AU TERVIST TOOTVATELE MÕTETELE

 Armas lugeja!

 

Aprill on üleriiklikult olnud juba aastaid südamekuu. Meie saatsime endi armastavad ja südamest tulevad mõtted lendu volditud kurgede tiivul. See jaapani legendist ajendatud ja tänapäeval tänu jaapanlanna Sadako Sasaki traagilisele loole ka rahu sümboliks  kujunenud kurgede voltimise ettevõtmine on meie jaoks olnud nüüdseks juba ka aastatepikkune traditsioon. Seetõttu oleme seekordses kampaaniat kokkuvõtvas videos teinud väikese ülevaate ka nendest hetkedest, mil oleme kurgede voltimise üheskoos, pereringis või teisi koostööpartnereid kaasates ette võtnud. 

Video avaneb siin. 

 

Nii nagu videost sai kuulda ja näha, põimisime sellesse ka tervislikule mõtlemisele suunavaid tsitaate raamatust “Koroona. Kuidas selle kriisiga toime tulla?” (Michaela Glöckler, Andreas Neider, Hartmut Ramm). Antud raamatu lugemine oli meie kui MA GISK õppurite jaoks ühtlasi ka õppeülesanne. Selle lugemise ajal pidime vastama kooli liidri ja terapeudi Ingliterapeut Marya esitatud küsimustele, mis puudutasid neid teemasid, mida raamatus käsitleti.

Siinkohal toomegi õppetöö näitena välja need esitatud küsimused, millele allpool järgnevad meie vastused. 

 

KÜSIMUSED 

1. Kust ja millal sai Covid-19 viiruse levik ametlikult fikseeritud alguse? 

2. Anna vaste terminile "viirus". 

3. Kirjelda Covid-19 viirusest põhjustatud kopsupõletiku kulgu. 

4. Mis tingib niisuguste viiruste leviku loomadelt inimestele? 

5. Miks on raamatu artikli autor viidanud, et viirus võib olla sümptomite esilekutsujaks, aga mitte põhjus? 

6. Kuidas on inimese individuaalne tahe ja toimetulek muutustega seotud keha immuunsusega? 

7. Mida soovivad antroposoofilise käsitluse kaudu nähtult keha haigused inimesele õpetada ja milliseid tervise kõrvalekaldeid inimese teatud elukaare osas on raamatus loetletud? 

8.  Mida tähendab mõiste "karjaimmuunsus"? 

9. Selgita ütlust "meditsiin on diagnoos ja teraapia laias tähenduses".. 

10. Kirjelda lühidalt Bill ja Melinda Gatesi fondi laialt levitatud põhimõtteid. 

11. Miks pidas Rudolf Steiner haridust ennetavaks meditsiiniks? Kirjelda  selle tähendust inimeseks olemise sisule.

12. Mil määral toetavad  positiivsed emotsioonid inimese hinge ja hingamist, vastupidamist viiruse rünnakule? 

13. Too võimalikult palju erinevaid raamatus esile tõstetud näiteid, kuidas mõjutab Vaimu austav mõte ja selles tähenduses õige mõtlemine inimese ellujäämise kavatsust.

14. Kuidas ja millises suunas aidata suletud keskkonnas elavaid lapsi ja peresid? 

15. Mis tähendus on vaimsusel inimkonna õigema tulevikumudeli juurutamisel? 

16.Too välja Rudolf Steineri arusaam südamega mõtlemisest, kasuta artikli näidet lk. 97-98.

17. Mil määral mõjutab kosmos maapealsete pandeemiate levikut ja kas see on kõrvalnähtus, protsessi osa või põhjus? 

18. Kuidas saab raamatus kirjeldatud  puhas ja julge tulevikumõte juhtida maailma praegusest kaotusseisust välja ja kas MA GISK astub Sinu arvates selles mõttes  õige teerajaja staatuse suunas? Põhjenda. 

VASTUSED

HYPATIA

“Sest lõpuks on see ju immuunsüsteem, mis tagab meile kehalise identiteedi, kuid seda tugevdab ja mõjutab omandatud hingeline ja vaimne immuunsus, mis tekib samastumisel sellega, mis meid vaimustab ja meie elule mõtte annab.”

5. Miks on raamatu artikli autor viidanud, et viirus võib olla sümptomite esilekutsujaks, aga mitte põhjus? 

Autor väidab, et viirused peaksid tegelikult olema kasulikud, aga süsteemi häirituse korral võivad välja arendada patogeensed ehk haigusi tekitavad omadused. Seega see, kas viirused või bakterid on inimese jaoks kasutoovad või kutsuvad esile haigestumisi, sõltub organismi seisundist ja keskkonnast. „Haigust ei kutsu esile mitte ainult „see viirus“, vaid igakordse individuaalse konstitutsiooni koosmõju sissetungijaga.“ (lk 19-20) Haigestumise võimalike põhjustena on loetletud liigne jahtumine, eluviisi teatud elemendid nagu uni, toitumine, liikumine, aga ka stress ja rolli võivad mängida ka hingelised ning vaimsed tegurid. Tsiteerin: “Kui viirus oleks tõesti haiguse põhjus, oleks varasemate gripiepideemiate puhul pidanud nakatuma peaaegu kõik inimesed, sest siiani pole kontaktipiiranguid olnud. Ka koroonapandeemia näitab: enamus inimesi ei haigestu või haigestub vaid kergelt, nohu ja väikese köhaga.” (lk 22)

8. Mida tähendab mõiste "karjaimmuunsus"?

Karjaimmuunsus on rahvastiku läbiv immuunsus. Seda on peetud võimalikuks saavutada 2 viisil: kas vaktsineerides või ilma vaktsiinita, lastes haigusel isekeskis kulgeda. Seda teed proovis esialgu minna Rootsi. On öeldud, et sellega võib riskida ainult siis, kui tervishoiusüsteem on paindlik ja suurepäraselt varustatud personali ja tehnikaga. (lk 37) 

Raamatu lõpus on aga tõdetud, et vaktsineerimine ei anna karjaimmuunsust, sest viirus muteerub.

14. Kuidas ja millises suunas aidata suletud keskkonnas elavaid lapsi ja peresid? 

Tuuakse positiivseid näiteid, kuidas lasteaedades, -hoidudes ja koolides olid vastutavad inimesed pakkunud sunnitud sulgemise ajaks üleminekuvõimalusi, interneti- ja telefoninõustamist, õpetajate kodukülastamisi ja vanematega igapäevaste tegevuste ning koduste ülesannete läbiarutamise või lastega igapäevase kirjavahetuse pidamisi. Oluline on inimlik pühendumine, kohalolek ja lähedus. Et oleks vähemalt 1 täiskasvanu, kes lastele vaatamata olukorrale turvatunnet annaks. Sidemete tugevdamiseks on olulised ühistegevused: mängud, jutuajamised, raamatute ettelugemised, laulmised, maalimised, meisterdamised. Kõik, mis lähendab suhteid, on hingeline toit, mida vajatakse praegu eriti, veel enam kui sööki laual. Lapsi tuleks kaasata majapidamistegevustesse, käia koos jalutamas ja läbi laste silmade rõõmu tunda. Vajalikud on positiivsed soovitused laste ekraaniaja asendamiseks eakohaste haridus- ja arengustiimulitega. Aju arengut sobib kõige paremini toetama kogu keha aktiivsus. Kehalised osavus-, koordinatsiooni- ja liikumisharjutused. Aju arengut soodustavad ka maalimine, voolimine, laulmine, musitseerimine, nuku- ja käpiknukuteater, ka käsitsi kirjutamine. Waldorfpedagoogika põhimõte on: toetada omaalgatust tarbimise asemel, õppida asju ise enne seda, kui need arvutile delegeeritakse. (lk 49-52) 

 

15. Mis tähendus on vaimsusel inimkonna õigema tulevikumudeli juurutamisel?

Tsitaat raamatust: “Meil on vaja töötada lõimitud inim- ja ühiskonnakäsitlusega, mis hõlmab ka ühiskonna vaimset poolt. Vaja on ka ilmalikku vaimsust, mis toetub mõtlemisele kui sillale meelte- ja vaimumaailma vahel ning sellest lähtudes annab oma panuse inimkonna kultuurilisse arengusse. Siin saab antroposoofia kaasa aidata oma terviklike kultuurialgatustega.” (lk 57)

18. Kuidas saab raamatus kirjeldatud  puhas ja julge tulevikumõte juhtida maailma praegusest kaotusseisust välja ja kas MA GISK astub Sinu arvates selles mõttes  õige teerajaja staatuse suunas? Põhjenda. 

Oma tähelepanu, austust ja armastust ei peaks piirama ainult maapealsetele olenditele, vaid ka Kosmosesse, planeetidele, tähtedele, tulevikusaadikutele tähtede ja meteooride maailmast. Selle tingimuseks on aga, et suudame iga kosmilise valguspunkti taga aimata ka vaimset ning et püüame ennast avada sellele kui vaimsele olevusele nii, et ta saaks ennast meiega siduda.  Kõige selle suhtes astub MA GISK väga õiges suunas. On palju kokkupuuteid. Vaimust kantud suhete loomist inimeste ja kõige elava vahel kuni kosmoseni välja väljendab “Nelja seadus”, mille aluseks on vaimne mõõde. Teadvusharidus peab ka väga oluliseks loodusega suhestumist. Raamatus on esitatud, et taime vaimsuse ja looma hingelisuse poole pöördumise ning süvenemise läbi harjutame suhestumist kõrgemate maailmadega. See selgitab ka taas põhjust, miks inimesed peaksid aina enam loodusesse pöörduma, lisaks sellele, et loodus tasakaalustab, tervendab, toetab ja väestab. Kirjutatakse, et koroonakriis andis hoiatuse, et on viimane aeg seada vaimsus jälle keskseks sisuks inimelule koos Maaga ja Maal. Väga hea on ka raamatu lõpus olev juba 1929. aastal esitatud tsitaat. Arst Ita Wegman on öeldnud: “Selget keelt räägivad meie ümber aja märgid. Loodus, muutudes, seab meie ette tõsise küsimuse, kas tahame muuta mõtlemist, kas tahame mõista, et segadusest ning kannatusest ilmub meile mitte häving, vaid inimese vaimsustumine kui kosmose nõue. (...) Inimene võib võtta initsiatiivi, aga tema teod oleksid üksnes nõrgad, kui ta oleks vaid üksi. Kuid selles võib ta kindel olla: kui ta elavdab oma mõtteid, kui ta kasutab oma vabadust, kui ta laseb eneses, olgugi et nõrkade jõududega, uuel tekkida, siis astub jumalik maailm tema kõrvale ning aitab jõuliselt teostuda sellel, mida inimene õigest tunnetusest ja vabadusest lähtuvalt alustab.” (lk 127-130)

Siin kõneldakse elu vaimsustamise vajadusest, mis on väidetavalt kosmose nõue, meie oleme elu hingestamisest kõnelenud, inimese hinge avamise kaudu. Suures plaanis on minu meelest see sama. Siin nimetatakse taas mõtlemise muutmise olulisust, ühtlasi suunates ka sellest vaatenurgast vaatama, et segadustest ja kannatustest ilmubki inimese vaimsustumine. Kui inimene end õiges suunas muudab, siis astub jumalik maailm talle appi tema ülesannet teostama. See kõik seostub logolausega “MÕTE LOEB!” ning MA GISK teostava egoravi ning treeninguga. Jumaliku maailma abi me kogeme selles protsessis otseselt.

DIANKA

"Ka enesekasvatuses on see igapäevane kogemus: ma arenen selles suunas, nagu kõigepealt enesele mõtetes ette võtan ning seejärel harjutades teostan."

2. Anna vaste terminile "viirus". Viirus on pärilikkuse ainest koosnev osake, mis on ümbritsetud valkudest koosnevast teatud vormiga kapslist või kestast, mis on sageli geomeetrilise kujuga.

7. Mida soovivad antroposoofilise käsitluse kaudu nähtult keha haigused inimesele õpetada ja milliseid tervise kõrvalekaldeid inimese teatud elukaare osas on raamatus loetletud?

Haigused on tegelikult inimese kujunemise ja edaspidise vastupidavuse kujundajad. Ägedad nakkused kasvueas soodustavad stabiilse immuunsüsteemi väljaarenemist, mis positiivsetel juhtudel takistab meid elu jooksul tõsiselt haigestumast. Psühhosomaatilised probleemid, mis on tüüpilised eelkõige vanuses 20-40, mõjuvad nii, et muutume stressitaluvamaks, suudame frustratsiooniga paremini hakkama saada, muutume enesekindlamaks ning oleme valmis olema need, kes oleme. See suunab paljusid enesearendamisele ja lugema vaimseid koolitusraamatuid, osalema erinevatel vaimse suunaga kursustel. Selle tulemusena stabiliseerub meie “hingeline immuunsüsteem”. Õpime iseenda ja ümbritseva maailmaga paremini hakkama saama. Viimase elukolmandiku krooniliste haiguste positiivne mõju seisneb selles, et nad sageli ajendavad püstitama küsimusi arengust ning elu mõttest, ka surmast ning võimalikust järeleksistentsist. Need mõtisklused võivad olla vaimse ümberorientatsiooni ajendiks. Nii areneb miski, mida võime nimetada “vaimseks immuunsuseks.”

10. Kirjelda lühidalt Bill ja Melinda Gatesi fondi laialt levitatud põhimõtteid.

Need põhimõtted näevad ette tervise valdkonna juhtimist riikide ja eraettevõtluse koostööna, mis tähendab, et inimeste tervist loetakse majandussektori osaks. “Seal propageerib ta maailmarahvastiku testimist, globaalseid vaktsineerimisstrateegiaid ning vajadusel tervise lausseiret infotehnoloogia abil.”

17. Mil määral mõjutab kosmos maapealsete pandeemiate levikut ja kas see on kõrvalnähtus, protsessi osa või põhjus?

Sellest raamatust sain teada, et pandeemiate esiletulek on väga tugevalt seotud esiteks Päikese aktiivsusega. On avastatud pandeemiate leviku seosed päikeseplekkide maksimumide ja miinimumidega. Ühtlasi on teised planeedid kosmilised sõnumitoojad erinevatest planeeti tabavatest muutustest. Ma arvan, et planeetide poolt on ettemääratus just selles osas, et toimub pidev muutumine. Kõik toimib nagu kosmiline kellavärk. Kuna me oleme kosmosega ja kõiksusega väga tihedalt seotud, siis ma arvan, et kosmilised sündmused on nii pandeemiate, teiste ühiskondlike arengute ja ka indiviidide saatuse kujundamises protsessi osa. Kui me tunneksime inimkonnana end tugevamalt ühenduses nii mikro- kui ka makrotasandil, siis võiksime neid olukordi kogeda teisiti, “hingavamalt”, nagu on raamatus toodud mitmeid näiteid sellest, kuidas vaimne isolatsioon just hingamisega seotud on.

18. Kuidas saab raamatus kirjeldatud puhas ja julge tulevikumõte juhtida maailma praegusest kaotusseisust välja ja kas MA GISK astub Sinu arvates selles mõttes õige teerajaja staatuse suunas? Põhjenda.

Selle küsimusega haakub raamatus väga selgelt 13. jaanuaril 2020 aset leidnud planetaarsete protsesside järeldusena viide Pluutole kui sõnumitoojale Looja poolt inimesele antud kolmeliikmelisusest ning teadlikult alles väljaarendamist vajavale osale inimeses: “Makrokosmilise pildina osutab Saturni, Päikese, Merkuuri ja Pluuto konjuktsioon mitte ainult inimesele sellisena, milliseks ta muutunud on, vaid ka sellele, milliseks ta tulevikus muutuda võib. Seda eeldusel, et ta leiab tahte seada omaenese mõistmisest lähtudes oma arengule sellised eesmärgid, mis vastavad tema tegelikule olemusele ning Maa olemusele.” MA GISK tähendus on seotud galaktilise inimese arendamisega ning suhtlemiskooli tähendus selles viitab mitte ainult inimestevahelisele suhtlemisele, vaid suhtlemisele olemise erinevate ilmingutega ja olemise tasanditega. Eelkõige on see just taasühenduse loomine kaotatud vaimsusega seniseid saavutusi minetamata. See on tee, kuidas saada teadlikuks seni loori taga varjul olnud vaimsest päritolust ja hingelisest olemusest.

JUNO

“Head mõtted on aga ka see, mis inimesi vaimselt seob ning mille abil saame ennast vaimselt tugevdada". “Juba lihtsa arutluse tulemusena selgub, et lõpuks on need alati mõtted, seaduspärasused, mis määravad elu ja meie ümbruse... “

6. Kuidas on inimese individuaalne tahe ja toimetulek muutustega seotud keha immuunsusega?

Sellepärast, et see, kellel on stabiilne immuunsüsteem ning head ressursid enesetervendamiseks, on vastupanuvõimeline ning suudab ennast kaitsta. Keha mobiliseerib täiesti vaikselt oma immunoloogilise haiguste tõrjumise süsteemi, nõnda et viiruste sissetungi ei märgata üldse mitte või märgatakse ainult natukene. Autor nimetab ka seda, et teadmine enda vaimsest olemusest aitab elus püsida. Tsiteerin: "Lisaks sellele tõendavad ka resilientsuse ning salutogeneesi uuringud, millist suurt mõju tervislikule seisundile avaldab vaimne orientatsioon, usulised veendumused või optimistlik maailmavaade, mis aitab konstruktiivselt läbi töötada seda, mida elu sult nõuab." Hingepuudutavad näited selle kohta on näiteks raamatus "Ja siiski tahta elada", kus autor Viktor E. Frankl kirjutab enda koonduslaagris saadud kogemustest, mis hilisemas elus saab tema filosoofia aluseks– ellujäämiseks ja sisemise õnne leidmiseks on kõige tähtsam teadvustada endale oma elu mõte. Raamatu tutvustuses on kirjas, et koonduslaagris oli näha, et palju suurema tõenäosusega jäid ellu need, kes uskusid, et neid ootab ees täitmist vajav ülesanne. "Inimeselt võidakse ära võtta kõik, peale ühe inimliku vabaduse - kuidas asjadest mõelda". See ühtib otseselt ka meie hingeravikooli logolausega MÕTE LOEB, sest oleme pühendunud sellele, et muuta oma aegunud või elu loomist takistavaid mõttemustreid ehk siis seda, kuidas me millestki mõtleme. Minu jaoks oli uudne teave ka see, et raamatu autor, kes oli hariduselt psühhiaater ja neuroloog, rajas peale saadud kogemusi ning inimeste käitumise vaatlusi uue psühhoteraapia suuna - logoteraapia. See põhineb elu tähenduse ja seesmise mõtte otsingul (loe rohkem SIIT ). Teraapia põhiprintsiipidega tutvudes märkasin, et selles on teatud sarnasusi ka hingeravi meetodiga, mida olen kogenud hingeravikoolis õppides. Siin kehtib ka raamatus esile toodu, et see, millega me ennast seome ja millega ennast samastame, on ka see, mis meid tugevdab või nõrgestab. Tahe ellu jääda ning lootus paremale elule mõjuvad siis nii valdavalt, et immuunsüsteem trotsib kõiki hädasid, mida iganes tuleb kannatada. (lk 23)

9. Selgita ütlust "meditsiin on diagnoos ja teraapia laias tähenduses".

“Vajalik on mitte ainult viirustega võitlemine testimiste, vaktsineerimiste, hüper-immunoglobuliinide, viirustevastaste ravimite abil - oluline on ka inimeste toetamine resilientsust ning tervist soodustava kasvatusega. Hea kasvatus, iseseisev mõtlemine ning haridustee jätkamise võimalused on ka pikaajalises vaates parimad vahendid, et maailma rahvastiku kasvu tervislikult reguleerida. Sellele lisandub vajadus laialdaseks selgitustööks, miks sõltuvad toiduained liigiomasest eluviisist ning ökoloogilisest tootmisviisist. Ja miks on näiteks igapäevane lihatarbimine pigem tervist kahjustav kui kasulik jne. Kõik see oleks võimalik, kui piisaval hulgal inimesi suudaks sellisest “mõttepöördest” vaimustuda”. (lk 37)

12. Mil määral toetavad positiivsed emotsioonid inimese hinge ja hingamist, vastupidamist viiruse rünnakule?

“Keha reageerib palavikuga, et surmata viirused. Lisaks sellele on tervenemisprotsessis suureks abiks rõõmsalt helge meeleolu ja osavõtlik hoolitsus ning toetus.” (lk 43) “Hingeliselt tasandilt aitavad terveks jääda positiivsed emotsioonid. Sest seda, et just tunded mõjutavad väga tugevasti, kuidas me hingame, kui sügavalt või pinnapealselt, kui korrapäraselt ja lõõgastunult või pinges ja takerduvalt, teab igaüks omaenda kogemustest. Kuna COVID-19 nakkuse puhul võivad eelkõige olla mõjutatud hingamisteed, kuni kõige raskema eluohtliku pneumooniani välja, on eriti oluline endale seda seost teadvustada.” (lk 43)

16. Too välja Rudolf Steineri arusaam südamega mõtlemisest, kasuta artikli näidet lk. 97-98.

“Rudolf Steiner viitab oma spirituaalses antropoloogias sellele, et meie mõtlemine pole närvide-meeltesüsteemiga seotud mitte ainult oma reflektsioonivõimekuse osas. Veelgi enam võib inimene, kui ta saab teadlikuks oma aju kaudu peegeldatava mõttetegevuse igavesest loomusest, jõuda ka sellise mõtlemiseni, millel on vahetu juurdepääs südamele ning mis võimaldab meil südamega mõelda. See südamega mõtlemine mõjub aga nii, et saame luua meid ümbritseva maailmaga uue, hingava suhte….Kogeme siis oma meeleelundeid nagu enese ja ümbritseva keskkonna vahel peenelt võnklevaid, valgust ning helisid nagu sisse- ja väljahingavaid elundeid. Me pole seetõttu enam maailmast isoleeritud, nagu tavalises teadvuses, vaid märkame, et see, mis toimub meie niimoodi hingavas teadvuses, kuulub maailma juurde ning kuidas me oleme tõepoolest sellega põimunud.” (lk 97-98) “Südamega mõtlemist võib seega nimetada ka tundvaks mõtlemiseks ning tajumiseks.” (lk 99)

18. Kuidas saab raamatus kirjeldatud puhas ja julge tulevikumõte juhtida maailma praegusest kaotusseisust välja ja kas MA GISK astub Sinu arvates selles mõttes õige teerajaja staatuse suunas? Põhjenda.

Ma arvan, et eelkõige saab see juhtida praegusest kaosest välja seetõttu, et käsitleb ka inimese vaimset ja hingelist olemust, mis ongi nö pääsetee praegusest ja ka tulevastest kriisidest. Nii nagu raamatus kirjeldati, siis on pandeemia suureks põhjuseks meie materialistlik mõtlemine ning materialistlikud kujutluspildid. Kui see aga asendatakse hingelis-vaimsete kujutluspiltide ning mõtetega, siis saame hakata sellest kriisist välja liikuma. Seda olen ka kogenud enda individuaalsel arenguteel, et kui ma laskun liigselt muremõtetesse ehk siis sisuliselt materialismi, siis ei tundu olevat väljapääsu. Kui ma aga Ingliterapeut Marya terevenduse abil tõusen kõrgemale ning mind juhib kõrgem vaimne-hingeline olemus, siis muutub kõik paremaks, selgemaks ning põhjuslikult arusaadavaks. Ma usun, et see, mida kogeme individuaalsel arenguteel, on sarnane ka kollektiivsel tasandil. Kollektiivsel tasandil lisandub ka koostoimimine ja hingeline suhtlemine, mis on toetav jõud. Ka individuaalsel tasandil ei saa tõusta vaid üksinda, ikka koostöös teistega. MA GISK saaks siin kindlasti olla nö juhtival positsioonil, sest siinne õppetöö liidab meid sõna otseses mõttes enda hingelis-vaimse olemusega ning seda läbi koostöö teistega. Nii nagu ka raamatus oli kirjas, et head mõtted on need, mis inimesi vaimselt seob. Võib öelda ka nii, et enda vaimsega sidumine liidab meid nende inimestega, kes on samuti ennast vaimse maailma teenistusse usaldanud ning see on ka heade suhete aluseks. Meil on selles suunas võimalik liikuda virtuaalsel tasandil, mis siis peaks edasi kanduma ka reaalelulisse koostöösse ja praktikasse. Nii on potentsiaalselt võimalik ühendada paljusid inimesi üle planeedi. Inimkond ise peab seda aga soovima.

MATERS

“Vaja on tervislikku mõtteviisi eluringluse ja selle suhtes, kuidas looduses ja arengus on kõik omavahel seotud." 

1. Kust ja millal sai Covid-19 viiruse levik ametlikult fikseeritud alguse?

Uudne koroonaviirus tehti kindlaks 7. jaanuaril 2020 kui SARS-CoV-2. Pandeemia sai arvatavasti alguse ühel metsloomaturul Kesk-Hiina metropolis Wuhani provintsis. Tagasiulatuvalt mainitakse 2019. aasta novembrit, kui riik WHO-le detsembri viimasel päeval teatab 27 tundmatu põhjusega kopsupõletiku juhtumist. (lk 11) 

11. Miks pidas Rudolf Steiner haridust ennetavaks meditsiiniks? Kirjelda  selle tähendust inimeseks olemise sisule.

R. Steiner taotleb terviseteadlikku patsienti, vastutusvõimeliseks saanud inimest, kes seisab kui võrdväärne inimene meditsiinitöötajaga silmitsi. Selleks on vajalik vastav meditsiiniline kooliharidus. Steiner arvab, et sotsiaalsetele küsimustele tuleb läheneda pedagoogiliselt ning pedagoogilistele küsimustele koolisüsteemi kaudu, mis on orienteeritud laste ja noorukite tervislikule arengule, mitte majanduse ja poliitika poolt püstitatud eesmärkidele. Haridus oli Steineri jaoks tervishoiu olulisim osa - ennetav meditsiin.

 

13. Too võimalikult palju erinevaid raamatus esile tõstetud näiteid, kuidas mõjutab Vaimu austav mõte ja selles tähenduses õige mõtlemine inimese ellujäämise kavatsust. 

"Head mõtted on ka see, mis inimesi vaimselt seob ning mille abil saame ennast vaimselt tugevdada. Seda kogevad eriti tugevalt haiged, kui inimesed neile häid mõtteid saadavad. Kust tuleb selline mõtete jõud?"

"Miski ei tee rohkem haiget kui see, et kogetakse ennast teiste poolt mitte mõistetu, mõttetu ja abituna. Tunded on see, mille kaudu kogeme ennast olevat seoses iseenda ja maailmaga."

"Positiivsete tunnete tekitamiseks on võimalus hea muusika kuulamine, mispeale tajutakse, kuidas hingemeeleolu ja tundeseisund ning hingamisviis muutuvad. Ka eluhetkede meenutamine, mil oldi tänulik, rahulolev ja õnnelik. Aitavad palved ja mõttesalmid, millega tegeleda."

"Suureks abiks on see, kui teadlikumalt kuulatakse, mida teine tahab öelda ning hetkeks selle üle järele mõelda, mitte kohe reageerida. Oluline on ka usaldamine, mis on baastunne, mis meil mõtlemise suhtes on. Mõtted on nö mõjuvõimelised korraprintsiibid." 

"Mõtted ei valitse mitte ainult loodusseadustena materiaalset maailma, vaid loovad ka silla nähtamatusse jumalik-vaimsesse maailma. Kes õpib ennast oma mõtetega koduselt tundma ning samastab end eesmärkide ja ideaalidega, mis sellest maailmast pärinevad, on avanud enese jaoks ammendamatu terviseallika." 

 

18. Kuidas saab raamatus kirjeldatud  puhas ja julge tulevikumõte juhtida maailma praegusest kaotusseisust välja ja kas MA GISK astub Sinu arvates selles mõttes  õige teerajaja staatuse suunas? Põhjenda. 

Olukorrast väljapääs ei saa seisneda vaid kibekiires vaktsiini välja töötamises kurja viiruse vastu, mis on alati meist sammu võrra ees, vaid selles, et õpiksime jälle looma üksteisega vaimust kantud mõtteid. See puudutab ka meie suhet keskkonnaga, et me oleksime austavad ja tähelepanelikud looduse ja loomade suhtes ning väärtustaksime taimi, kellelt õppida, kuidas üksteisega koos elada. Samuti ei tohi unustada ka elutut loodust, selle asemel, et tagant tõugatuna egoismist - ja selle taga peituvast hirmust oma füüsilise eksistentsi pärast - häbematult välja kurnata Maa aarded, meie muldade viljakus, meie merede rikkus. Tsiteerin: “Et käituksime hoopiski tähelepanelikult ning hoolikalt selle väärtusliku kõrge hüvega ning kindlustaksime, et veel paljud meile järgnevad põlvkonnad võiksid osa saada nendest aaretest ning varadest, mida jumalad on meie jaoks talletanud.” 

MA GISK astub seda rada ning globaalse suunaga teadvushariduse projekt ongi selleks ellu äratatud, et tuua inimesteni teadmised ja suunad, kuidas edasi minna, kuidas ennast arendada. Meile õpetatakse galaktilist suhtlemisstiili, selgitatakse “Nelja seaduse” põhimõtteid ja toimimist ning hakkama saamist elus eneses läbi kogemusõppe. Meis arendatakse ning tuuakse välja hooldajaloomusele vastavad isiksuse omadused, mis on Maa päästmise jaoks üheks olulisematest omadustest. 

MAGDALENA

“Niisugustel mõtetel ja sõnadel on vahetult tervistav ning mina-tugevdav mõju seetõttu, et mõtted ei valitse mitte ainult loodusseadustena materiaalset maailma, vaid loovad ka silla nähtamatusse jumalik-vaimsesse maailma.”  

3. Kirjelda Covid-19 viirusest põhjustatud kopsupõletiku kulgu

Viiruste poolt esile kutsutud kopsupõletik on atüüpiline. Põletikuline turse ei teki kopsusompudes endis vaid sidekoelistes vaheruumides. Tsiteerin: “See võib alata aeglaselt, siis aga jõuda äkki dramaatiliselt haripunkti ning vallandada uppumisele sarnaneva lämbumistunde. Sel juhul on lisaks täiendavale hapnikuga varustamisele enamasti vaja ka intensiivravi koos hingamisaparaatide kasutamisega. Erinevalt klassikalisest kopsupõletikust, mida saab ravida antibiootikumidega, ei ole akadeemilisel meditsiinil spetsiifilisi ravimeid, mis saaksid viiruse tegevuse peatada.” (lk 14) 

Tsiteerin: “On küll olemas nn antiviraalsed ravimid, kuid need pole spetsiifiliselt COVID-19 jaoks ja neil on tugevad kõrvalmõjud. Seepärast panustatakse viirusest tingitud haigustega võitlemisel vaktsineerimisele ning kui on käepärast, ka ravile spetsiifiliste antikehadega, nn hüperimmuunglobuliinidega, mis suudavad viirusi inaktiveerida. Neid on võimalik saada ainult organismidelt, ka inimestelt, kes on sellest haigusest jagu saanud ning suutsid sealjuures moodustada vastavaid immuunglobuliine.“ (lk 14-15)

 

4. Mis tingib niisuguste viiruste leviku loomadelt inimestele?

Teadusajakirjanik ja bioloog Philip Bethge avaldas 3. aprillil ajakirjas “Spiegel / Wissenschaft” märkimisväärse artikli pealkirjaga "Pandeemiad ja nende põhjused: nii aretab inimene tahtmatult uusi taude". Ta kirjutab, et praeguse pandeemia puhkemine ei ole juhus. Liikide väljasuremine, looduse hävitamine ning kliimamuutused suurendavad juba ammu riski, et haigused kanduvad loomadelt üle inimestele. Selleks eriti sobivad loomad on nahkhiired ja lendkoerad, kellel on juba kindlaks tehtud umbes 3200 viirust. Me ei tea küll, kui kaua võttis aega, et SARS-CoV-2 suutis inimestele üle kanduda, aga need on evolutsiooni klassikalised mehhanismid, mille kaudu sellised epideemiad saavad tekkida, kusjuures inimene mängib sealjuures peaosa. Ikka ja jälle kanduvad haigused loomadelt inimestele üle. Nn zoonooside arv kasvab kogu maailmas. Miks? Rahvastiku kasv ning looduse hävitamine, liikide väljasuremine ning kliimamuutused soodustavad taoliste pandeemiate tekkimist ja levikut, kuna sellega seotud järsk häiriv mõju elupaikadele kutsub esile ja soodustab liigipiiride ületamist. (lk 16) 

 

18. Kuidas saab raamatus kirjeldatud  puhas ja julge tulevikumõte juhtida maailma praegusest kaotusseisust välja ja kas MA GISK astub Sinu arvates selles mõttes  õige teerajaja staatuse suunas? Põhjenda. 

Õpime jälle looma üksteisega vaimust kantud suhteid.

Tsiteerin: “Ning mitte ainult inimese ja inimese vahel, astudes välja konkurentsivõistlusest, milles on nagunii üksnes palju kaotajaid ja vähe võitjaid. Pigem puudutab see ka meie suhet keskkonnaga. Et käituksime hoopiski tähelepanelikult ning hoolikalt selle väärtusliku kõrge hüvega ning kindlustaksime, et veel paljud meile järgnevad põlvkonnad võiksid osa saada nendest aaretest ning varadest, mida jumalad on meie jaoks talletanud. 

Muide me ei võlgne seda mitte ainult oma lastele, vaid lõppeks -kui arvesse võtta ka teadlikkust taassünnist ning saatuse kujundamisest -isegi iseendale, et saaksime ka tulevikus leida Maa peal veel koha, kus uuesti inkarneeruda ning keha, milles võiksime ennast edasi arendada.” (lk 128) 

MA GISK on täpselt see hingeravikool, mis astub õiges suunas. Kõigepealt õpetatakse armastusega suhtlema, mis hakkab tasapisi avama südametšakrat, et inimene suudaks südamega kuulama õppida või siis kuulama treenida. 

Hingeravikool pöörab tähelepanu paljudele vaatenurkadele, nende lahti rääkimisele, uue nurga alt probleemile, olukorrale või inimesele vaatamisele. 

Õpetatakse ilma konfliktita suhtlema, ilma üksteisega võistlemata, vaid iga inimese andeid hindama ja nägema ning üksteist toetama.

MA GISK hingeravikool õpetab parandama kõigepealt ennast, mis lõpuks mõjutab suhte mustreid, suhtlemisi, suhtumist loomadesse, loodusesse ja kogu loodusse tervikuna. 

Kindlasti on MA GISK see õige kool, mis hingeharidust annab, sest kõik toimub vaimses mõõtmes.

Täname armsat Ingliterapeut Maryat õppeülesande püstitamise ja selle eest, et saime suunamise antud raamatut lugeda ning seda hiljem põhjalikumalt käsitleda!

TERVISTAVATE ARMASTUSMÕTETEGA, 

MA GISK KOBARKOND ja Ingliterapeut Marya

NAERATUS ON PISIASI, SEE EI MAKSA MIDAGI

 

Armas lugeja!

Täna on meie armsa Eesti Vabariigi 103. sünnipäev. 

Sünnipäevalapsele tehakse ikka kingitusi ja meiegi mõtlesime, mida kinkida. Leidsime, et praegusel ajal on hea luua ja levitada midagi sellist, mis teeb inimestel tuju heaks, suunab neid pilku kõrgemale tõstma ja ehk ka omalt poolt head ideed levitama, mida looduse abiga väga lihtsalt ja kulutusteta teostada saab. 

Meistardasime puudele lumest naerunäod. Kuidas me selleni jõudsime ja kuidas see juba meis endis loojaina hingetule süütas, saate lugeda siin järgnevatest lugudest.

Dianka:

Minu armas tütar käis möödunud laupäeval koos sõbrannaga Viljandis koolitöö jaoks pilte tegemas. Viljandi lossivaremetest teisel pool rippsilda leidsid nad üllatusena eest naeratavad puud. Siin on sellest ka tema tehtud pilt, kus tähelepanelik uurija leiab veel teisegi naeratava puu, neid oli seal raja ääres veel.

Keegi oli naerusuud lumega puude peale vorminud. Olin kuulnud tuttavalt lasteaednikult, et nemad plaanisid lastega puudele lumest meisterdada käest kinni hoidvaid jäneseid, kes koos puu ümber keti moodustavad.  Ei tea, kuidas see neil õnnestus ja kas need naeratavad puud olid ka kuidagi sellega seotud? Igal juhul rõõmustasid need naerusuised puud armsat tütart ja tema sõbrannat ja nemad jagasid seda toredat uudist ka minuga. Oktoobris vaimse tervise kuul olime me loonud oma töökohtades naeratama kutsuvaid sõnumeid. Sellest talvisest leiust saime omakorda uue impulsi taaskord naeratust teistele edasi kinkida. Loodus pakub selleks ju lumerohkel ajal just välitingimustes põnevaid võimalusi. Saab teha lumega, lumele või isegi lumest midagi vormida. Eks ole lumememmedki ühed rõõmu toojad ja naeratuse hoidjad. Kui armsa tütre leidu meie kooligrupis jagasin, meenus armsale Ingliterapeut Maryale laul, mida tema lapselaps oli lasteaia lõpupeo puhul laulnud ja kus olid sõnad: "Naeratus on pisiasi, see ei maksa midagi". Nii sai sellest meie ühise sünnipäevakingituse kampaania loosung. 

Järgmisel päeval koju jõudes imestasin oma uksele ilmunud sildikese üle.

Muidugi tegi see sõnum meele rõõmsaks ning tõi üllatusest ka naeratuse näole. Mõistsin, et armas majanaaber Juno oli selle päeval minu uksele kinnitanud. 

Järgmisel päeval leidsin ka eurütmiakoolitusel osaledes akadeemia tualeti peegli kõrvalt kellegi hooliva meeldetuletuse, mis samuti kellegi siirast algatust ja hoolivat sõnumit kannab ning sedasi siseilma päikesepaistet toob.

Kõik see kokku loob tunde, et minu ümber elab rikkaid inimesi, kel on rõõmu, mida teistega jagada, sest nad hoolivad. Tänan kõiki jagamiste ja toredate leidude eest!

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, loodusravi ja õuetegevuste koordinaator Dianka alias Kadri Uiboupin 

Hypatia:

Minule see mõte koheselt meeldis, sest sobivad puud on nii koduõues kui töökoha territooriumil olemas. Kuna idee saamisel oli ilm loomiseks sobilik, siis tuli kiiresti reageerida. Samal päeval peale tööd, veendunud, et armsad teismelised tütretütred appi siiski tulla ei saa, võtsin üksinda loomise ette. Võimsad puud loomise alusena tundus eriti õige materjal. Koheselt tõmbas enese juurde minu tööpaiga akna all olev puudetrio. Kõik kolmekesi said vahvad näod pähe rõõmustamaks vaatajaid ja möödaliikujaid.

Seda oli tõesti eriline ja imeline tunne ka teha, sest justkui muudad seeläbi puud elavaks. Samas oled ju puudega otse kontaktis ja seegi on terviseks. Oli täiesti omalaadset kunsti loova kunstniku tunne ja sees ka küsimus, kuidas keegi nii geniaalse mõtte peale on tulnud ja miks rohkem ei kasutata. Praegu on koolivaheaeg, aga kui alles hiljuti lapsed ka koroona ettekirjutuste tõttu palju meie koolimaja õues viibisid, võinuks see olla üks tore koosloomine. Kuid selleks peab olema muidugi mõõdukas sula. Selliste mõtetega ja samas ka tähelepanuga, kuidas möödaminejad reageerivad, sai mitmeid võimsaid puid veel disainitud. Küll olid teed nii libedaks muutunud, et möödujad vaatasid sel hetkel pigem maha. 

Sõitsin rongiga koju ja kohe jätkasin maja ees. Siin on meil sihvakad ja hulga peenemad männid, Pääskülale omaselt, aga näod, küll väiksemad, mahtusid kenasti peale. Tegin ühe näo vastu naeratama väravast tulijaile, teise puu tervitama uksest õue astujat. Ka naabermaja sissekäik sai end jälgima ühe silmapaari ja naerusuu.

Siis leidsin, et ka aiaäärsele vahtrale võiks luua näo, üle aia rõõmsalt tänavale vaatama.

Kuna ilm oli hommikuse sulaga võrreldes jahenenud, siis lumi hästi kokku ei hakanud. Seega pidi palja käega palliks ja puule suruma. Siiski see kätekülm ei varjutanud seda rõõmsat elevust, mida selline loomine loob ja hea meelega oleks veel jätkanud ka tänaval, aga pimedus tuli peale.

Küll oli tore mõlemast aknast nüüd järgmiselgi päeval vastunaeratavaid puid vaadata. Mõjub sedaviisi, et ei saa tõsiseks jääda. Tunnetan seda nii, et sümbioosis puu energiaga loob südamenaeratust, mis on aga tervendav. Seda on praeguses olukorras meile kõigile väga vaja ja just seetõttu vajaks levimist. 

Tänan kõiki neid, kellelt selle idee saime ja armsat Ingliterapeut Maryat, kes meid seda ideed endi kodukohtades levitama õhutas!

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, loodusväe ja tunnetusravi töö koordinaator Hypatia alias Rita Hübner

Juno: 

Käisin õhtul oma kodulinnas Viljandis väljas jalutamas. Kuna meil oli teemaks naerunägude tegemine, siis meisterdasin kõndides mõned. Kõigepealt enda kodu juurde elektriposti külge, sest siin meil suurt puud ei ole.

Muidugi puust osa peale, mitte kusagile elektriseadmete juurde. Et juhul, kui inimesed siit mööda kõnnivad, siis kohe märkavad. Minu arvates jäi väga toredasti. See naerunägu püsis posti peal veel ka peale sajust ilma. Lisaks tegin näo veel ka Uueveski tee ühe puu peale, et katsetada kahte erinevat pinda. Kuna sellel puul oli väike samblatutikene, siis jätsin selle ninaks ja tegin silmad ning suu juurde.

Pildi peal ei ole samblatupsu ehk nii hästi näha, kui oli reaalselt, aga samas paistab siitvaates südamekujuline. Armas Ingliterapeut Marya ütles selle peale, et naeratab silmnähtavalt südamlikult.

Kui siis edasi jalutasin, mõtlesin, et kas minu majanaabriks oleva kaasõppuri armsa Dianka ukse juurde ei saaks kuidagi lumest naerunägu teha, et kui ta koolituselt tuleb, siis oleks tore üllatus. Mõtlesin ka tema uksel oleva sildi peale, millel ripub pärg koos võtmetega. Need kohad ei olnud aga sobivad lumest nägude tegemiseks ja tekkis mõte teha uksele hoopis väikene sildike. Kodust leidsin seinanätsu ja ca 5 minutiga oli üllatus valmis. Selgus, et see pakkus armsale Diankale rõõmu ja sellest on väga hea meel. Lihtsuses peitub võlu!

Tänan nii neid armsaid inimesi, kes omaalgatuslikult puude naeratustega kaunistamise ette võtsid kui ka armsa Dianka tütart, kes seda südamega märkas ja sellest emale rääkis! Samuti armsat Diankat, kes seda omakorda meie õppegrupiga jagas! Loomulikult ka  Ingliterapeut Maryat, kes idee edasi kandis ja mille kaudu see väikeseks Eesti Vabariigi sünnipäeva sisekampaaniaks vormus! 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno alias Merlyn Mandre

Täname üheskoos neid, kes ilma kellegi juhatuseta tegid midagi lihtsalt puhtast rõõmust ja näitasid seeläbi, et tähtsaim kingi juures on isetu toimimine ja lahke meel, mis ei mõtle, et miks ma seda teen ja mida ma selle eest endale vastu saan! 

Head Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva kõigile!

Armastusega, MA GISK 1. hingekobar

H. CHR. ANDERSENIST JA MUINASJUTTUDEST

Armas blogi lugeja!

Selle postitusega kutsun Sind kaasa muinasjutulainele. Minu hiljutine tore kogemus oli kokkupuutumine armastatud muinasjutuvestja Hans Christian Anderseniga läbi tema elu ja loometeed tutvustava rändnäituse. Kirjanik kasvas üles vaesuses ja sai seetõttu tunda ka alandamist. Justkui argielu karmuse eest põgenedes liikus ta juba lapsena fantaasiamaailmas oma teatrimängude, laenutatud raamatute lugemise ja loomingu kaudu. Alustanud kirjanduse vallas luuletustest ja näidenditest, jõudis ta alles 30 - aastaselt muinasjuttude juurde ning just seeläbi võitis kogu maailma südame. Ometi oli ta ka hea käega kunstnik ja see on see, millest vähem tema puhul teame. Näituse oluliseks osaks olidki tema toredad paberväljalõiked, aga ka reisikirjade illustratsioonid. Tema viimase väljalõike foto on siin:

                                            
  
Teda küll ettelugemisega palju mõjutanud isa oli varakult surnud, hariduseta ema oli ränga töö läbi kurnatud. Lähedussuhetes ei läinud tal endal hästi, sest ta ei leidnud elus kahjuks vastuarmastust. Naised, kes teda paelusid, pidasid teda järjepidevalt "vennaks". Pere ja laste puudumisel polnud tal ka kindlat kodu, see aga võimaldaski palju rännata. Ta armastas käia just kultuurireisidel.

Talle meeldis väga inimeste meelt lahutada. Ta luges ette või jutustas enda loomingut, mõnigi kord samaaegselt paberväljalõigete loomisega. Ta armastas neid töid kinkida nii lastele kui suurtele ning oma tuttavate lastele koostas lausa raamatuid, kuhu liitis enda loomingu: väljalõikeid, kollaaže ja luuletusi. Siin pildil allosas on näidatud imetabane kollaaž, mille andekas looja valmistas enne oma surma justkui hüvastijätuks maailmale.
  
                                         

Ta tegi oma elu muinasjutuks ja oli kõigele vaatamata õnnelik, sest ta oli juba noorena endale võtnud motoks järgmise: "Minu elu on ilus muinasjutt, õnnelik ja sündmustest tulvil."

Tema suur püüd oli levitada mõistmist, et inimest ei tohiks hinnata sotsiaalse staatuse järgi, vaid ikka vaimu ja ande alusel nii, et nähtaks inimest ennast. Samas peaks inimene ise alati ehe olema, mitte teesklema kedagi teist. Tema motoks oli, et tuleb olla, mitte näida. Selline mõtte kõrgemale ja õigele kursile suunamine seostub otseselt MA GISK kui hingeravikooli suunaga ja logolausega „MÕTE LOEB!“

Samamoodi suunamist teevad ka muinasjutud, aidates ka keerulistel aegadel. Muinasjutud aitavad mõtet kõrgel hoida, ergutavad fantaasiat. Nad õpetavad eristama head ja kurja, seda, kuidas raskustest üle saada, kuidas olla hooliv kaaslane, kuidas oma tööd hästi teha ning kuidas väärtustada armastust, sõprust ja perekonda. Toon ka tsitaadi hiljuti ilmunud raamatust Maria Ballarin „Elas kord .... Vanad head muinasjutud“ (Ühinenud ajakirjad, 2020):
https://www.rahvaraamat.ee/p/elas-kord-vanad-head-muinaslood/1429470/et?isbn=9789949696680#

                                             

„On väga tähtis, et muinasjutte ei unustataks, sest need virgutavad meie kujutlusvõimet, vormivad meie arusaamu ja ootusi, võivad panna meid maailma hoopis teisiti nägema.“ Et H. Chr. Anderseni muinasjutudki sisaldavad lapsepõlves kuuldud lugusid, mida vanad naised tööd tehes, näiteks kedrates, pajatasid, siis sobitub siia ka see tsitaat: „Lapsepõlves vanematelt ja vanavanematelt kuuldud õpetussõnad tuginesid kolmele hariduslikule alustalale: üldised väärtused, käitumisnormid ja sotsiaalsed oskused, mida enamjaolt anti edasi lugude ja legendidega.“ Maailmakuulsa kirjaniku produktiivsust väljendavad numbrid avanevad siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_Andersen

Oli hea meel seda Anderseni kodulinna Odense Linnamuuseumide ja H.C. Anderseni Maja poolt koostatud ning Taani Suursaatkonna poolt vahendatud näitust ka mõnekümnele lapsele tutvustada ning neid mõtteid jagada, aga ka selle üle, et paljud lapsed said vaadata näitusega kaasaskäivat Taani flmi „Metsluiged“, mille kunstnikutöö on teinud Taani Kuninganna Marghrete II.

Huvilistele olin vaatamiseks välja pannud ka H. Chr. Anderseni muinasjuturaamatud.

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EL õppur, loodusväe ja tunnetusravi töö koordinaator Hypatia alias Rita Hübner