JUNO KEVAD-SUVISED MAITSEELAMUSED

Armas lugeja!

Esimest rabarberimaiust saab tavaliselt peenrast näpistada juba emadepäevaks. Kord, kui olin aias muru niitmas, tuli minu juurde naabrimees ja ütles, et kui on rabarberi soovi, siis võib seda nende maja elanike hoovist võtta ning jätsin selle endale meelde, sest süüa saab nii rabarberivarsi kui ka kasutada neid erinevates küpsetistes. Minu jaoks oli aga uudis see, et rabarberilehtedest on võimalik teha ka suppi. Kui me hiljutiseks MA GISK kogunemiseks valmistusime, siis pakkus armas Ingliterapeut Marya, et võiksime teha just suppi rabarberi lehtedest, mida mina ei olnud varasemalt kunagi söönud ega ka ise teinud. Seega esimene katsetus oli koostöös armsa Diankaga, aga kuna pidin kokkusaamisel ka muudele tegevustele pühenduma, siis terve supiteo juures olla ei saanud. Seega otsustasin, et võtan selle ette nüüd enda kodus, sest rabarberid on olemas ning kõik muu vajalik on võimalik ka juurde osta. Kruubid, mida kokkusaamisel kasutasime ja mille ettevalmistamine võtab aega, asendasin sel korral riisiga ja hiljem suppi maitstes tundus, et sobib ka niimoodi. Sellisel viisil on olemas supist variant, mis on lihtsamalt ja kiiremini valmistatav.

RABARBERILEHESUPP

Koostisosad

1 kuni 1.5 l vett

150 g odrakruupe või riisi

200 g suitsutatud liha, suitsusinki

1 peenestatud sibul

rabarberilehti

1 - 2 puljongikuubikut

3 - 4  kartulit vastavalt soovile

suhkrut

soola

Serveerimiseks

keedetud muna

hapukoort

värsket hakitud peterselli, tilli, murulauku

Mina panin esimesena keema riisi, sest see võtab vähemalt 20 minutit aega. Päris lõpuni ma riisi ei keetnud, et supi sisse pannes ning keema lastes ei läheks see liiga pudedaks.

Seejärel asusin suitsusinki hakkima ning praadisin selle koos sibulaga ära. Panin keema ka suure potitäie vee, kuhu lisasin 2 puljongikuubikut. Esialgu panin vaid ühe, aga kuna tundus, et sellest jääb väheks, siis lisasin ka teise. See on kindlasti maitse küsimus ning suppi on võimalik teha ka ilma puljongikuubikuta.

Seejärel koorisin kartulid ja tükeldasin ning lisasin keevasse vette. Samal ajal pesin ja hakkasin ära ka rabarberilehed. Kuigi rabarberilehti on hea ka enne tükeldamist kupatada, siis mina seda ei teinud. Lõikasin rabarberilehed parajateks ribadeks ning kui supp oli üldjoontes valmis, siis lisasin need lihtsalt supi sisse ja lasin õrnalt keema. Tugevalt keema lasta ei ole siis enam hea, sest rabarberilehed lähevad kiiresti pehmeks ja võivad seeläbi muutuda liiga pehmeks. 

Serveerimiseks keetsin ka 3 muna, mille hiljem tükeldasin ja lisasin juurde murulauku ning soola. Seda oli võimalik lisada supi peale.

Kutsusin ka armsa majanaabri Dianka õhtusöögile. Katsime koos hoovis laua ja saime üheskoos minu armsa pojaga maitsta esmakordselt minu poolt valminud rabarberilehe suppi. Kuna olen lähikuudel kolimas Tartusse, siis tõenäoliselt oli see üks viimaseid selliseid ühiseid söömaaegu meie Viljandi väga armsaks saanud kodus.

Supp maitses hästi ja seda kinnitasid ka armas Dianka ning minu poeg Oskar Robin, seega julgen kõigile selle katsetamist soovitada. Värvikontrastiks võib juurde lisada näiteks porgandit, mida mina sel korral ei teinud. Rabarberivartest saab teadupärast erinevaid maitsvaid magustoite teha ja sellest kirjutasid enda lugudes ka armas Hypatia ning Magdalena. Meil oli sel õhtusöögil magusaks ampsuks aga lihtne ja nostalgiline rabarber koos suhkruga. Lõikasin rabarberi väikesteks tükkideks ning raputasin teisele taldrikule pruuni suhkrut. Sellest maiusest meile kõigile piisas.

Eelneval pildil on minu pojal käes maasikas, mis on kasvanud meie enda koduaia istutuskastis. Need said armsa Diankaga koostöös eelmisel aastal istutatud ja just tänavu kannavad need väga head vilja. Maasikad on suured ja ka magusad. Kasutasin neid nii kohupiimapannkookide peale panemiseks kui ka lihtsa kamajoogi tegemiseks ning nendest kirjutan juba järgmisena. 

KOHUPIIMAPANNKOOGID MAASIKATEGA 

Minu pojal on peagi saabumas sünnipäev ja tähistasime seda vaikset viisi sünnipäevale eelnenud nädalavahetusel. Otsustasin talle sünnipäevakoogiks teha midagi varasemast teistmoodi, küpsetades kohupiimaga täidetud pannkoogid.

Koostisosad 

2-3 muna 

0,5 l piima 

300 g teralist kohupiima

jahu 

vanillimaitselist kohupiimakreemi 

suhkrut 

veidi soola 

maasikaid 

Valmistamine 

Pannkooke valmistasin kõige tavalisema retsepti järgi, ehk siis kasutades muna, piima ja nisujahu. Selle retsepti puhul oli lihtsalt veel üheks koostisaineks teraline kohupiim, mille lisasin taignale juurde. Minul on kombeks enne muna hästi vahtu klopsida, sest siis tulevad pannkoogid õhulised. Kohupiima lisades aga nende konsistents kindlasti muutub. Varasemalt olen selliselt pannkooke teinud ka näiteks banaanitükkidega, mis annab juurde huvitava nüansi. Koogi tegin 3-kihilise ja iga kihi vahele panin veel natukene kohupiimakreemi. Peale kaunistuseks ja maitseks maasikaid. Lapse jaoks eraldi keskele veel ka väikese šokolaadisilma.

Laps oli sellise koogi üle ühekorraga nii üllatunud kui ka rõõmus ning hiljem ka tänulik. Koogil oli küll vaid üks küünal, kuid kuna pannkoogid on ringikujulised, mis meenutavad ka nulli siis tegin lapsele ka veidi nalja, et nii ju tulebki 10 kokku. Ta oli sellega nõus ja muigas omaette südamlikult. Poeg ütles, et nüüd on ta nagu kass Findus raamatust “Pettson ja Findus”, sest tema söövat ka pannkooke mitmekihiliselt.

LIHTNE KAMAJOOK MAASIKATE JA PIPARMÜNDIGA 

Koostisosad

kamajajahu (nii palju, kui koguse jaoks on vaja) 

keefiri 

maasikaid 

piparmündilehti 

mett või suhkrut 

Valmistamine 

Valasin keefiri 200 ml klaasi, aga seda saab teha ka suuremasse anumasse. Lusikaga segades lisasin juurde kama. Kui kama ja keefiri segu oli valmis, siis panin juurde ka mett vastavalt maitsele. Seejärel tükeldasin maasikad, puistasin need sisse ja segasin ning hiljem panin suuremad tükid ka joogi peale koos piparmündilehtedega. Kama on hea jook just seetõttu, et see täidab mõneks ajaks ka kõhtu, mistõttu on hea näljakustutaja. Nagu pildilt näha, siis joogi vastu tundis huvi ka minu armas kass Galaxy.

Head isu ja katsetamist kõigile! 

Tänan armsat Ingliterapeut Marya idee algatamise eest! Tänud ka armsatele meeskonnakaaslastele endi kogemuste jagamise eest, mida kindlasti ka ise järgi proovin teha. 

Armastusega, MA GISK 1. kobara liige, EM õppur, noorsootöö- ja pereprojektide koordinaator Juno Mandre