MA GISK LAAGER “HOIA SEESMIST JA VÄLIST TASAKAALU JA MÕISTA LOODUSE MÄRKE” 15.-18.07.2022

Armsad hingeravikooli MA GISK blogijuttude  lugejad! 

 

Jagan hea meelega taas meie MA GISK tegemisi sedakorda siis juba viiendat aastat kestnud suvisest loodusravilaagrist Pangodis. Laager lõppes esmaspäeval 18.07. Tartus Ronimisministeeriumis, pannes punkti 4-päevasele mobiilsele suvelaagrile, projekti „Ellujäämisõpetused Juhanilt Jukule“, alapealkirja „Hoia seesmist ja välist tasakaalu ning mõista looduse märke“ raames. 

Juba viiendat aastat olen meie loodusravilaagrites laagrikokana tegutsenud, pannes kokku laagrimenüü ja kalkuleerides toitude kogust, arvestades inimeste arvuga, seda kõike kahasse armsa Hypatiaga. Loomulikult on toidutegemine jagatud ka teiste liikmetega, aga vastutusala mõttes on see minu areaal ning hoian silma peal laagrite kestvuse ajal kõigel, mis seda valdkonda puudutab.

Hoolekannet laagrialal saime sellel aastal rikastada ka sellega, et igale täiskasvanule määrati hoolealune, et siis peale oma laste suunata tähelepanu ka teistele, keda siis silmas pidada. Tore oli kogeda, et vastastikune õpetamine ja õppimine täiskasvanute ja noorte vahel toimus igas hetkes, nagu meie projekti pealkirigi ütleb, et "Elutarkused Juhanilt Jukule!". 

Minul ja mu pojal Mihkel-Tiboril oli esimesel päeval tarvis läbi viia ketsipaelte sidumise töötuba, mis hõlmas siis erinevate mustritega sidumise viise. Tegime seda tandemis, kus ma sain toeks olla oma pojale, kes õpetas uusi ja põnevaid paelte sidumise mustreid teistele. Oleme varasemalt sõlmede tegemist õpetanud ning selline punumine ja sõlmed on mu poja üks andepõhine tegevus. Töötuba pani proovile meie omavahelise suhtlemise, koostöö- ja meeskonnatöö oskuse ning kasvuruumi meil on, nagu selgus. Noorele inimesele on ikka vaja julgustust ja tuge, eriti kui näiteks teiste ees rääkimine ei ole kõige tugevam külg, aga tean omast käest, et see on elus väga vajalik oskus ja treeningu küsimus, mida ma hingeravikoolis olen praktiseerides palju kordi harjutada saanud. Elutarkused Juhanilt Jukule said jagatud.

Laagris oli minu ülesanne ka laste kaasamine ronimisseina ehitusse. Algselt lõikasime mõned toetuslauad parajaks ja siis lihvisime, et pinde ei oleks ja lõpuks saime akutrelliga lasta need seinaks. 

Nagu ikka, kuulub muusika mu ellu igas variandis. Sedakorda saime armsa Hypatiaga meie lõkkeõhtul sujuvalt koos mängida, mina tema šamaanitrummil ja tema siis parmupillil. Lõkkeõhtute juurde kuulub maanduse mõttes alati trumm, kuid selline kooslus oli meil esmakordne esitus ja kaaslased lisasid mõned üksikud helid veel juurde kalimbal ning sahistil. 1. dimensiooni juurde kuulub ka tuli ning seda saime enne pillidel mängimist taas tandemis armsa pojaga valmis panna ja süüdata.

Saime armsa Hypatiaga kahasse ka ette valmistada Roiupalu matkaraja, mis oligi selle laagri suurim eesmärk ja ettevalmistus ning väljasõit. Ka armsal Arielil oli oma osa matkal, rääkida lindudest. Organiseerisime selle RMK Kiidjärve Külastuskeskuse seljakotiprogrammi „Loodusesõbrad metsas ja majas“ abiga. Moodustasime grupid ja saime kaasa toredad "Puu-uurija" seljakotid ning seiklused võisid alata. Kaunile päikesepaistelisele ilmale lisandus vihm ning see pani meid kõiki proovile, kuidas karmimates oludes hakkama saada. 

Matka peamine giid oli armas Hypatia, kes selles paikkonnas ka elab ning mina ja armas Ariel täiendasime mõnes punktis oma teadmistega teda. Kuna meie laagrite põhieesmärk üldse on ellujäämisoskuste igas olukorras kasutamine, siis saime ainuüksi 4-tunnise matka raames panna proovile endi iseloomude sitkuse, karastatuse ja vastupidavuse. Päkapikumaa ja Haldjatemaa koostöö Kiidjärves Roiupalu matkarajal toimis hästi ja meie kenad metsamütsid sobisid ideaalselt meie triole. 

Hingeravikoolis on tähtsal kohal annete välja toomine ja nende kasutamine iseloomutreeninguga käsikäes, sest anne võib ju olla, aga endaga tuleb tööd teha igal juhul. Kindlasti ei pidanud ma võimalikuks varasemalt ainuüksi seda, et ma üldse kunagi inimeste ees midagi räägin, selgitan või õpetan, aga nüüdseks olen saanud teenuse "Laagritööde metsamemm" lehegi valmis ja käiku lastud, sest treening on olnud tulemuslik. 

Suur tänu armsale Ingliterapeut Maryale, kes erilist egoravi meetodit meie elukäikude tervendamiseks kasutades on aidanud meil jõuda tulemusteni, mis pakuvad rõõmu nii endale kui ka teistele! Tugev julgustamine on nende poolt alati tunda ja see on aidanud ennast ületades viia ellu sammud, mida ma võimalikuks ei pidanud, aga olen liikunud edasi.

Tänan kõiki kaaslasi, treenereid ja kõiki neid, kes erinevates kohtades käies meid väga hästi vastu võtsid, ka bussijuhti! 

Siin on minu valitud fotodega kokkuvõttev video laagripäevade tegemistest:

                        

Armastusega, MA GISK 2. kobar, LIP liige, kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija Magdalena Kalev

Armas sõber! 

 

Sellesuvine MA GISK 4-päevane laagritsükkel, mis kandis projektijärgset nimetust “Ellujäämisõpetused Juhanilt Jukule” alapealkirjaga “Hoia seesmist ja välist tasakaalu ning mõista looduse märke”, sai mõni päev tagasi läbi.

Sellel laagrikorral saime tunda jahedamaid ja vihmasemaid ilmasid, mida võib lugeda ka üheks ellujäämisõpetuse läbimise osaks. Tulime sellest kenasti välja ning saime väikese karastuse nendes tingimustes telkides ööbimisel. Et laagris kõik kenasti sujuks, siis olid meil põhitegevused hingeravikooli liikmete vahel kenasti andepõhist suunda arvestades ära jagatud. Kuna olin alles hiljuti omandanud aktiivtegevuste instruktori kutse matkaradade juhendajana, siis sellest lähtuvalt sain ka mina ennast nüüd proovile panna laagri väljasõidul  Kiidjärvele, Roiupalu õpperajale matkama minnes. Kuna rada polnud mulle tuttav, siis sain infot armsate meeskonnakaaslaste Hypatia ja Magdalena käest ning tegin kokkuvõtted rajal olevate infotahvlite abil, tutvustades teistele sealset linnu- ja loomariiki. See oli huvitav kogemus, kui ise polegi veel rajal käinud, aga tuleb olla valmis millegi tutvustamiseks. Et järgmisel korral paremini läheks, siis selleks on veel vaja üksjagu tööd teha. Arenguruumi jätkub, aga algus sai tehtud ja see tunne oli hea.

Laagripaigas sai koos kõigi laagrilistega valmis ka ronimisseina alus, kus igaüks sai anda enda panuse mõne kruvi sisse keeramisega ja mida mina sain aidata  juhendada. Iga juhendamise töö annab palju juurde ka juhendajale, sest inimesed on erinevad ja oskused on erinevad ning kruvimise tööd juhendades oli huvitav kogemus tunnetada iga akutrelli käes hoidja teatud iseloomu.

Veel tooksin enda laagritöödest välja huvitava kogemuse koostöös armsa Junoga, kellega valmistasime ette nööridest labürindi läbimise raja. Kerge seda just teha ei olnud, sest puudusid kinnituspunktid ja seega nuputamist oli omajagu. Tulemusega võis rahule jääda, sest labürindi läbimine vajas osavust, nupukust ja tasakaalu hoidmist ning pakkus ka rõõmsat elevust.

 

Need on mõned näited ja ka pildid minu andepõhisest tegevusest seekordsest laagrisoleku ajast. Tänan kõiki armsaid laagrilisi ja juhendajaid toredate laagripäevade eest! 

Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, LIP õppur, praktiline tegevusjuht Ariel Raudsepp

Armas sõber! 

15.07-18.07 toimus järjekordne mobiilse laagri tsükkel Pangodi - Kiidjärve, Roiupalu õpperaja ja Tartu Ronimisministeeriumi trajektooril, mis kannab projektinimetust "Ellujäämisõpetused Juhanilt Jukule" ja alateemat "Hoia seesmist ja välist tasakaalu ning mõista looduse märke."

Tegemist oli taaskord lastele ja noortele suunatud ettevõtmisega, sest hingeravikooli ja selle kõrval tegutseva MTÜ KULLARATAS ühenduse üks prioriteete on uue põlvkonna laste ja noorte hoolekanne. Laste ja noorte hoolekanne aitab meie ühiskonnas kaitsta tundliku energeetikaga laste-noorte vaimset ja füüsilist tervist ning võimaldab neile luua parema lapsepõlve ja annab nendele kaasa eluks vajaliku ettevalmistuse. Nende tegevustesse kaasamine on hingeravikooli ning meie teadvusharidust ja rahva tervist edendava ühenduse seisukohast määrava tähendusega, sest iga kogemus, kui seda hiljem läbi analüüsida ja iseloomu karastamisse investeerida, loeb. Seda ma nimetan arenguks. Niisuguses vanuses laste ja noorte puhul on oluline, et mõistetaks-hinnataks oma iseloomu ja tegevuste tähtsust õigesti. 

Olles ise vanem ja tegevusjuhendaja, näen, kui oluline on luua laste ja noorte jaoks sobiv kasvu ja arengu keskkond, milles nad on valmis end avama ning heas mõttes meid üllatama. Seda juba mitmendat aastat hingeravikooli täiskasvanud õppurite poolt  organiseeritud loodusravilaagrid nii lastele kui ka nende peredele pakuvad. Nende laagrite mõju on pikaajaline, tervendav ja tajutav.

Tänan kõiki laagrilisi, tegevuste juhendajaid, fotograafe ja armsat Ingliterapeut Maryat! Jätku uutele ettevõtmistele!

Laste ja noorte hoolekandele seatud mõte loeb! 

Armastusega, Krista Kommer, MTÜ KULLARATAS ühenduse liige

Armas sõber!

18. juulil lõppes MA GISK sellesuvise laagritsükli pikim, 4-päevane kokkusaamine. See kandis projektijärgse nime „Ellujäämisõpetused Juhanilt Jukule“ kõrval alapealkirja „Hoia seesmist ja välist tasakaalu ning mõista looduse märke“. Jahedaid ja vihmaseid ilmaolusid trotsides karastusid nii täiskasvanud kui meiega ühtemoodi juba mitmete laagrite kogemust saanud lapsed ja noored, kelle kaasamise läbi me ka endi andepõhise arengutee praktikat saame teostada lisaks sellele, et pakume neile loodusega suhestumise, vahvate õuetegevuste, töökasvatuse ja kena suhtlemise kogemust. Sellised kõrgteadvuse poolt ellu kutsutud laagrid loovad ühest küljest hingestatust ja avaramat maailmavaadet, aga teisalt seavad ka piire, näiteks ebatervislikkusele, õpetades kogemuse kaudu elus hakkamasaamist, mis ongi õige vanemlik toimimisviis. Selliste kasvatusmeetodite rakendamist treenitakse ka meis, kooli õppureis.

Järjest enam oleme laagrites saanud endid andepõhiselt avaldada. Meie seekordse laagri peamine sündmus oli väljasõit Kiidjärvele, kus matkasime Roiupalu õpperaja ürgses looduses. Organiseerisime selle matka RMK Kiidjärve Külastuskeskuse seljakotiprogrammi „Loodusesõbrad metsas ja majas“ abiga, kust saime kaasa loodusvaatluseks vajalikke tarbeid ja töölehed täitmiseks. Hingeravikooli poolt olime seda matka määratud läbi viima kolmekesi koos armsate Magdalena ja Arieliga, kes mõlemad ongi hiljuti saanud aktiivtegevuste instruktori kutse.  Mina suvise Kiidjärve elanikuna juhatasin tuttava paikkonna matka ja tutvustasin piirkonda, armsad kaaslased olid samuti valmistunud stendidel olevat infot jagama, mida armsa Magdalenaga eelneval raja läbimisel olime pildistanud.

Matka sissejuhatus algas eelmisel päeval, kui lõkke ääres matka tutvustasin ja seoseid tõin meie eelmise suve ettevõtmisega, kus samamoodi Kiidjärvelt kanuudega Taevaskoja kanti sõitsime. Nüüd pidi meie matk algama samast kohast ja kulgema samamoodi piki Ahja jõe ürgorgu, seekord siis liivakivikaljude rohke kalda peal. Tänu ettevalmistuse vajalikkusele olin isegi palju huvitavaid teadmisi juurde saanud ja sain nüüd jagada.

Kuna see suvi on sääserohke, siis korraldasime ka loodusliku sääsetõrjevahendi minitöötoa. Segasin teepuuõli mõõdetult oliivõliga ja jagasin armsa Anette abiga väikestesse pudelikestesse, millega sai siis vahend uuel hommikul matkale kaasa võetud ja kasutatud. Meid, täiskasvanuid, oli jagatud selles laagris ka igaüht 1 lapse eest mentorina hoolt kandma. Armas Anette oligi minu hoolealune. 

Uuel hommikul juhatasin esmalt matka sisse RMK Kiidjärve Külastuskeskuse juures.

Seejärel nö haihtusin ehk kuni matkaseltskond koges maja sisemuse tutvustust, ja alustas armsa Magdalena juhatusel rännakut, liikusin raja algusosa haldjalikku orgu, et neid vastu võtta üllatuslikult - Ajaingel Hypatia rollis ja parmupilliga. Teatraalust on meie armsad treenerid ka selliste matkade ilmestamiseks ja jäädvustumiseks õhutanud ja olen nende antud näpunäidete ning ka endas sellest süttinud inspiratsiooni varal seda juba aastaid järginud. Selline, minu avatarrolli kandja Ajaingli pea otse Linnuteelt metsarajale matkajate ette ilmumine ja teadmiste jagamine on saanud meile juba traditsiooniks. Kuna meie matkale oli antud selline dimensioonidevahetuse suund, et inglisagedus läheb haldjatemaale külla, kus tegutsevad samas ka 1. dimensiooni ehk maad, vett, kive valitsevad päkapikud ehk elementaalid, oli see osjade ja sõnajalgadega kaetud Hatiku oru äärne haldjalik org kui loodud selliseks kokkusaamiseks. Seekordne legend oli, et Ajaisandad olid mind Pangodi asemel hoopis sinna haldjametsa kandnud ja seepärast oli mul peas ka haldjamüts. Ääretult tore on sellises inglilaines toimuvas loomisprotsessis olla, kui näed, kuidas ka loodus hakkab kaasa mängima.

Teadsin põldosja ravivõimest, aga nüüd üle uurides kinnistus, et osi on planeedi vanemaid taimi, pärinedes juba dinosauruste eelsest ürgajastust, mil nad kasvasid kõrgena: https://naine.postimees.ee/4149047/taimetark-soovitab-vutt-vutt-metsa-imeparane-poldosi-ootab   Selline metsa aluspõhi on seega ka täiesti ürgsuse väljendus, lisaks sealse paikkonna väga kõrgetele puudele, mille vanus ulatub 150 aastani. Kui sealseid radu olin varem ju liikunud, siis sellesse orgu sattusin esimest korda, sest alles hiljuti oli seoses eramaa sulgemisega matkaraja algus muudetud.

Samas oli see metsaminek inglite poolt juhitult justkui sisenemine „salaaeda“, mis on meie lastelegi varasemast laagrist tuttav teema. Olime käsitlenud F. H. Burnetti suurepärast raamatut „Salaaed“, milles loodusega ja taimedega tegelemine, aia harimine peategelased ja nende läbi kogu paikkonna tervenemiseni viib. Selline on just ka meie loodusravilaagrite suund – loodusekogemuse ja sissepoolemineku kaudu hinge ja keha tervendamine ning väestamine.  Seekord juhatasid armsad inglid mind aga ette lugema Tony Wolfi raamatust „Metsamuinasjutud. Haldjad“ juttu, milles edukalt labürinditeekonna läbimise ülesande teostanud haldjad said preemiaks puhkuse päkapikumaal. Toredaid seoseid kui palju ka meie loo, laagri pealkirja ja metsaretkega.

Edasi juba suundusime metsarajale, mis kulges esmalt kõrgel liivakiviseljandikul, vaatega alla jõele, siis laskus jõe tasapinnale ja muutus kohati päris metsikuks.

Üheks tutvustuse ja ühtlasi koospildistamise objektiks oli ka Ahja jõe sümbol -  jäälind.

Tähelepanu! Leia jäälind pildilt!

Et Alar Krautmani Terviseakadeemia õpingutes saan taimede osas teadmisi aina juurde, siis ongi ka taimedest teadlikkus üks minu suundi. Siin tutvustan sealsele metsas üsna rohkelt esinevat imeilusat ja praegu ahvatlevate punaste marjadega, kuid väga mürgist taime – näsiniini.

Armsad matka kaasjuhid tutvustasid oma ettevalmistatud teemasid ja juhendasid mõttetegevuse vahepalana füüsilist aktiivsust pakkuvat hiigelsuure mahalangenud puu peal raja läbimist ning vaikides loodushäälte kuulamist. Vahepeal sadanud vihmal me ei lasknud endid segada. Tänan väga armsaid Arieli ja Magdalenat, kellega siin pildil piilume Eestis haruldase korgi- ehk krokodillikuuse tagant: https://et.wikipedia.org/wiki/Krokodillikuusk

Raamatutega seotud Ajaingli rollist lähtuvalt tutvustasin laagris ka usundilisi muistendeid koondavat raamatut „Emand kaseladvas“ ja jutustasin sellest paar meie haridusega seonduvat ning õpetlikku lugu nii, nagu armas Ingliterapeut Marya oli meid suunanud enne igat söögikorda tegema. Olen aru saanud, kuidas meis seeläbi ühtlasi treenitakse lugude vestmise oskust. See väga tore oskus, mida saan kasutada ka päevatöös, ongi tulnud praktika käigus, juba mõnda aega naudin ja olen tänulik.

Meie hariduses on väga olulisel kohal ka muusika. Laulame palju ja mängime pilli, kasvõi käepäraste looduslike vahenditega, nagu kivid. Lõkkesüütamistele olen ikka enda trummiga väge lisanud, nii ka nüüd. Samas oli mul esmakordselt kaasas hiljutise parmupillitöötoa läbimise käigus soetatud parmupill. Seda muusikat aeg-ajalt mingi tegevuse taustaks võimaldasin, näiteks kui värviti logiraamatu kaantel mandalaid. Lõkkeõhtul siis proovisime tummi ja parmupilli kooskõla armsa Magdalena abiga, aga sinna sobitusid hästi ka kalimba armsa Juno käes ja sahisti armsal Rafaelal.

Minu assistendirolli ja 1. kobarasse kuulumisega seondus kooli uue lipuga tegelemine koos armsa Junoga. Selle eelmisel, koolilõpupeo kokkusaamisel pidulikult masti tõmmatud lipu laagri 2. päeval langetasime ja heiskasime varasema, veidi väiksema kollase laagrilipu sarnaselt eelmise aasta laagritraditsioonile. Pidulikel tseremooniatel on alati kõik läbi mõeldud, minu ülesanne oli esinduslippu kokku paneku järel enda käel hoida. Kollane laagrilipp on näha loo alguse posteril.

Nagu ikka meie laagrites, kandsin assistendina ettevalmistuse ülesandeid, aga olin koos armsa Magdalenaga ka taas toitlustusala vastutajaks. Päevad on meil traditsiooniliselt toimkondadeks jagatud, kus nüüdki toimetasid peamiselt väliköögis 1 täiskasvanu ja tema käe all 2 last, aga alati on kõik, kel võimalik, abiks.

See ülevaade tõestab, kuidas selles koolis annetel võimaldatakse avalduda ja areneda ning julgustatakse muuhulgas esinema, mida ma varem isegi ei oleks uskunud, et suudan.

Viimasel laagripäeval külastasime Tartu Ronimisministeeriumit. Olin sellisest kohast vaid kuulnud ja selliseid ronimisradu mõnel pool näinud, proovimine oli esmakordne. Armas noor entusiastlik juhendaja Tarvi juhatas meid esmalt huvitavaid paaris- ja peale ronimist lõdvestusharjutusi tegema mati peal. See oli nii tõhus kui ka lõbus, samamoodi kui eelhäälestusena kullimäng, milles tuli aeg-ajalt seinale ronida. Kui esimeseks tõsisemaks ronimise harjutuseks suunati tervet seinanurka servast servani läbima, kusjuures kohati tuli võimaluste leidmiseks ronida kõrgele, siis esialgu tundus see ületamatu, aga seljatasin hirmutunde ning hakkasin minema. Väga meeldis järgmise sammu või käevõtu juhatamine armsa juhendaja poolt, kui ühtäkki ei leidnud ise enam sobivat kohta. See oli selgelt meie kooliski alaliselt korratava üteluse ABI ON ALATI TEEL! näide, selline liikumine ise aga sarnanes raskuste ületamise teekonnaga pühitsusteel, mis on meile kõigile tuttav. Jõudsin õnnelikult lõppu.

Tänan armsaid hingeravikooli treenereid, kaaslasi ja kõiki, kes meid abistasid!

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, TP õppur, eluraamatu avastusgiid Hypatia Hübner

Armas blogi külaline! 

Esmaspäeval, 18.07.2022, lõppes meie 4-päevane MA GISK'i korraldatud suvine laagriaeg, mis kandis projektijärgse nime „Ellujäämisõpetused Juhanilt Jukule“ kõrval alapealkirja „Hoia seesmist ja välist tasakaalu ning mõista looduse märke“. Ilmad olid laagripäevade ajal valdavalt sajused, mis tähendas seda, et pidime olema varasemaga võrreldes veelgi paindlikumad päevakavasse lisatud tegevuste läbiviimisel ning leidma nende jaoks just õige koha ja hetke, mida ka väline ilm toetaks. Mina olin köögitoimkonnas kohe esimesel päeval ning koos armsa Hypatiaga oli au ka meie uus masti tõmmatud lipp langetada, et asendada see laagrilipuga. 

Sel korral olid täiskasvanud tandemis ühe noorega, kellega vajadusel paaristöid teha ning kelle suunamisel sai ka täiskasvanu enda juhendamise kätt proovida, kui see vajalikuks osutus. Kuna meie noored on juba pea teismeikka jõudnud ning selja taga on 4 aastat laagritegevusi, siis tuleb tunnistada, et erinevate tegevuste juures ollakse juba üpris osavad. Täiskasvanute suunamine ja abi oli siiski ka vajalik, aga nii mõnelgi hetkel saime meie olla need, kes ka noortelt midagi õppisid. 

Laagri ettevalmistustel olin mina tegev erinevates töögruppides ja koondasin ka olemasolevat infot ning töögruppide ülesandeid, aga eelkõige keskendusin õuemängude- ja aktiivtegevuste ettevalmistamisele. Laagri ajal tegime aga nii palju, kui olud lubasid. Näiteks meie eelmisel aastal valminud slackline sai uue lisandi, mille abil ülemise, tasakaalustamiseks vajalikul nööril abivahendiga kõndida. Selle idee sain ühelt internetist leitud mänguväljaku atraktsioonide fotolt. Nii kerge see ei olnudki, kui esialgu ehk tundus.

Lisaks sellele seadsime armsa Arieliga üles ka nööridest takistusraja, kus pidi kasutama paindlikkust ja tasakaalu, et see läbida nii, et nööri võimalikult vähe kehaga puutuda. Selline takistustest läbimineku võime ei ole oluline mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psühholoogiliselt, sest inimestega suhtleminegi ning koostöö tegemine vajab sedalaadi oludega arvestamise võimet.

Lisaks eelnevale andis Ingliterapeut Marya ülesandeks meenutada koos lastega ka eelnevaid laagrikordi, kus oleme keskendunud erinevate iseloomuomaduste treenimisele ning saime jagada ka seda, milliseid iseloomujooni nii noored kui ka täiskasvanud on varasemate kordade ajal üksteise juures tähele pannud. Siin piltidel olen eelmise aasta loodusravilaagri metsaraja puukepikestega, millele on külge seotud lindid, kus on peale kirjutatud erinevad iseloomujooned, mida metsarada läbides sai treenida. Jagasin need laiali selleks, et saaksime gruppide kaupa omavahel arutelu läbi viia. 

Meie matkapäeval Kiidjärvel, sealses haldjalikus metsas, täitsin mina eelkõige fotograafi rolli, tehes ka mõned videoklipid. Videotöödega olen mina varasemalt ka peamiselt tegelenud, kuigi neid oskusi peame me kõik omandama.

Praktiliste ehitustööde osas olen pigem mina õpipoisi rollis ja sain armsa Arieli juhendamisel esimest korda ka akutrelliga kruvi ehitatavale ronimisseinale sisse lasta. 

Laupäevaõhtusel lõkkepeol otsisin aga sobivaid noote kalimbal, et täiendada armsa Magdalena ja Hypatia tandemesinemist trummi ja parmupilliga.

Aktiivtegevuste hulka kuulus kindlasti ka laagri viimasel päeval Ronimisministeeriumi külastamine, mis oli tore esmakordne elamus meie kõigi jaoks. Seal ei pidanud meie ise tegevusi läbi viima, vaid seda tegi osav juhendaja. Nautisin seda käiku väga, sest see on tõepoolest hea treening kogu kehale, mis vajab ka tugevat tasakaalumeelt ning julgust vallutada uusi kõrgusi ja läbida järjest suuremaid takistusi. 

Meie sellekordsele laagrikorrale järgnes veel üks kohtumine Pangodis, kus täiskasvanutest saime kokku meie koos armsa Rafaelaga ning lastest oli kohal minu poeg ja kaks laagri noort, kes viimase laagri ajal esimesel päeval kohal olla ei saanud. Päev kujunes tegevusterohkeks, olleski justkui üks laagripäevadest, kus me saime keskenduda juba õpitud oskuste kinnistamisele ja ka edasi andmisele. Ehk siis meie kõik saime üksteiselt õppida ja midagi ka teisele õpetada skeemis Juhanilt Jukule - Jukult Juhanile, Jukult Jukule (noorelt noorele) - Juhanilt Juhanile.

Saime uuesti läbi teha ja õpetada ketsipaelte sidumist, mis vajab veel taasmeenutamist ning tulevasel laagrikorral koos lastega ka skeemide joonistamist. Armsa Rafaelaga tandemis juhendasime ka kassikanga kudumist, mida meie lapsega peale laagripäevi kodus veel harjutasime ning uusi mustreidki juurde õppisime. Sain seejuures hea juhendamise kogemuse, kuidas samm-sammult midagi ette näidata nii, et uusõppur ka aru saaks, kuidas kassikangal mustreid luua. 

Selle kohtumise juurde kuulus ka Pangodi järve ääres käimine, kus poisid said ujuda, aga mina sain ühele liikumispuudega laagrinoorele, kes on ka meie selleaastase projekti meeskonna liige, näidata, kuidas kaamerat käsitseda ning sellega pilte ja videosid teha.

Laagripaika tagasi jõudes viisime läbi ka aktiivseid õuemänge, mida laagri ajal ilmaolude tõttu teha ei saanud ning selle osa lõpetasime rahuliku malemänguga. Seda vaatasin mina küll kõrvalt, sest ei ole mängu veel selgeks õppinud. Kabet oskan küll.

Tänan kõiki laagris osalenud lapsi ning meie armsaid täiskasvanuid MA GISK õppureid õpetlike laagripäevade eest! 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, TP õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre