MATERSI KEVAD - SUVISEID KATSETUSI

 

Armas lugeja! 

Kevad saab ühtäkki suurema hoo sisse, kui vahel juba märtsikuus on õues 4-6 soojakraadi ja kasel mahlad jooksma hakkavad.

KASEMAHL

Miks just kasemahl, sest olen mitu kaske ise istutanud endisesse koduaeda ja seal juba varem kasvanud kaskedelt kevadeti mahla kogunud. On teada, et looduslik puumahl on ka kevade esimene värske saadus, mis aitab üle saada väsimusest ja stressist. Sellel aastal sain kasemahla maitsta armsa poja juures olles, kes oli väljaspool aeda ühele vanemale kasele paraja augu puurinud ning sellele puidust tila paigutanud, kust siis mahl 3-liitrilisse purki voolas.  

See kahe tüvega puu, mis aastaid tagasi aeda  sai istutatud, kasvab jõudsasti ning nende lähedusest kujunes mitmete meie lemmikloomade viimne puhkepaik.

Siin aga väljaspool aeda olevalt vanemalt puult mahla kogumine. Oleme varem mahla kogunud ka lõigatud kaseoksast, kuhu sidusime külge kergema plastmassist pudeli. Mahla jookseb vahel väga ohtrasti ning ei jõua kohe kõike ära tarvitada. Seetõttu oleme mahla säilituskottidega ka sügavkülma pannud.

KASK LOHUTAB, PUHASTAB JA RAVITSEB.

Üks kask meil kasvas õues, 

just maja ukse ees. 

Ta oli lapsepõlves

mu armas seltsimees. 

Ta andis vilu varju, 

ta mahl mind kosutas, 

ta kohin sagedasti 

mu südant jahutas. … 

(L.Koidula tõlkeluuletus)

Kasemahlale võib juurde lisada maitseks sidrunit, piparmündilehte või mida iganes keegi soovib, ka rosinaid. Mina lisasin enda mahlale nurmenuku õisikuid ja sidrunmelissi lehti. Siin ei ole otsest retsepti anda, see jääb kasemahla jooja enda valida.

KASELEHE TEE

Olen korjanud enne jaanipäeva ka kaselehti, millest saab keeta hea maitsega teed. Sinna juurde võib, nii nagu kasemahlalegi, vastavalt maitsele lisada erinevaid maitsetaimi. Minu valmistatud kaselehe tee sai maitsestatud sidruniga.

Vanarahva aastaring on olnud seotud ikka kasega: kevadel koguti kasemahla, suvistepühadeks ja jaanipäevaks toodi  kased tuppa ning enne jaanikule minekut tuli värske kasevihaga saunas käia. Nii on ka meil ikka toimitud, et enne jaanipäeva tuli kasevihtasid tegemas käia, et sellega ennast saunas puhtaks vihelda.

KASEVIHT

Saunas vihtlemine vabastab pingetest, kiirendab ainevahetust ja vereringet ning teeb naha pehmeks ja puhtaks. Leiliruumis olevat võimalik kõik halvad asjad endast välja hingata: sisse hingates mõtled haigusele või halvale ning välja hingates saadki sellest vabaks.  Nii puhastub lisaks ihule ka hing. Kaseviha leil paneb sauna ka imeliselt lõhnama.

KORTSLEHT

Olen alati imetlenud seda tagasihoidlikku, kuid omanäolist kortsulist lehekest, mille abil saab näiteks peatada verejooksu ja ravida halvasti paranevaid haavu. 

Kortslehe teed juuakse külmetushaiguste, neeru- ja põiehaiguste korral.

Kortslehe varjulises kohas kasvanud noortest lehtedest saab kevadel huvitava vitamiinirikka ja turgutava salati, kui nendele juurde lisada veel naadilehti ja miks ka mitte võililleõisi.

Eesti rahvapärimused seostavad kortslehte igavese noorusega.
Pildid kortslehest said tehtud meile tuntud kohas Pangodis:

Minu mõte oli teha kortslehe salatit. Siinjuures mul otsest retsepti välja tuua ei ole, sest käisin lihtsalt armsa poja juures paisjärve ääres ja vaatasin, et millistest seal kasvavatest taimedest oleks võimalik prooviks salatit teha. Leidsingi mõned väikesed kortslehed. Maitsesin neid esmalt, sest polnud seda varem teinud, et teada saada, mis nendele salatisse juurde võiks lisada. Ei olnud erilist maitset ja kuna leidsin niidetud alalt noori naadilehti, korjasin neid ning muru peal kasvavaid ristikheina lehti koos õitega. Ka lavendli õisi korjasin juurde, kuid neid salatisse siiski ei pannud. Kodus oli sügavkülmas olemas ka karulauku, mida arvasin salatisse sobivat. Peenestasin kõik koostisosad, lisasin oliiviõli, soola, suhkrut  ja veel pigistasin sinna juurde sidrunimahla. Mõtlesin küll ka sellele, et võib-olla oleksin pidanud taimed kergelt ära praadima, aga see katsetamine jääb järgmiseks korraks. Taldrikule asetasin eelnevalt valmis tehtud  mulgipudru, lillkapsa, salatilehed, mille olin kaasa toonud armsa lapselapsega koos pikeeritud ja maha istutatud taimedest kasvuhoones ning kaunistasin tilli, paprikalõikude ja jõhvikatega. Kõrvale jõin kaselehe teed sidruniga. 

Head isu!

Siin valminud toit:

VÕILILL - VÕIMAS ORGANISMI PUHASTAJA JA  STIMULEERIJA. 

Võilill on väekas tervendaja ning teda nimetatakse ka organismi jääkainetest ja negatiivsest energiast puhastava toime tõttu lausa elu eliksiiriks. Samuti ületab võilill oma toitainete rikkuse poolest ükskõik missugust aedvilja.  Võilillel süüakse kõiki osi - õisi, varsi, lehti, juuri ning on väärtuslik meetaim.

PRAETUD/FRITITUD VÕILILLEÕIED

Taigen:

Valmista taigen, mida võid proovida valmistada nii riisi-, tatra-, nisu-, maisi- või odrajahuga. Sellest kogusest piisab ca 2 pannitäie valmistamiseks, õite suurusest olenevalt ca 20 õit. 

• 1 muna

• 1 spl võid

• 3 spl jahu

• 1 tl heledat sojakastet või maitse järgi soola. 

• vesi

Valmistamine:

Sega koostisained. Vett sõltuvalt jahu tüübist, kuni pool klaasi. Hea on katsetada alguses paksema taignaga ning seejärel veel lisades, kuni on sobiv konsistents. Kui õiel on putukaid, siis loputa neid veega ja nõruta. Lõika õitelt roheline tups nii, et õied laiali ei laguneks - see vajab harjutamist. Aseta õied siledale alusele, õisik allapoole nii, et need oleks kenasti sõõrid, nagu väikesed päikesed. Kasta taignasse ja prae kuumal pannil kiirelt mõlemalt poolt või friti fritüüris - valmivad väga kiirelt! Ilusama tulemuse saab pannil, kuna sinna saad neid kenasti sättida, et õied jääks ilusti kenasti sõõrjalt.

Soov oli valmistada see huvitav toit, kuid midagi pole parata, selle tegemiseks jäin hiljaks, sest võililled olid esimese õitsemise lõpetanud, ning suure ja mitmepäevase otsimise järel leidsin vaid mõne üksiku õitseva võilille ja needki olid sellised nõrgakesed. Mõtlesin, et teen siiski proovi, et kuidas välja tuleb ja kui maitsev selline võililleõis olla võib. Nii, et ei saanud ka siin järgida retsepti ja kolm pisikest õit mul ainult oligi, mida mõtlesin siis muna ja jahuga praadida. Kastsin nad järgemööda muna ja jahu sisse ja panin pannile, jättes varred seekord pikemalt välja ulatuma, et neid hea küljes leida oleks. Vaatasin, et praevad kiiresti ja kuna mul oli lahtiklopitud muna kausis, siis lisasin ka selle sinna juurde. Maitsestasin soola, pipra ja värske tilliga ning asetasin taldrikule. Kaunistasin tomatilõikudega. Ka nii sai proovida, kuidas maitsevad praetud võililleõied. Mulle väga maitses. Kui nüüd võililled alustavad uuesti õitsemist, siis proovin toodud retsepti järgi seda uuesti valmistada. 

Niipalju veel võilillest, et ta on lootuse, suve ja lapsepõlve sümboliks. Usutakse, et võilille südamik aitab leida vastuse küsimusele või toob lihtsalt edu. Puhudes seemned tuulde, viivad need sinu armastust ja kiindumust kallimale ja täidavad salajased südamesoovid. Seemnete täielik ärapuhumine tähendab seejuures, et sinu soov läheb täide. Noortele naistele pidi puhumisel allesjäänud seemnete arv ennustama tulevikus saadavate laste arvu.

Võilillega seoses meenus veel armas lapsepõlvelaul, mida ka teiega jagada soovin:

Võilill - Ellen Niit https://www.laulud.ee/laul/voilill-619.aspx#video 

Kollased juuksed, rohekas kleidike,

lühike veidike, rohekas kleidike.

Ära nüüd mu akna alt kusagile keksi!

Ära nüüd mu akna alt kusagile eksi!

Rõõmus ja kraps, võilillelaps.

Olen tänulik rikkalikule loodusele, mis meid ümbritseb ja enda ande meiega jagab!

Tänan armsaid meeskonnakaaslasi huvitavate retseptikogumite eest!
Tänan armsat Ingliterapeut Maryat meid sellele ülesandele juhatamast! 

Armastusega,  MA GISK 2. kobara liige, AB õppur, tegevusjuhendaja Maters alias Maret Raudsepp 

MAGDALENA KEVADISED HÕRGUTISED

Armas lugeja!

Kevadel tärkavad igasugused huvitavad taimed nii looduses kui ka aias. Paljud neist sobivad meie toidulauale ja on suurepärased maitseelamused. 

Ühed esimesed kevadekuulutajad on kuusevõrsed. Lapsena olen neid ikka kevadeti suhu pistnud, aga sellel aastal proovisin ka kuusevõrse siirupit. Kõige parem on kuusevõrseid korjata maikuus, kui võrsed on umbes 3-5 cm pikkused.

Mulle väga meeldib retseptidesse lisada midagi enda poolt juurde ja katsetada maitseelamusi. 

 

Kuusevõrsesiirup. Retsept. 

1,5 l kuusevõrseid 

200 g pruuni suhkrut 

Mina panin kuusevõrsed purki ja selle koguse suhkrut ning lasin paar nädalat seista. Mulle meeldib, kui suhkru kogus on väike, siis tuleb kuusevõrse maitse tugevalt esile. Erinevates retseptides on see erinev, minu omas siis selline. 

Pärast kahte nädalat kurnad ainult kuusevõrse vedeliku teise nõusse ja olengi hoidnud külmkapis. On väga hea köharohi ja c vitamiini allikas.

Huvitava tootena avastasin eelmisel aastal rabarberi kreemi. See sobib minu arvates nii grillliha kõrvale kui ka lihtsalt pannkoogi peale. Mina lisasin oma retsepti veel kardemoni ühe teelusikatäie. Tõeliselt hea maitse andis juurde. Soovitan. :) 

Rabarberi kreem. Retsept.

Koostisosad

• 200 g Rabarber

• 0.5 dl Vesi

• 3 tk L-suurus munakollane

• 1 dl Moosisuhkur

• 1 spl Maisitärklis

• 75 g Või

• Valmistamine

• 3dl

• 1. Pese ja tükelda rabarber, tõsta potti. Lisa vesi, suhkur ja keeda pehmeks, umbes 5 minutit. Püreesta sauseguriga ja lase jahtuda. Vispelda munakollased suhkru ja maisitärklisega, sega jahtunud rabarberisegusse.

• 2. Tõsta pott tagasi pliidile ja kuumuta pidevalt segades keemiseni, tõsta kõrvale ja sega käsivispliga veel umbes 2 minutit. Lõika või kuubikuteks ja sega kuuma kreemi sisse. Lase jahtuda külmkapikülmaks.

Meie pere ootamatu lemmik on ka naat. Ma arvan, et enamus inimesi teab, et naati kasvab mühinal pea igal pool. Miks mitte proovida sellest teha hõrgutav pirukas. 

Viimasel MA GISK talgujärgsel meie koolilõpu pidupäeval valmistasin ka naadipiruka.

Naadipirukas. Retsept. 

Tainas:

200 g võid

200 g hapukoort

350 g nisujahu

noaotsatäis soola

Taina valmistamiseks sulata või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sõtku ühtlaseks, pane kuni pooleks tunniks külmkappi tahenema. 

Rulli välja, aseta pool tainast väiksema ahjuplaadi peale.

Mina muutsin retseptis nisujahu kaerajahuks.  Kaerajahu küll ei jää nii hästi siduvaks, on väga pude, aga väga maitsev. Soovi korral saab mõlemat varianti proovida.  

Täidis:

1 sl õli

100-200 g noort naati

100 g sibulat

300-400 g kodujuustu või fetajuustu

1 muna

1 tl kuivatatud punet

soola ja musta pipart

Pool tainast valasin vormi. Minul oli selline auguga vorm kodus. Võib olla igasugune vorm, kus saab küpsetada.

Täidise valmistamiseks pese ja nõruta noored naadilehed hoolega. Kuumuta kuival praepannil läbi, kuni lehed on "närtsinud", siis loputa kiiresti külma vee all, suru hästi kuivaks ja haki väiksemaks.

Kuumuta pannil õli, lisa hakitud sibul ning prae tasasel tulel 10 minutit, kuni sibul on pehmenenud. Lisa tükeldatud naadilehed, kodujuust, pune, sool ja pipar, viimasena sega hulka muna (jäta veidi muna piruka määrimiseks).

Tõsta täidis tainale ja kata ülejäänud tainaga. Suru servad kokku, pintselda pealt lahtiklopitud munaga, tee kahvliga mõned torked sisse.

Küpseta 200kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni pirukas on pealt kuldne.

Ahjus küpsedes on terve tuba head naadipiruka aroomi täis. Tõeliselt maitsev. 

Kuna koogile tuli koogivormi tõttu keskele auk, siis sobisid sinna väga hästi värsked naadid ja ristikheina tutitid koos väikese isetehtud vaasiga. 

Soovitan katsetada kevadisi maitseid. Need on vitamiinirikkad ja tõeliselt maitsvad elamused. 

Meie pere lapsed arvasid alguses, et ei tea, kas see naadipirukas ikka on maitsev, aga proovides tunnistasid, et sobib süüa ja on imehea aroomiga. 

 

Siin pole muud soovida, kui Head isu!  Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, AB õppur, kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija Magdalena Kalev

HYPATIA KEVADISED RETSEPTID

Armas lugeja!

Minupoolsed kevadeandidest toitude valmistamise näited on siin.

Kevadist värsket rohelist olen saanud korjata meie maakodu aiast ja metsaservast vaid siis, kui praeguse aja elukorraldusest ja õpingutest tulenevalt suhteliselt harva sinna satun. Põhielukohas Tallinnas ei ole kahjuks võimalik leida taimi otse suhu pistmiseks. Seda enam tunnen rõõmu maakodu aias ja ümbruses leiduvast. Naadi varesejalgu lisan ikka alati siia-sinna toitude sisse, varakevadist noort võilille ja nurmenukku samuti. Selle talve meeldivaks leiuks taimemaailma kasutusvõimalusena oli aga pärimuskoolist, kus olen aastajagu õppinud, teadasaadu kuuse kohta ja kuuseokkajook.  Nii lihtne ja tervislik, aga ise selle peale ei oleks tulnud.

KUUSEOKKAJOOK

Koostisosad
Peotäis ca 5 cm-pikkusi okastega kuusevarsi (NB! küsida kuuselt tänulikkusega)

Klaasitäis vett
Sidrunimahla

Mett

Soovi korral ingverit

Valmistamine

Haki kuuseoksad peenemaks ja purusta saumikseri või blenderiga koos vähese veega. Kurna okkamass läbi sõela ja lahjenda kontsentraat. Kevadised kuusekasvud on nii õrnad, et need kurnamist ei vaja. Jook on niisamagi hea ja huvitav, aga soovi korral võib maitsestada ingveri, sidrunimahla ja meega.

 

       

Kuuseokkad sisaldavad väga palju kasulikke aineid, sealhulgas C ja K-vitamiin. Eriti tänuväärne on võimalus kuuse abiga enda organismi turgutada talvel, kui loodusest muud võtta ei olegi. Olen teinud ka kuuseokka smuutit, mis maitseb samuti väga hea. Lisan siia ka selle materjali lingi, mille lugemine minu silmad kuuse osas avas ja milles smuuti retsept kohe esiplaanil toodud on: 

https://www.siriatma.ee/kuuseokkakokteil 

Tänan jagajat!

* * *  

Armsalt kolleegilt saadud karulaugu istutasin tookord aastate eest enda maakodu aeda varjulisse peenrasse. Samasse on ilmunud nurmenukud, aga karulauk edasi ei levi. Lehti on ilmunud igal kevadel ikka vaid needsamad mõned. Tean, et karulauk on pinnase suhtes valiv ja see koht talle ei sobinud. Naabertalu armsa perenaise käest kuulsin, et tema karulaugule meeldib sarapuu all kasvada. Istutasin sügisel taimest osa siis ka metsaserva. Tundub, et seal tõesti edeneb, sest esimest korda rõõmustas karulauk ka õitega.

KARULAUGUSALAT NURMENUKU ÕITE JA LEHTEDEGA

Koostisosad
Karulauk

Nurmenuku õied ja lehed (viimased on eriti suure C-vitamiini sisaldusega)

Hapukoor

Valmistamine

Haki taimed peeneks ja sega hapukoorega. Siinne pilt on tehtud segamise eel.

Peale panin kannikeseõisi. Kõik kannikesed on muuseas söödavad.

    

* * *

KARULAUGUPESTO

Koostisosad

Kimp karulauku (need ostsin turult)

Tubli peotäis india pähkleid

50 g riivitud kõvajuustu (näiteks Forte)

Riivitud pehmet juustu (näiteks eesti juust)

Külmpressitud õli

Pisut soola

Valmistamine

Pese karulauk ning kuivata. Lõika väiksemateks tükkideks. Pane koostisosad ja osa õlist saumikseri anumasse ning püreesta. Lisa vähehaaval ülejäänud õli (õli kogus sõltub sellest, kui paksu/vedelat pestot soovid). Maitsesta soolaga.

Pestosid on mulle alati meeldinud teha. Olen teinud ka naadist ja nõgesest, viimase ka meie MA GISK hiljutise tähtpäeva peolauale. Tolle pildil oleva pestopurgi võtsin kaasa pärimuskooli laagrisse ja see sai õppurite ühisjõul kaetud õhtusöögilaual meeldiva vastuvõtu osaliseks. Olen seganud kontsentreeritumat nõgesepestot ka maitsevõiks.

* * *

Esimesed rabarberid on eriti ahvatlevad. Niipea, kui need on juba vähegi korjamisvalmis, valmistan pea alati ka koogi. See armsalt tuttavalt saadu on aastaid olnud minu lemmikretsept, mille valmistulemus on ka palju tunnustust leidnud. Omal algatusel olen liitnud retsepti pähklid, mis on koogis alati huvitav üllatusmomemt.

RABARBERIKOOK

Koostisosad
100 g võid

1 dl suhkrut

2 muna

2,5 dl jahu (selles küpsetuses on 2 dl nisu- ja 3 dl täisterajahu, võib varieerida)

1,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl vanillisuhkrut

1 dl vahukoort

5 dl või rohkem rabarberit

Sarapuupähklid

Mina teen seda tainast enamasti topeltkoguse.

Valmistamine

Vahustada või ja suhkur, lisada tugevalt kloppides munad. Segada omavahel kuivained ja lisada vaheldumisi koorega. Hakkida rabarber ja pähklid. Segada kõik taignasse. Küpsetada 175-kraadises ahjus umbes 40 minutit.

Tänan Loodust tervistavate andide eest!

Tänan kõiki retseptijagajaid, kes on neiski toitudes mind inspireerinud! 

Aitäh, armas Ingliterapeut Marya, et meid ikka uut katsetama ja kogemusi jagama suunate!

Tänan ka kõiki armsaid kaaslasi huvitavate katsetuste eest, millest nii mõndagi oleme saanud ka koos proovida! 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, loodusväe ja tunnetusravi töö koordinaator Hypatia alias Rita Hübner

                                      

 

DIANKA RETSEPTID KEVADEST

 

Armas lugeja!

Jagan Sinuga minu sel kevadel leitud loodusandidest inspireeritud toiduretsepte. 

NÕGESEKRÕPSUD

nõgeselehti

oliiviõli 

soola

Noored nõgeselehed segada kokku oliiviõliga ja puistata peale pisut soola.  Küpsetada 200C ahjus 7 minutit.

 

Vaata ka videot, mida huvitavat loodusest veel leidsin ning kuidas valmisid meie esimesed nõgesekrõpsud:

LÕHEPASTA PÕDRAKANEPI VÕRSETE JA OHAKAPUNGADEGA

250g pennesid

õli praadimiseks

250g lõhefileed

1 sibul

300ml toidukoort

2spl  speltajahu

100g kirsstomateid

musta pipart

soola

maitseürte (till/murulauk)

8 põdrakanepi pealset 

ohakapungasid

Pane penned keema ja keeda kuni on al dente ehk mitte veel päris pehme. Mina lisasin pasta keetmise ajaks sõelaga paja kaane alla ohakanupud ja puistasin neile peale pisut soola. Küpseta võis ja soolaga maitsestades kergelt mõlemalt poolt läbi põdrakanepivõrsed ja tõsta kõrvale. Lõika kuubikuteks lõhefilee. Haki sibul. Prae pannil kergelt õlis läbi lõhekuubikud, lisa hakitud sibul ja kuumuta klaasjaks. Lisa toidukoor, sega kastmesse jahu, lisa pooleks lõigatud kirsstomatid ja maitsesta soola ja pipraga. Sega kastme hulka pasta ning lisa maitseürdid. Ongi toit serveerimiseks valmis! 

                                       

Ohakanuppudel on söödav seesmine osa, väline kest on tundlikule keelele pisut liiga kare. 

                                       

BANAANIJÄÄTIS VESIMÜNDI JA KAKAONIBSIDEGA

Mul ei kasva aias piparmünti, aga oli soov toortoidu Fb grupist leitud lihtsat piparmündijäätise retsepti katsetada. Olen varasemalt korjanud lähedal asuvast Uueveski ojast vesimünti. Siis läksingi ühel varahommikul oja äärest münti tooma. Kui vesimünt korjatud, kuulsin eemalt mööduvaid naisterahvaid arutlemas, et keegi korjab oja ääres vesimünti. Nad hõikasid ja tervitasid mind ning kohtusimegi teerajal. Teelised rääkisid sellest, kuidas vesimünt on kordades aromaatsem aedades kasvatatavast piparmündist. Hiljem mõtlesin, et küllap oli seda lõhna neile mitmekümne meetri kauguselt mööduvale teerajale tunda. Jagasin nendega oma jäätiseretsepti ja imestasime looduse külluse üle. Selle peale rääkisid nemad, et olid juba kaks kuud igal hommikul end Uueveski basseinides karastamas käinud ja näinud, kuidas loodus iga päevaga muutub ja kui imeliselt põnev on seda olnud jälgida. Olid mõlemad kohe sellised tervisest ja elujõust pakatavad, avatud meelega ja elu jaatavad naised. Oli rõõm kohtuda!

Olen nüüd valmistanud seda magustoitu juba kahel korral ning veidi juba ka oma maitse järgi edasi arendanud. Esimene kord tegin kakaonibside ja granaatõuna seemnetega.

                                       

Siis sai vähem avokaadot ja tuli minu jaoks liiga magus. Magusus sõltub kindlasti ka sellest, kui küpseid banaane kasutada. Minul olid pisut üleküpsenud banaanid. Teisel korral tasakaalustasin magusust avokaado koguse suurendamisega ning katsetasin ilma kakaonibsideta ja serveerisin maasikatega. See sai väga maitsev. Kui ma järgmisel korral veel teen, siis arvan, et prooviksin lisada jäätisesse väikse sortsu sidrunimahla, et maitsed veel paremini esile tuleksid. 

3 banaani

1 küps avokaado 

6-7 vesimündi lehte

25 g kakaonibse või tükeldatud šokolaadi

meelepäraseid marju

Banaan tuleb eelmisel päeval koorida, panna tükkidena karbiga sügavkülma. Järgmisel päeval kalla  sügavkülmutatud banaanid kaussi, lisa puhastatud avokaado, münt. Kui sügavkülm on terav ja banaanid väga kõvad, lase pisut toatemperatuuril seista. Kui juba võimalik, siis blenderda saumikseriga kõik läbi. Lisa kakaonibsid või šokolaad ja sega jäätise hulka. Serveeri marjadega. 

                                       

Olen tänulik, et meie metsatukad ja koduaiad kannavad endas veel sellist liigirikkust, kus on looduse ilu ja et need pakuvad oma varieeruvate ilmingute kaudu ka hingelisi elamusi ja tervistavaid roogasid neile, kel selleks vaid huvi on!

Tänan armsat Ingliterapeut Maryat ülesande eest ning armsaid tütreid abi eest video loomisel!

Kui Sinulgi on mõni hea retsept loodusandidest, siis ole lahke seda ka meiega jagama!

Soovin Sulle maitsvaid ja inspireerivaid leidusid nüüd juba suvisest loodusest! 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EM õppur, loodusravi ja õuetegevuste koordinaator Dianka Uiboupin