Inimiseloomu kasvatusest ja ühisteadvuse mõjust seriaali "Anne, e lõpus" ainetel. Magdalena analüüs

 

Armas lugeja! President Alar Karis puudutas Eesti Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud kõnes ka hinge teemat, tsiteerin: “Eesti haridus ja Eesti kool – tark rahvas – annavad selgroo Eestile, ka meie kultuurile. See tuletab meelde, et inimesel on ka hing...” MA GISK hingeravikoolis ongi esikohal hing ja hingestatus, et luua uus ühiskonnamudel, kus inimesed suhtlevad üksteist austades ja armastusega pöördudes ning on oma anded avastanud ja rakendavad neid planetaarses teenimises ning ühishoolekandes. Koostöös Loojaga on võimalik saavutada Kõrgkultuuri toomine Maa peale, mis tagab rahu ühiskonna, mida me nii väga tänasel päeval igatseme, vaadates maailmas toimuvat, milles kurjuse juur niisama lihtsalt ei taltu. Hinge tundma õppimiseks ongi ellu kutsutud Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskool (MA GISK), teadvusharidust andev hingeravikool, et meile meenuks see, milleks me oleme kehastunud ning mida siia ellu tegema tulnud. Meie ülesanne on hingestatuse rakendamine igapäevaellu, kõigisse oma suhtlusviisidesse ja tegemistesse, mis saab toimuda läbi iseloomutreeningu, nagu meie koolis käibelolev peamine kuldreegel ütleb: "ISELOOMUDEST SÕLTUB MAAILMA JA RAHU PÜSIMAJÄÄMINE." (Ingliterapeut Marya) Tsiteerin Ingliterapeut Marya öeldut: “Maa Ema Ülimjõu koosluses pole Maarja uueks Elu annetajaks ülendamisest eemale jäänud, vaid elab siin riigis, Emana ja taaskord Maarjas ning kasutab Ema abinõudeks hingeravilist koolikatsetust MA GISK sel moel nagu see praegune tsitaat veidi paotas, sest meie tänase päeva arusaamad on teisemaks muudetud ja religioonist saab abi vaid usupuhastuse vajaduseks, kuid seda, mida Elu ise vajab ja kuidas uue maailma loomiseks teed avab, see on teada Elava Jumalema suurtes kooliraamatute salataskutes ja selles peab peale jääma hing ja hingestatus, mistõttu ongi meie koolis peamine töömeetod see, mis inimese jumalikku hinge ja annet avab ja oma uutel inglitiibadel õigele südamepuhtusele kannab.” Pikemalt saad lugeda MIS lehelt 16.02 kell 12.46 postituse alt SIIT Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud postitus, mida MA GISK õppetöö raames saadud ülesandena analüüsime filmi “Anne, e lõpus” ainetel, milles on näha peategelase, lastekodust pärit noore tütarlapse isiksuse kujunemislugu, kus tal oli vaja ennast ületades ja oma tundeid taltsutades õppida uues kodus kohanema, on suurepärane näide kasvatusmeetodite kasust ja iseloomutreeningust. Kogu filmi vältel on näha paljude isikute iseloomude teravate nurkade lihvimist, et saaks elada kogukonnas, kus üksteist austades tehakse koostööd, meeskonnatööd ja seistakse üksteise eest. Ühiselt millegi eest seistes tekib sünergia, mis võimendab olukorra muutmiseks vajaminevat energiat. Taas saan siia lisada ühe meie hingeravikooli reegli: “ISETU KOOSTÖÖ LOOB SÜNERGIAT." (MARIA&ANGELS) Ajastu, millest film pärineb, oli raske ja täis mitmeid eelarvamusi väga paljudes ühiskondlikes teemades ning eriti lastekodust tulnud laste kohta, keda väga raskelt kogukondadesse vastu võeti, kui üldse. Roheliste Viilkatuste tallu, kus elasid vend ja õde, Matthew ja Marilla, kes olid juba eakamad, saabus lastekodust pärit tüdruk nimega Anne. Pere oli soovinud lastekodust poissi, kes oleks abiks talutööde tegemisel, kuid üksteisest möödarääkimiste tõttu oli lastekodu aru saanud, et tuleb saata tüdruk. Tugeva iseloomuga naine Marilla pidas endaga sisemist võitlust ning ütles kindla ei tüdrukule ja lasi ta tagasi saata. Marilla arvas, et ega tüdrukust ju talutöödes abi ei oleks olnud. Asjaolud kujunesid siiski nii, et Marilla andis tüdrukule võimaluse jääda nende perre elama, kõigepealt katseajaks, et vaadata, kuidas tüdruk saab käitumisega hakkama. Tugeva natuuriga ja ellujääja tüdruk taltsutas ennast, et jääda perre täieõiguslikuks pereliikmeks ning ta jäi. Edaspidi pidi ta pidevalt õppima ennast taltsutama ja oma iseloomu parandama ning see kõik oli talle raske. Väärkohtlemine lastekodus ja kasuperedes olid jätnud oma jälje tema mälestustesse, kuid samas oli ta ka palju kogenud ning tal oli oskusi ja julgust, millega aidata teisi inimesi ja nende oskustega ta ka kogukonna poolehoiu tasapisi võitis. Kuna meie MA GISK hingeravikoolis toimub täiskasvanute iseloomutreening, siis filmis oli seda samuti näha, kuidas täiskasvanud pidasid sisemist võitlust oma tunnetega ja siis tegid otsuse. Perenaine Marilla taltsutas enda tugevat natuuri ja pidi ka oma venna sõnade üle järele mõtlema päris mitmel korral, sest vend Matthew kiindus tunduvalt kiiremini tüdrukusse ja mõistis tema üle elatut paremini. Kuna Anne jäi peretütreks ja läks kooli, oli talutööde jaoks vaja endiselt sulasepoissi. Nii võetigi tallu Jerry, kes oli pärit vaesemast, paljulapselisest, prantsuse perest. Tema ülesandeks oli abistada Matthew`d talutöödes, sest Matthew ei olnud enam noor ja talutöid oli palju. Sulasepoiss Jerry tundus esmajoones natuke häbelik ja vaikne noormees, mida ta tegelikult ka oli. Märkasin seda, et Jerry't koos pererahvaga söögituppa sööma ei kutsutud, vaid talle viidi toit õue, seega võib arvata, et sulasepoisse tuppa ei lastudki, mis tähendas seda, et nad veetsid ilmselt oma elus väga palju aega õues, süües kas küünis, põlluveerel või aias. Kuna Jerry oli pärit vaesemast paljulapselisest prantsuse perest, siis tema kodus ei olnud tal näiteks oma vooditki ning ta magas koos õdede ja vendadega nii, et lastel olid pead ja jalad vaheldumisi. Jerry kodus oli aga alati muusika ja laul ning tema peres olid inimeste omavahelised suhted soojad ja sõbralikud. Poiss sai kodust lauluande ja laulis keerukamatel hetkedel alati mõnda viisikest ning seeläbi lahustas nii mõnegi tüdruku pahameele. Teadvuse tõstmise koolist teame, et laul on planeedi hooldusvahend ning teeb rinna rõõmsaks ja tõstab inimese meeleolu. Filmi episoodides tuli ka see välja, et Jerry oli väga viisakas ja lahke noormees, kes alati tervitas tüdrukuid, öeldes, “Tere preilid”, püüdes ennast ja oma riideid enne nende ette ilmumist kohendada, kui tüdrukud näiteks Anne`le külla tulid, või teda otsimas käisid. Kui Anne`l tekkis kriis ja ta ei tahtnud enam kooli minna, aga valetas, et läks, siis kutsuti koju pastor, kes räägiks õigetest käitumisnormidest ja Jumala vaatest tema käitumisele. Pastor selgitas, et valetada ei tohi ja ta arvas, et kui Anne ei taha koolis käia, et las ta siis õpib majapidamistöid selleks, et temast saaks tulevikus hea abikaasa.

Anne hakkaski majapidamistöödes abiks olema ning kasuema Marilla saatis ta heinaküüni Jerry juurde, kes viskas lakas hanguga heina. Anne arvas, et Jerry'l on vedanud, et kuna ta on poiss ja võib teha mida tahab. Tüdruk arvas, et poistele on kõik lubatud. Anne ei olnud mõelnud, et Jerry ei saanud koolis käia ja poiss ütles Anne`le nii: “Sina võid koolis käia, kui Sa tahad.” Selle peale küsis Anne poisilt, et kas tema jaoks siis ei tule kool kõne alla? Jerry küsis vastu, et mida Anne arvab, kus poiss olla tahaks, ikka koolis. Usun, et kui Jerry nägi, kuidas tüdrukud koolist tulles Anne`l külas olid ja juttu vadistasid ning koos õppisid või lihtsalt aega veetsid, siis tuli temalgi tahtmine omaealistega koolis käia ja omandada uusi teadmisi ning leida sõpru. Anne vajus mõttesse selle üle, mida Jerry oli öelnud ning ütles, et pole sellele mõelnudki, et Jerry ei saagi koolis käia nagu tema ja arvas, et on nii palju asju, millele ta ei olnud mõelnud. Anne arvas, et temast ei saaks head abikaasat, millele Jerry ka jaatavalt noogutas ja ega see abikaasaks olemine praegu teda ei paelunud ka. Kui Anne arvas enda kohta, et tal on halb iseloom, oli Jerry sellega taas nõus, sest see oli tõesti nii. Siinkohal pean ütlema, et see elu, mida Anne oli pidanud läbi tegema ja elama enne Roheliste Viilkatuste majja tulekut, ei olnud kergete killast ja oli kasvatanud tüdrukus vastuhakku, okkalisust ja kergesti vihastumist, seega oli vaja ennast muuta ja suuta taltsutada oma iseloomu, milles Jerry oli tüdrukule kindlalt eeskujuks mitmes aspektis. Kui Anne ja Jerry veel omavahel vestlesid kooli teemal ning tüdruk uuris, miks Jerry ei lähe siis kooli, selgus, et tema töö ongi olla sulane. Jerry rääkis, et tema vend õpib sepaks ja teine lihunikuks, aga tema teeb seda, mida teeb, on sulane, sest tema harimiseks perel raha ei jätku. Kui Anne küsis Jerry`lt tema unistuste kohta, siis ei osanud Jerry midagi selle peale vastata, sest ta ei olnud sellele mõelnud, kelleks ta võiks tulevikus saada, kuna oli sulane ja ei osanudki muust unistada. Anne kasutas poisiga vesteldes selliseid sõnu, mida Jerry ei tundnud ega saanud aru ja Anne lõpetas selle teema. Ta võttis hangu ja hakkas hoopis heina viskama, sest ta mõistis, et Jerry ei saa tema jutu mõttest aru. Siin oli näide sellest, kuidas Jerry'ga ei saanudki kahjuks kõigest rääkida, sest ta ei mõistnud sõnade taga olevat mõtet ja tal ei olnud ka nii hiilgavat kujutlusvõimet, kui Anne`l oli. Anne sai elu olukordades peagi selgelt aru, et koolis käimine oli temale võimaldatud privileeg, aga Jerry'le, ka Anne kasuemale Marillale ei olnud see sugugi tavaline asi, sest nad ei saanud valida, vaid pidid tegema seda, mis tollel ajahetkel nende peret aitas või tähtis oli. Marilla ei saanud koolis käia, sest tema vend suri ja ema haigestus raskelt ning talu eest oli vaja hoolt kanda. Just seetõttu tuli loobuda Marillal nii koolis käimisest kui ka nooruspõlve armastusest, mida ta veel eakanagi meenutas. Vaesemates peredes ei saanud kõik lapsed haridust, vaid esiklapsed said selle, kui seegi võimalik oli.

Muidugi peab seda ütlema, et Matthew, Anne kasuisa, oli väga suure südamega mees ja ta kinkis Jerry`le koolitahvli, selle, millega Anne lõi kooli alguses noormeest nimega Gilbert, mille tulemusel tekkis tahvlisse mõra. Jerry oli siiski selle tahvli üle väga õnnelik ning ta õppis tähed selgeks. Aeg läks edasi ja Anne perekond sattus rahalistesse raskustesse, kus Jerry tuli saata koju, sest teda ei saadud pidada, mis põhjustas ka noormehele suurt meelehärmi ning tema perele, sest oli ju tema sissetulek ta perele tähtis. Küll aga saadeti Jerry Anne`ga linna kaasa müüma nende pere isiklikke asju ja hobust. Ta pidi olema Anne`le saatjaks. Jerry oskas rege juhtida ja hobust oksjonile viia ning müüa, tal oli selleks annet ja oskusi. Anne küll ei tahtnud teda kaasa võtta, aga pererahva nõudmisel tegi seda ning Jerry oli hea veenja ja arvas, et Anne`l on hästi läinud siiani, käies üksi linnas, sest alati ei pruugi see nii turvaline olla. Jerry oli oma hinges heatujuline. Ta laulis ikka prantsuse keeles, mis Anne`i isegi natuke pahandas, sest Anne tahtis olla vihane aeg-ajalt, kuid Jerry ei lasknud ennast sellest häirida. Jerry iseloomu kohta saab öelda, et ta oli väga lojaalne ja truu oma pererahvale ning suure südamega noormees, kes hoolis ka Anne`st. Hobust oksjonil müües sai Jerry raha, kuid sulid peksid ta läbi ja võtsid kogu raha, millest poiss oli väga löödud ja kurb ning ka kehalisi vigastusi saanud. Siis oli Anne see, kes poissi lohutas ning nii nad seal linnas üksteisele toeks olid. Jerry oli tõeline kaitsja, kes arvates, et Anne on ohus, kui viimane klassikaaslase Gilbertiga vestles, astus kohe vahele, olles ise just läbi pekstud. Tema head iseloomuomadused tulid esile ka keerulistes olukordades, mis näitas seda, et teda oli vaatamata vaesusele peres hästi kasvatatud. Lastest said noored inimesed. Jerry`le hakkas meeldima rikkast perest pärit Diana, kes oli Anne parim sõbranna ja käis Anne juures pidevalt külas. Noored hakkasid koos salaja jalutamas käima. Kord tõi Jerry Dianale raamatu lugemiseks. Mõne aja pärast hakkas Diana raamatust rääkima ja siis selgus, et Diana märkas raamatu sisus hoopis teisi asju ja tahtis kirjeldada tundeid ning arutada mõtteid selle teema kohta, aga Jerry ei osanud samal teemal sõna võtta ja nad ei saanudki koos selle raamatu sisu üle arutleda. Diana viis jutu mujale, aga filmis oli näha, et see puudutas teda sügavalt, et ta Jerry'ga ei saanud rääkida oma mõtetest. Hiljem oligi näha see, kuidas noorte tee viis lahku, sest need maailmad, kus nad kasvasid, olid väga erinevad. Selgelt joonistus välja hariduse ja harituse olulisus ning laste koolis käimise vajadus. Haridus avardab inimese mõtlemist ja suurendab teadmisi ning teeb inimesest laia maailmavaatega ja huvitava vestluspartneri. Jerry'l ei olnud lootustki saada sellest talust kuhugi edasi ning ega ühiskond ja Diana vanemad ei oleks seda suhet ilmselt ka aktsepteerinud, kuna üks oli vaene sulasepoiss ja teine rikas tüdruk. Armas Ingliterapeut Marya on alati meie MA GISK teadvuse tõstmise koolis haridusele ja haritusele tähelepanu pööranud, sest ilma selleta ei saa inimene elada täisväärtuslikku elu ning mõista maailma laiemalt ja laskuda avatud dialoogi teistega ning sotsialiseeruda, sellest on ka minu loo alguses juttu. Tegelikult oli seda nii kurb näha ja kogeda, et ühel lapsel olid suured võimalused kooliharidust saada ja tore, kui ta seda hindas, milline õnn talle sülle oli kukkunud, aga teisel lapsel oli ainult see töö, mida ta tegi, et ellu jääda ja oma peret aidata. Läbi filmi oli näha inimeste vaheline nähtamatu niit, mille nimeks on armastus ja millega inimesed püüdsid üksteist toetada ja siis leida lahendusi ning üksmeelt läbi erinevate olukordade. Nii mõnigi kord oli vaja kogukonnas vanematel noorte kaitseks välja astuda ning võtta omaks näiteks uus innovaatiline õpetaja, kes õpetas lapsi läbi kogemuse, mida ka meie hingeravikoolis teeme. Filmis oli väga tugevalt näha, kuidas uus ja vana muster põrkusid ning vana ei andnud sugugi kergelt alla, vaid püüdis kasutada ka valet ning jõudu, kuid ega uut siiski kinni ei hoia, see tuleb vääramatu jõuga. Meie MA GISK hingeravikoolis pöörataksegi suurt tähelepanu heale iseloomule ning heade iseloomujoonte treenimisele, et meie ühiskond muutuks samuti eetilisemaks ja üksteist austavamaks. Film on südamlik ja väga hea õppematerjal kasvatusmeetodite rakendamisest ning just iseloomutreeningu kaudu. LISA. "Minu isiklik arvamus, miks on selle töö alateema ja filmi tegelaskuju õppurgrupi koosseisust just minule analüüsida antud." Sarnaselt sulasepoiss Jerry`le olen ka mina pärit suurest perest ning mul on endal ka suur pere, seega olen teadlik nendest valikutest ja hakkama saamise võimalustest.

Sulasepoisiga on meil ühine laulu ja muusika armastus. Lisaks on meil vastupidavus ja jõud füüsilise töö tegemiseks. Ma arvan, et ka truudus oma perele ja lähedastele on ühised omadused. Negatiivse iseloomujoonena toon välja liigse ujeduse ning pidevalt enda tahaplaanile jätmise ning sellest tuleneva üksinduse, kuigi filmis ei olekski saanud üks laps palju muuta, sest Jerry jaoks seisnes elu sulasepoisi rollis olemises. Kui teda oleks keegi õpetanud ja suunanud ning ta oleks saanud kooli minna, siis usun, et temast oleks kasvanud noormees, kes oma sügavuses ja tundlikkuses saanuks oma annetega maailmale palju pakkuda. Hingeravikoolis olen tahaplaanile hoidmise hoiakust pidanud välja treenima ja seda on tulnud harjutada. Olen pidanud õppima töötubade juhtimisoskust, suhtlemisoskust, väljendamisoskust, lisaks aja planeerimisele, et ma saaksin enda andeid üldse ellu rakendada. Viie aasta jooksul olen osalenud MA GISK loodusravilaagrites ja saanud olla kokk ning õppida delegeerimist ja juhendamist. Iseloomutugevust saab siin kindlasti toetada veel julgustamisega ja eneseväljendusoskuse harjutamisega ning ujedusest välja esinemisega, just nii on ka mind treenitud maavälises emaenergias. Seetõttu saame kooli ülesanneteks vaadata filme ja lugeda raamatuid ning neid pärast analüüsida kirjalikult. Kõik see toetab eneseväljendusoskust ja julgust teiste ees rääkida ning oma mõtteid väljendada. Tänan filmi tegijaid ja näitlejaid!

Tänan MA GISK visionääri, arendajat ja elukäiguravi vahendajat Ingliterapeut Maryat! Armastusega, MA GISK 2. kobara liige, HÜP õppur, kogukonna koondaja ja peretööde koordineerija Magdalena Kalev