma armsatele lastele ja pistsin pihku armsatele lastelastele. Ilma ei jäänud ka armas eakas isa, kes seejärel meenutas, et olin neid ikka varem koos emaga jalutades korjanud ja taskusse poetanud.

Nii sai kokku korjatud mitu kotitäit ilusaid läikivaid mune, mille laotasin põrandale ajalehepaberitele kuivama. Kuna idee oli teha kastanipadi, siis mõtlesin pikalt, et millest seda teha, kas leida kodust mõni padjapüür ja toppida kuivanud kastanid sisse, teha mõnest riidest uus padi või … jäin äraootavale seisukohale. Ja kui ühel päeval olime koos armsa kobarakaaslasega astunud sisse linnas asuvasse taaskasutuspoekesse, siis seal ta oligi, sinise tausta peal kuldkollase südamekujulise mustriga padi. Olin kohe sellest lummatud ja kui lähemalt vaadates selgus, et tal on tagumisel poolel veel ka lukk olemas, siis ei olnud enam mingit kahtlust ja ostsin selle sõbraliku hinna eest ära. Teadmine oli veel ka see, et padja koht on consiliumis, kuhu olin eelnevalt mõnel korral viinud juba ka kastaneid. Nii valmiski kena südamekujulise mustriga ravitoimeline kastanipadi. 

 

Olen leidnud padjateema juurde ka ühe luuletuse Mai Uri sulest:

 

KASTAN

Kastani lapsele patja

õmbles kord hoolitsev ema.

Kahjuks on väikese seiga

praeguseks unustand tema.

 

Hoidis küll öösiti ärkvel

kõva ja kentsakas muna -

kiirgas kuid kummalist lumma

välja sealt elustatuna.

 

Kastan toob tervist ja õnne,

peletab eemale mured …

aga kui unustab hoole

ikkagi üksinda sured.

 

 Enda kirjatüki täienduseks tooksin välja veel mõned esivanemate tarkuseterad:

●   Esivanemate tarkus - vanarahvas on läbi aegade uskunud, et värsked kastanimunad aitavad hästi koide vastu, kui neid riidekappi ja mantlite-jopede taskusse panna.

●  Tervise turgutamine - kui miski koht kehas valutab või piinab põletik, siis aseta kastanimunad villase salli või riide sisse ning hoia põletikulise või valusa koha peal.

●   Hoiab südame energiat - kastanid kannavad endas võimsat energiat, mis mõjutab positiivselt südant, vereringet ja kesknärvisüsteemi. Hoia enda lähedal mõned värsked hobukastanimunad või kanna neid taskus.

●   Kastanipuud on ka ise meile suurepärased abimehed, sest annavad inimesele head energiat. Energiavarude täiendamine peaks toimuma kaks kuni kolm tundi enne magamaminekut. Sissehingamisel kujutle, kuidas doonorpuu energia liigub läbi sinu maast üles. Kui hoiad hinge kinni, siis on tähelepanu päikesepõimikul. Kui hingad välja, siis energia liigub kehas. Sissehingamisel liigub energia alt üles ja väljahingamisel vastupidi - ülalt alla. Samuti usutakse, et kastanimuna taskus kandmine hoiab eemale halva energia.

 

Hingedekuu kampaania raames valmis ka väikene video, mis avaneb SIIN:

 

Tänan armsat meeskonnakaaslast Junot, kes oli mulle selle loomise juures suureks toeks ja juhendajaks ning tänan armsat Ingliterapeut Maryat, kes meile selle idee on välja pakkunud!

 

 

Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, AB õppur, tegevuskoordinaator-butiigi perenaine Maters alias Maret Raudsepp

MA GISK HINGEDEKUU KAMPAANIA

 

Armas blogi lugeja! 

Kastanite teraapilise mõju looval viisil katsetamine sai MA GISK tervisedenduse programmina alguse juba oktoobrikuus, mil Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel oli ka üleriiklik vaimse tervise kuu. Tänapäeval on väga palju erinevaid tehnikaid ja teooriaid, kuidas inimene saab ennast rohkem tasakaalus hoida. Mõned on lihtsamad, teised aga juba veidi keerulisemad, mida vaid iseseisvalt rakendada ei saa ja vajavad teadliku juhendaja kohalolekut. 

Mõlemad lähenemised on olulised, sest vajadusi on samuti erinevaid, kuid hingeravikooli suunaks on alati olnud ka see, et hea on meelde tuletada neid keha-hing-vaim tasakaalu viimise võimalusi, mis on lihtsad ning käepärased ning ei vaja esialgu ilmtingimata pikka ettevalmistust või süvendatud teadmisi. Vajalik on ehk veidi enam aega, et tegevuses mõtte ja tundega kohal olla ning süda erinevatele võimalustele avatud hoida. Mina saan öelda, et avastasin sügiskuudel palju erinevaid viise, kuidas kastaneid ja teisi looduslikke elemente igapäevases elus tervistaval moel kasutada ning usun, et ka loodus ise tundis selle üle heameelt, et sai enda ande sellisel viisil jagada. Mis muud see elu on, kui üksteise abistamine väga erinevatel tasanditel. Kummardus siinkohal ka meie Emakesele Maale!

Kui armas Ingliterapeut Marya andis meie tegevuses suuna just looduslikke elemente ning eriti kastaneid tervisedenduse programmi raames kasutada, siis ühtäkki meenus mulle kunagi õppeülesandena Õpetajate päevaks loodud video, kus muu hulgas kasutasime 1 elemendina ka kastaneid. Luuletus, mille minu poeg Oskar Robin ette luges, oli järgmine: 

PISIKE PUU 

Ott Arder 

On kasvamas kuskil üks pisike puu, 

ta rohetav võra on habras ja noor, 

veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur, 

nii pehme ja sile ta õhuke koor, 

kuid temagi loodab, et ükskord on suur. 

On kasvamas kuskil üks pisike puu 

ja kardab see puuke veel raju ja tuult. 

On kasvamas kuskil üks pisike puu 

ja vajab see puu Sinu sõprust ja hoolt! 

Just kastan kui puu omaenda vili on uue elu alguseks ning teatud määral on kastanite ravitoime sarnane - see aitab inimest väestada uue energiaga, aga samas on ka maandava toimega. 

Liikusime õppegrupina erinevate tegevuste kaudu edasi - igaüks suunas, mis tema jaoks sellel hetkel oli võimalik ja vajalik ning ehk ka seesmise ande ning igapäevaelu tööga seotud. Meie koos Oskar Robiniga korjasime esimesed kastanid Viljandist, Johann Köleri pargi vahetust lähedusest.

Puualune oli külluslikult kastanitega kaetud ja korjasime võimalikult palju, aga kuna meil autot transpordiks ei olnud, siis täpselt sellises koguses, et ratta ja erinevate kottidega kanda jõuaksime. Kojusõit kulges kenasti ning oligi võimalik katsetustega peale hakata.

Kuna armsa Ingliterapeut Marya poolt tuli suunamine, et võiksime proovida kastanite toimet nii kätega tunnetades kui ka jalataldadele massaaži tehes, siis seda kodus kohe ka tegime. Meie armas kass, Galaxy, sai samuti kastanivannis veidi aega kümmelda. Ta ei hüpanud sinna esialgu küll ise, kuid tundus, et talle pakkus seal olek siiski huvi.

Lisaks eelnevale oli antud ideeks teha ka kastanitega täidetud padi, mida on hea istumise alla panna või siis võimalusel luua lausa kastanitega täidetud tool. Kastanipadja tegemist katsetasin mina kodus üsna pea ning testisin seda ka enda lapse peal. Nimelt panin padja köögi tooli peale, aga tema ei teadnud, mis seal sees on. Esialgu hommikulauda istudes ei saanudki ta kohe aru, et padja sees on midagi tavatut, aga kuna mõne aja pärast on tunda kastanite struktuur ja mõningane jahedus, siis ei saa see märkamata jääda. Tegin kastanitega täidetud padja ka töö juurde ning seda on mõnikord väga hea endale istumise alla võtta. Vaatamata sellele, et kastanid seal sees on kuivanud, siis nende peal istudes on endiselt tunda mõningast jahedust, mis päeva teises pooles lisab enesetundele erksust. Samuti aitab tähelepanu ja kohalolu säilitada juhul, kui pean teraapia ajal pikemalt istuma. Lisaks on kastanid ka head looduslikud stressipallid, mida jagasin töökaaslastegagi. Tore oli kuulda, et tegelikult on paljudele saanud armsaks traditsiooniks viljade valmimise perioodil endalegi mõni neist taskusse pista. Teada on ju ka see, et rahvatraditsiooni järgi toovad kastanid õnne ja hoiavad kurja silma eemal.

Esialgu oli plaanis valmistada ka spetsiaalne kastanitega täidetud tool, aga kuna see vajas asjatundliku töömehe kätt, eelkõige spetsiaalseid tööriistu, siis esialgu see plaan meil ei õnnestunud. Elul on aga alati loovaid lahendusi varuks ning üks neist jõudis ootamatult ka minuni. Töötan igapäevaselt psühholoogi ja terapeudina ning üheks meetodiks, mida ma kasutan, on “Töö saviväljal”, mis on käelisele tegevusele suunatud teraapiameetod. Ka seal on looduslikel elementidel, savil ja puidust kastil oluline osa. Kuna mul on varasemast tööelu perioodist 1 kast üle, mida ma igapäevaselt ei kasuta ja see on mul endal kodus olemas, siis tekkis mõte kallata sinna sisse kastanid ja luua nö kastanitega täidetud tool just selliselt. Meie endi üllatuseks toimis see väga hästi. Pingi peal on kastanitega täidetud kast ehk mõnevõrra stabiilsem kui diivani peal, kuid kui selg on toetatud ning jalad on maas, siis olulist vahet ei ole. Kui olime lapsega kastiga toimetamas, siis tekkis meil spontaanselt ka omavaheline mäng, kus viskasime teineteisele kastaneid pihku nagu väikseid pallikesi. See tõstis koheselt meeleolu ja tõi esile mängulisuse ning oli tegelikult ka väga hea motoorika arendamise ja silma-käe koostöö harjutus. Tänan ingleid sellise suunamise eest, mis kujunes igapäevaelu tegevusi tehes täiesti spontaanselt! 

Nii oktoobri - kui ka novembrikuu pakkus ühtlasi külluslikku leheilu. Oleme varasemalt õppegrupina teinud leheroosi loomise töötubasid ja tänaseks päevaks on igal ühel meist kujunenud veidi erinev tehnika, sest loomise viise ongi tegelikult mitmeid. Kuna ka värvilisi lehti saab erinevatel viisidel sügis-talvisel perioodil kasutada, siis korjasime neid meiegi. Kuivatasime lehed ära nii, et panime need väikese surve alla ning hiljem karpi, et vajadusel saaks võtta ja meisterdamiseks kasutada. Sügisperioodil olen leheroose teinud nii dekoratiivsel eesmärgil kui ka mõne tähtpäeva puhul kingituseks. Kogesin seda, et peale pikka ja üsna väsitavat tööpäeva aitas just lehtede korjamine ning hiljem nendega toimetamine kogetut maha laadida.

Kastaniteraapia kulminatsiooniks oli aga koostöö armsa õpingukaaslase Diankaga, kes on ühtlasi ka minu majanaaber. Võtsime ette tervistava kastaniSPA õhtu, aga sellest kirjutame juba järgnevates postitustes. 

Seniks soovin kõigile palju tervist ja tasakaalukat meelt! 

Suur tänu armsale Ingliterapeut Maryale, kes on avanud ukse looduse imelisse maailma ning läbi juhitud tegevuste näidanud erinevaid viise, kuidas ennast ja teisi tasakaalustada! Suur tänu ka kõigile õpingukaaslastele koostöö ja initsiatiivikuse eest sügiskuude vältel!

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno alias Merlyn Mandre

LOODUSRAVILAAGRI JÄRGSED AIATÖÖD JA JUTUD PANGODIS

 Armas lugeja!

Nädalajagu peale sellesuvist loodusravilaagrit, 30. juulil kogunes MA GISK õppurkond taas meie laagripaigas Pangodis. Selle kokkusaamise eesmärk oli armsal Ingliterapeut Maryal tahvlile kirjutatud selliselt: „Kuidas jõuda Looja sõnumiga siit edasi?“ Seekordne laager tähistas globaalprojekti „ILMAPUUINEST1“ testimise täielikku lõppu, mille järel ongi nüüd vajalik vaadata ja sõnumiga jõuda väljapoole, et keegi meid kuulda võtaks ja tuldaks omalt poolt õlga alla panema. Et meil kõigil oli sel päeval ka oma andepõhiste ülesannetega tegelemise vajadus, siis sündisid nende tegevuste juures spontaanselt ka videoesinemised.  Kooli tutvustamise eesmärgil iseendi kogemuste videosse kõnelemine oligi nagunii muuhulgas plaanis, nüüd asjade selliselt pöördudes saime omakorda meeldiva kogemuse, kuidas enda meelisalaga tegelemise juures selline kõnelemine hästi ja loomulikult õnnestub. 

Mina olin toonud mulda juurde meie rohekatusele ja tegelesin selle laotamise ning eelneva ettevalmistusega. Ülesfilmitud materjalist kokkupandud ja nüüdseks lõpliku lihvi saanud video 1. osas tutvustan lähemalt katusel juba tehtut ja tehtavat, aga armsa filmija ja küsitleja, hea õpingukaaslase Dianka alias Kadri Uiboupina küsimustele vastates kõnelen ka juhtumistest kui imedest, mida oleme just selles õues, selles müsteeriumkoolis õppimise protsessis loodusravilaagrite aegu kogenud. Olen enda vestlust rikastanud ka pildimaterjaliga. Ole lahke vaatama:

Katusel kõnelemise ajal sadama hakanud vihm rikkus ära selle kaadri filmimise, kus toimetasin sealsamas lähedal kasvanud murelipuu all, sellelegi selgitustega koos mulda lisades. Seda ei olnud võimalik õues enam filmida. Maguskirsipuu „Madissoni roosa“ olime kinkinud õppegrupi poolt armsale Ingliterapeut Maryale loodusravilaagri viimasel päeval tänutäheks laagris ja üldse kooliprojekti ning meie isiksuslikul arendamisel tehtu eest. Puu istutasime koos tol päeval peale laagri ametlikku lõpetamist veel laagripaigale jäänutega ka maha. Laulsime puukese ümber U. Sisaski laulu, meie esinemiskavasse kindlalt jäädvustunud „Oodi armastusele“ ning tegime ühispildi.  Nüüd, juulikuu eelviimasel päeval, sai murelipuugi juurde Kiidjärve mulda ja väetist. Puu sümboliseerib ka Elupuud, meie projektis kindlasti alati ka hariduspuud, nii et selle jõudsalt kasvamine ja viljakandmine on sümboolselt tähenduslikud, lisaks sellele, et väärtustame taimi ning viljade kasvatamist puhtas keskkonnas inimese toidulauale. 

Selle puukese kinkimise ja istutamise lugu näed siit. 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, Ingliterapeut Marya assistent Hypatia alias Rita Hübner

MA GISK NAISED EHITASID ROHEKATUSEGA VÄLIKÖÖGI

Armas blogi sõber ja meie tegevuse jälgija!


See lugu sai alguse juunikuus, vaid mõned nädalad enne sellesuvist MA GISK loodusravilist perelaagrit. Arvult 3. perelaager toimus 12.-22.07.2020 ja kandis nime „KES ON KASVULT KUNINGAS?“. Seekordse laagri eesmärk oli kasvatada osalejate sisemist kuninglikkust ja hooldajaloomust. 

Juunikuus käisime kooliperega korduvalt Pangodis laagripaika ette valmistamas, tegemas istutus-, taimehooldus ja ka ehitustöid. Viimastest mahukaim oli väligrilliala ehk õuegrillahju, millel on toimunud kõigi meie laagrite ajal söögitegemine, täiendamine katuse ja kivipõrandaga. Toidutoimkond mäletab hästi ka vihmas ja poris toidu valmistamist ja seega tervitasime igati seda armsa Ingliterapeut Marya ideed. Alustati pinnase kaevamisest ja kivide paigaldamisest. Katuseehituseks lootsime ikka meeste abi leida, aga kui selgus, et see nii lihtne ei olegi, siis tuli see töögi ise ette võtta. Kui oli veidi nõu peetud, konsulteeritud ja joonis tehtud, ei tundunudki selles enam midagi keerulist, olgugi et kellelgi eelnevat sellelaadset kogemust ei olnud.   

Teadsime, et laager on küll lastele suunatud loodusega kontaktiloomine ja elus hakkamasaamise õpetus, aga olulisel kohal on õppurite endi praktika, mille puhul hingeravis on keskendatus iga liikme individuaalsele isikule, aga ka koostöö võime väljaselgitamisele ja selle treenimisele. Oleme mõistnud, kuidas selline koostöö praktika saigi juba laagri ettevalmistustöödes alguse. Grillinurga täiendamine oli peaasjalikult MA GISK 2. kobara kui praktilist suunda esindava grupi ülesanne ja selle kobara liikmed Maters alias Maret Raudsepp ja Magdalena Kalev nii kivide paigaldamise kui katuse karkassi ehitamise teostasidki. Samas kõik said katuse ülespanemisel toetada ja oma nõu ning jõuga abis olla.

Kui karkass oli püsti, siis seisis ees katuse haljastus, mis oli minu kui koolis peaasjalikult pärimus- ja ka aiateraapia suunas arendatava õpilase pärusmaa. Armsa Maters alias Maret Raudsepa abiga said paigaldatud katuse kattematerjalid ja liistud, armsa Ingliterapeut Maryaga toimetatud katusele alt pinnasest välja kaevatud muld. Istutatud said minu poolt eri paigust, sealhulgas ka maakodu aiast toodud kiviktaimlataimed: erinevad kukeharjad, nõeljalehine leeklill, aed-liivatee, kressitaim, hiljem juurde veel paar mägisibulat.   

Rohekatuse ehitamine ja ka sellest video loomise protsess, mille tarvis pildimaterjali koondamisega samuti alustasime juba laagri eel, kuid meeskondlik valmisloomine toimus nüüd laagrijärgsetel päevadel, oli väga ilmekas näide treenitud ingellikust koostööst, kus igaüks panustab enda ande põhiselt ühisloomingusse ja kus meie endi kätest ja endi silme all, kui see toimub inglite juhatusel, sünnibki sellises koosloomise sünergias imeline tulemus. See on ühtlasi näide sellestki, kuidas sel puhul kõik raskused lahustuvad ja asjad asetuvad õigesti paigale. Asjade õigesti paigale asetumist väljendavad ka katuse tugipostile hästi sobitunud kruuside nagi, tagaseinale paigutatud kulpide hoidmise metallkorv ja justkui imekombel katuse mõlemasse küljeserva sobinud metallraamid.

Naiste poolt katuse ehitus on ka veenev näide selle kohta, kuidas meis treenitakse kindlalt kahe jalaga maa peal seismist, reaalse eluga hakkamasaamist ja uute oskuste omandamist, kuidas toimub annete igakülgne arendamine. See kõik käib inimese sisemise kuninglikkuse kasvatamise juurde ja selliselt õpetame ja kaasame oma tegevustesse ka lapsi, kes said laagri ajal näiteks aidata taimede kastmisel.  

Rohekatuse loomisprotsessi ja seda, kuidas me laagri ajal seda tulemust kauni looduse rüpes nautisime, saad vaadata siin:

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, Ingliterapeut Marya assistent Hypatia alias Rita Hübner