Armas lugeja!
See kevad tuli kõigi jaoks
teisiti. Meie pere sai sel erilisel ajal viiruseperioodil viibida
maakodus, Kiidjärvel, Põlvamaal. Meile oli see üldse esmakordne
võimalus olla siin pikemalt sellisel kevadisel ajal ja näha päris
algusest peale looduse tärkamist. Nii palju sai sel kevadel toimuda
minu jaoks esimest korda, alustades kasemahla võtmisest. Lehtede
tulekut sai nautima hakata seekord juba alates erinevatest
huvitavatest pungadest. Seda imelisem on olnud jälgida ka lehe- ja
õiepungade avanemise ilu, metsa- ja aiataimede, sealhulgas enda külvatute maa
seest sirgumist. Ilm on soosinud selle protsessi aeglast kulgemist ja
aeg rahulikku olemist, nii
et tavaeluga võrreldes on võimalik kõike enam tähele panna. Aega
on olnud metsa ja jõega suhelda, aga muidugi ka enda aiaga. Sain
teada, et meil on siin ka oravad, oleme näinud teisigi loomi ja naudime varasemast veelgi enam ka
lindude toimetamist ja laulu, looduse avanemise ilu. Täiesti uudne
võimalus on olnud ka looduse kevadande pikema perioodi vältel
toiduks korjata. Muidu
on olnud selleks vaid maalkäigu nädalavahetused.
Siinkohal on põhjust ka üht
sellist käiku meenutada. 2017. aasta mais, täpselt samal ajal oli
mul vaja tulla esmakordselt maale üksi ja rongiga. Muidu käime ikka
kaasaga autoga kaugelt Tallinnast. Rongijaamast koduõuele on üksjagu maad. Kiidjärve
piiril maantee kõrval köitis tähelepanu noorte naatide väli,
kohati väga kaunite sihvakate puude all ja see kaunis pilt just koos
nende puudega.
Selle pildi lummuses olles
kõndsin pikalt edasi, aga ei andnud rahu see, et on vaja ikka ka pildistada. Pöörasin ringi ja kõndisin pea kilomeetri tagasi. Tegin pildid ja need
niiviisi jäid, kuigi soovinuks ka jagada. Hinge jäi imetlus, et nii
tavaline ja mõnes mõttes tüütugi taim saab olla selliselt nii
kaunis.
Olin ütlemata tänulik selle
leiu võimaluse eest. Tänulik, et Elu andis võimaluse
värskelt hele-helerohelises looduses, nagu praegugi on, niimoodi
hommikuvalguses kõndida. Imelist oli muudki. Naati tarbinud olen
austusega ikka juba enne seda ja jätkuvalt.
Nüüd tagasi tänasesse
maikuusse. Saanud meie kooli liidrilt ja arendajalt, meie healt
õpetajalt Ingliterapeut Maryalt suunise mingit tarkust siin blogis
enda taimeteadmistest ja kogemusest videopakendis jagada, valisin
naadi, sest ma just toiduna teda tõesti armastan. Nüüd oli põhjust
need varasemad pildid üles otsida ja allolevasse videosse lisada.
Need pildid tunneb ära teistsuguse, mustade servadega formaadi järgi,
sest said tehtud fotokaameraga, kui kõik muu on jäädvustatud telefoniga. Sai
selgeks, miks see kogemus tookord vajalik oli ja et elus on kõik
täpses korrapäras ning ei ole olemas "juhuslikke
kokkusattumisi". Olen
käinud ikka nüüdki sellesama koha peal, aga enam ei ole sellist
korrapära tabanud, millest toona lummatud olin ning nüüd sain
sealt mälestuseks teha vaid paar lähivõtet. Selge - kahte korda ühte
vooluvette astuda ei saagi. Väärtustagem hetki ja olemise võlu!
Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskoolis õppides olen
seda taipama hakanud, et kui elame hingestatult hingeliste olenditena ja jälgime ning suhtleme südame kaudu, kui anname elus kõigele tähenduse ja ei lähe märkidest tuimalt ja neid lihtsalt juhuseks pidades mööda, siis saavad seesugused armsad kokkujooksmised, taipamised ja leiud inimese elus toimuda. See oli minu kogemus ja jutustus kogemusest erinevatel ajaperioodidel, näitamaks, et elu ei ole juhus, et iga asi saabub Loojalt täpselt õigel ajal ja kohas ja et abi on alati teel.
Minu praeguseid tegemisi tutvustav video avaneb siin;
Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, AL õppur, Ingliterapeut Marya assistent Hypatia alias Rita Hübner
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar